Aprilli keskel alustas Saku Õlletehas õunamaitselise õllekokteili Kiss Appledog tootmist, mille maitses võib leida nii siidrile kui ka õllele iseloomulikke noote.
Uus lahja alkohoolne jook Kiss Appledog ei ole otseselt võrreldav ühegi Saku senises tooteportfellis oleva joogiga, vaid toob turule uudse joogivaliku.
„Oleme ise samuti põnevil, kuidas inimesed uue joogi vastu võtavad,“ ütles Saku Õlletehase turundusdirektor Kadri Ärm. „Eesti tarbija on oma hoiakutelt väga uuendusmeelne ja samas ka heas mõttes nõudlik, see paneb meid tootjana pidevalt uuendustega tööd tegema.“
Ärm rääkis, et tootearendus on Sakus olulisel kohal ning püütakse ära tabada huvitavad trendid, mis tarbijat meeldivalt üllataksid ja pakuksid võimalust rahvusvahelistest joogituru suundumustest osa saada. „Trendid, mis mujal maailmas on küpsenud aastaid, võivad meie väiksel turul üleöö populaarseks saada, mistõttu me võtame innovatsiooni ja investeeringuid sellesse väga tõsiselt,“ märkis ta.
Uus Kissi sarja kuuluv Appledog on õunamaitseline õllekokteil ning mõeldud pakkuma maitseelamust neile, kelle jaoks siider on liiga magus ja õlu liiga mõru. Või siis lihtsalt vahelduse otsijatele oma lemmikjookide kõrvale. Joogi erilisust rõhutab ka eristuv pakend.
Ärmi sõnul ei ole ta Eesti pubides sellist joogipakkumist kohanud, aga näiteks Suurbritannia joogikohtades on vaadiõlle ja -siidri segamine üpris levinud.
Kiss Appledog on kauplustes müügil 0,5 liitrises purgis ning selle kangus on 4,5%.
Valio Eesti toob tarbijateni Alma tootesarjas 82%-lise klassikalise või, mis hakkab kandma nime Eesti või.
“Alma on Eesti piimatoodete seas üks armastatumaid kaubamärke, või lisandumine sellesse igapäevatoodete sarja oli meie ammune soov ja vastus tarbijate ootustele,“ ütles Valio Eesti turundusdirektor Krista Kalbin.
Kalbini sõnul näitab või tarbimine kasvavat trendi, sest tarbijad on hakanud taas teadvustama ja hindama puhta koorese või eeliseid teiste rasvainete ees. „Oleme jõudnud tagasi vanavanemate köökides selgeks õpitud põhitõe juurde, et kõige õigema maitse annab toidule just naturaalne või,“ selgitas Kalbin ning lisas: „Lisaks on või näol tegemist maitsva ja inimese organismile hästi omastatava naturaalse toiduainega.“
Alma Eesti või valmib parimast kodumaisest koorest, sellel on naturaalne kuldkollane välimus ning meeldivalt aromaatne lõhn. Lisaks aitab Alma või pakendile lisatud mõõteriba kodukokkadel mugavamalt küpsetamiseks vajalikku võikogust määrata.
Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Venemaalt, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 340 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.
Kodumaist jäätisetööstust AS Balbiinot tunnustati kaheksandat aastat järjest BRC (British Retail Consortium) toiduohutuse ja kvaliteedijuhtimise sertifikaadiga. Balbiino pälvis auditeerimisel kõrgeima ehk A-taseme, mille nõudeid eelmisel aastal veelgi karmistati.
„Nõuded BRC sertifikaadi saamiseks muutusid viimase aastaga veel rangemaks ning järelevalve nende täitmise üle täpsemaks, näiteks pidid erinevad protsessid olema varasemast veelgi paremini jälgitavad ja ka tagantjärele tõestatavad. BRC sertifikaadiga kinnitatud kvaliteedinõuetest on saanud Balbiino jäätise stabiilse kvaliteedi lahutamatu koostisosa ning oluline argument ekspordiläbirääkimistel. Meie soov pakkuda parimaid maitseeelamusi saab tugineda ainult kõrgeimale kvaliteedile,“ ütles AS Balbiino juhataja Kaido Salurand.
„Rotatsiooni korras töötavad audiitorid käivad ettevõttele oma hinnangut andmas kohapeal, isiklikult kõigega tutvudes. Balbiino seekordne, Rootsist pärit audiitor tunnustas meie paindlikkust ja kiiret reageerimist rangemaks muudetud nõuete elluviimisel. Inimlikul tasandil vaimustas teda meie töötajate pikaajaline lojaalsus ja pühendumine ettevõttele. Balbiino 17-aastase jäätisetööstuse töötajate keskmine staaž on 13 aastat,“ kommenteeris AS Balbiino juhataja Kaido Salurand.
AS Balbiino on ainus Eesti jäätisetootja, kellele on rahvusvaheline BRC (British Retail Consortium) toiduohutuse ja kvaliteedijuhtimise sertifikaat antud. Standardi täitmise tingimuseks on väga rangete kvaliteedinõuete järgimine eelkõige toiduohutuse vallas.
BRC sertifikaat hõlmab Balbiino jäätise ja toidujää tootmist. Sertifikaadi olemasolu kindlustab nii müüjale kui ka tarbijale ostetud kauba stabiilse kvaliteedi. AS Balbiino omab BRC sertifikaati alates 2006. aastast.
AS Balbiino põhineb 100% Eesti kapitalil, kuulub NG Investeeringute gruppi ja annab tööd ligi 300 inimesele. Lisaks jäätise tootmisele tegeleb AS Balbiino külmutatud ja jahutatud toodetega. Balbiino impordib ja vahendab külmutatud köögivilju, marju, kulinaariatooteid, kala ja liha.
Poolas toimunud rahvusvahelisel toidusektori messil EuroGastro valis žürii Saku Kiss Premium Dry siidri parimaks tooteks alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide kategoorias.
Märtsi lõpus Warssavis toimunud rahvusvaheline EuroGastro mess on hotellide-restoranide-cateringi valdkonna suursündmus. Messi raames viib professionaalne žürii läbi parimate toodete valimise ning alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide kategoorias tuli peavõit Saku Kiss Premium Dry siidrile.
Kiss Premium Dry on kuiv, naturaalsest õunaveinist kääritatud siider, millele pole lisatud lõhna- ega maitseaineid. Tegemist on populaarse tootega Eesti inimeste seas, mida hinnatakse eriti seltskonnajoogina söögi- ja joogikohtades.
Saku tootevalikus on Kiss Premium Dry siider olnud 2009. aastast.
EuroGastro messist said osa rohkem kui 20 000 külastajat ning üle 300 eksponaadi. Tänavu toimus mess juba 17ndat korda.
Lisainfot messi kohta saab lugeda www.eurogastro.com.pl
Eesti suurim õlletootja A. Le Coq toob turule kaks uut ajaloolist õlut – Imperial Ale ja Imperial Gold. Eriliseks teeb uued õlled asjaolu, et need on pruulitud vanade retseptide järgi ning ajaloolise kujuga pudelisse, millest valmistati jooki ka 100 aastat tagasi Vene keisrikojale.
“Paljude jaoks on teadmata fakt, et 1912. aastal krooniti A. Le Coq Vene keisrikoja ametlikuks õukonnavarustajaks ning Tartus pruulitud Imperial Extra Double Stout õllesid müüdi üle kogu Vene impeeriumi,” ütles A. Le Coqi juht Tarmo Noop. Tema sõnul otsustas A. Le Coq ajaloolised traditsioonid taaselustada ja ühendada kroonitud peadele mõeldud õlleretsept kaasaegse tehnoloogiaga. Imperial-sarjas jõuab poelettidele kaks uut õlut: klassikaline lager-tüüpi Imperial Gold ning pinnakääritusmeetodil valmistatud Imperial Ale. Tarmo Noop lisas, et taaselustatud ajalooline õlu läheb A. Le Coqi poolt kingitusena teele kõigile Euroopa kuningakodadele.
Imperial Ale on rikkaliku maitsebuketiga pinnakääritusmeetodil valmistatud õlu, milles humala ja linnaste hõrk ning mõrkjas maitse on seatud täiuslikku tasakaalu. Uus Imperial Gold on küllusliku ja täidlase maitsega lager-tüüpi õlu, millel on tänu Šotimaalt tarnitud hinnalistele linnastele sügavkuldne värvus ning tihe vaht.
Uued õlled on villitud unikaalsesse 0,4-liitrisesse pruuni erikujulisse klaaspudelisse, mille väljatöötamisel oli eeskujuks sajandivanune Imperial Extra Double Stouti pudel. Õllede soovituslikuks jaehinnaks on 0.89-0.95 € ning poodidesse jõuavad need aprilli esimese nädala jooksul.
25. aprillil arutlevad toiduainetööstuse suurtegijad liidu aastakonverentsil, kuidas tagada toodete kvaliteeti olukorras, kus sisendhinnad alanemismärki ei näita ning tarbijate rahakotil on piir ees. Ühtlasi kuulutatakse välja Eesti Parim Toiduaine konkursi võitjad.
„Toiduainete hinnatõus teeb muret nii tarbijatele kui ka toiduainete töötlejatele,“ tõdes Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. „Kuigi on üha rohkem tarbijaid, kes eelistavad kõrgema lisandväärtusega tooteid, peab suur osa tarbijaist endiselt oma kulutusi hoolega jälgima.“
Tänavu seitsmendat korda peetaval aastakonverentsil “Vähemaga rohkem – toidutööstuse võimalused” esinevad põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Eesti Panga president Ardo Hansson, AS Atria Baltic juhatuse esimees Olle Horm, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer ja konsultant Jari Kukkonen.
Teemal „Kahe hinnasildi vahel – kuidas edasi?“ diskuteerivad Valio Eesti juht Maido Solovjov, Kalevi juht Kaido Kaare, Rakvere Lihakombinaadi juht Teet Soorm ja ETK juht Jaanus Vihand.
Lisaks kuulutatakse välja Eesti Parima Toiduaine kuldmärgisaajad – Eesti Parim Toiduaine, Eesti Parim Mittealkohoolne Jook, Eesti Parim Alkohoolne Jook, Eesti Parim Toit Tervisele, pronksmärgi teeninud väikeettevõtjad, Kokkade Lemmik ja Meedia Lemmik. Samuti tunnustatakse Toiduliidu parimaid eksportivaid ettevõtteid.
Konverents toimub Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses (Liivalaia 33) kell 10.00-17.00. Konverentsile järgneb pidulik vastuvõtt, kus saab maitsta konkursi võidutoodetest valmistatud roogasid.
Konkursi Eesti Parim Toiduaine 2013 võitis M.V. Wooli marineeritud angersäga. Parimaks mittealkohoolseks joogiks valis žürii Pai kookose-ananassi smuuti ja alkohoolseks joogiks Vana Tallinna Winter Spice. Parim toit tervisele on Leiburi Kaerasüda.
Tänavu konkureeris võidutiitlile rekordiline arv uudistooteid ehk kokku 140, mis on 26 võrra enam kui mullu. „Konkursile esitatud tööde tase on aasta-aastalt aina kasvanud - paljud võidutooted said 60 võimalikust üle 50 punkti,“ ütles konkursi korraldanud Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp tulemust kommenteerides. Valdkonna ekspertidest ja teistest toiduga kokkupuutuvatest asjatundjatest koosnev žürii hindas toodete puhul nii maitset, lõhna ja konsistentsi, kui ka toote tervislikkust, välimust, pakendit, uudsust ja müügiedu.
„On märgata, et tööstused liiguvad aina enam toodete tervislikkuse suunas - kuigi Euroopas on jätkuvalt lubatud mitmed tehismagustajad ja -värvained, ei sisaldanud suur hulk konkursitooteid neid üldse või ainult minimaalselt. Väheoluliseks ei saa pidada, et ka vähendatud soola- või rasvasisaldusega toodete puhul on suudetud tagada hea ja tervislik maitseelamus,“ lisas Potisepp.
M.V. Wooli marineeritud angersäga pälvis eriauhinna ka peakokkade žüriilt, mille andis üle Eesti Peakokkade Ühenduse president Rudolf Visnapuu. „Olen kalatoodetest ammu midagi põnevat oodanud,“ tõdes Visnapuu. „On paradoksaalne, et ühelt poolt oleme mereriik, aga samas armastame palju liha süüa, sest kala kipub olema kallis ja valik enamasti nadi võrreldes lihaga. Angersäga on hea maitsega, purgi suurus ideaalne ja kala ise niisugune, mida poelettidelt niisama ei leia.“
Kuna Eesti toiduainetööstustest läheb ekspordiks üle 30% toodangust, mis moodustab ligi 10% kogu ekspordist, siis neljandat korda tunnustas Toiduliit ka edukaimaid eksportivaid ettevõtteid.
Diplomi pälvisid:
- Suurima ekspordikäibega Toiduliidu ettevõte 2012 :
AS Võru Juust (ekspordikäive 23,7 miljonit EUR)
-Suurima ekspordi osakaaluga kogukäibest Toiduliidu ettevõte 2012: Polar Sun Products OÜ (ekspordi osakaal kogukäibest 99%)
-Suurima ekspordimüügi osakaalu kasvuga kogukäibes Toiduliidu ettevõte 2012: Cristella VT OÜ (osakaalu kasv 70%)
-Suurima rahalises vääringus ekspordikäibe kasvuga Toiduliidu ettevõte 2012 : Saku Õlletehase AS (kasv 7,6 miljonit EUR)
Igas tootekategoorias pälvisid auhinna ehk hõbemärgi:
Valio Eesti AS– Valio Forte Speciale juust
Leibur AS– Mitmevilja Röst
Kalev AS– Kalev Désirée cappuccino pralineekompvek karamelliseeritud mandliga
Premia Tallinna Külmhoone AS– Eriti Rammus 15% koorejäätis ploomiga
Põltsamaa Felix AS– Felix magusad kõrvitsakuubikud
Tallegg AS – Jogurti fileešašlõkk
Rakvere Lihakombinaat AS– Laste grillvorst ploomidega lambasooles
M.V.Wool AS – Marineeritud angersäga
Põltsamaa Felix AS– Felix Mädarõikakaste
Põltsamaa Felix AS– Praekapsas porgandiga
Parima piirkondliku väikeettevõtte auhinna ehk pronksmärgi pälvisid:
Taarapõllu Talu OÜ– Astelpaju-õuna krõps
Kivisaare Veski OÜ – Täistera-nisumanna
Eesti Traalpüügi Ühistu – Premium vürtsikilu
Estonian Spirit OÜ – Viin Moe 1886 mahe
Äramärgitud tooted:
PIIRKONDLIKULT TOOTEKONKURSILT:
1. Kõlleste Kommimeistrid OÜ – Ajastuseeria šokolaadid
2. AS Läätsa Kalatööstus – Kaluri külmutatud mereannikokteil kammkarbiga
3. Pajumäe talu – Kodujuust, mahe
4. HTÜ Tootmine OÜ – Odrajahu karask
SUURELT TOOTEKONKURSILT:
Lihatoodete kategooriast:
5. Maag Lihatööstus AS – EHE täissuitsuvorst
6. Rakvere Lihakombinaat AS – Lihakas viiner (ülesuitsutatud)
7. Oskar LT AS – Toorsuitsu tagasingi viil
Köögiviljatoodete kategooriast:
8. Salvest AS – PÕNN pirnipüree
Muude toodete kategoorias:
9. Salutaguse Pärmitehase AS – Bon Soya Maitsepärm B12 vitamiiniga
Piimatoodete kategoorias:
10. Tere AS – LaCrema maitsestamata jogurt
11. Valio Eesti AS – Alma pirni-karamelli jogurt
12. Maag Piimatööstus AS – Farmi Light toorjuustud (klassikaline, pikantne)
Pagaritoodete kategoorias:
13. Fazer Eesti AS – Fazer Must taskuleib seemnetega
Magustoitude kategoorias:
14. Premia Tallinna Külmhoone AS – Vau särtsakas sidrun
15. Maag Piimatööstus AS – Farmi glasuurkohuke banaanitäidisega
16. Premia Tallinna Külmhoone AS – Leiutajateküla Lemmik Vanilli-koorejäätis jogurtimaitselises glasuuris ja maasikamaitseline jää
Alkohoolsete jookide kategoorias:
17. Saku Õlletehase AS – Saku Kuld filtreerimata
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles eile toiduainetööstuse aastakonverentsil esinedes, et aastatel 2014–2020 on plaanis investeeringuid toiduainete töötlemiseks ja turustamiseks toetada 75 miljoni euroga.
“Kavandatav eelarve töötlemisele ja turustamisele on uue maaelu arengukava eelnõus 75 miljonit eurot, mis on ligi 30 miljoni euro võrra enam kui praegusel perioodil,” rääkis Seeder. “Lisavõimalusena laieneb toiduainetööstusele ka uue finantsinstrumendi kasutamise võimalus ehk soodsamatel tingimustel garantiid ja laenud.”
Seeder rõhutas, et Eesti toiduainetööstusel tuleb tulevikku vaadates järjest enam panustada kaasaegsetesse tehnoloogiatesse. “Suund on selgelt vee- ja energiakasutuse vähendamisele, töötlemisüksuste optimeerimisele. See tähendab, et järjest olulisem on investeerida kaasaegsesse tehnoloogiasse,” ütles Seeder. “Me peame end võrdlema eelkõige teiste riikide ja nende tööstuste arenguga.”
Samuti rõhutas Seeder vajadust panustada tootearendusse. “Nõudlus aina erinevamate toodete järgi kasvab. Inimesed on järjest tundlikumad, aina enam on allergiaid ja erinevaid vajadusi, millega tuleb arvestada – see seab väljakutsed ka toiduainetööstusele,” rääkis Seeder.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder esines täna Eesti Toiduainetööstuse Liidu aastakonverentsil, kus rääkis toiduainetööstuse ees seisvatest väljakutsetest ning võimalustest maaelu arengukavas aastateks 2014–2020. Maaelu arengukava eelnõu saadetakse ministeeriumidesse kooskõlastuseks mai keskel, esialgse kava kohaselt on arengukava maht 936 miljonit eurot.
Eilsel toidutööstuse seitsmendal aastakonverentsil esinenud Eesti Panga president Ardo Hansson tõdes, et Eesti tooted on autentsed ja head.
„Olen 14 aastat maailmas ringi rännanud ja võin öelda, et Eesti tooted on märkimisväärselt head. See on väga suur saavutus. Paljudes piirkondades on toiduained ületöödeldud,“ ütles Hansson oma kõnes. „Eesti puhul on märksõna autentsus. Kuni te seda säilitate, on väga hea. Välismaalt seda eestlasele omast toitu ei saa.“
Puudutades maailmamajanduse olukorda tõdes Hansson, et toormehinnad on jätkuvalt hüplikud, ent kiire hinnatõus on peatunud. „Toidu ja energeetika hinnad on järjest enam omavahel seotud. Kui maailma peaks tabama energiašokk, siis lähevad ka toiduhinnad üles.“
Siiski on lootustandev, et meie peamiste ekspordi sihtriikide Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Venemaa tulevikuväljavaated on valdavalt positiivsemad kui euroala keskmine. „Ettevaates ei saa siiski alahinnata negatiivseid riske – euroala ei ole jäädavalt kriisist väljunud ning oluline on valvsust säilitada. Nii et ettevõtjatel on vaja oskust leida tasakaal ettevaatlikkuse ja ettevõtte arendamise tahte vahel,“ rõhutas Hansson.
Eesti tootjad ja tarbijad on tulevikuväljavaadete osas optimistlikumad kui euroala keskmine. „Tarbijate kindlustunne on viimastel kuudel tõusnud, aga tegelikud ostuotsused sõltuvad eelkõige sissetulekust. Korrelatsioon eratarbimise ja palga vahel on väga suur,“ lisas ta.