Möödunud aasta oktoobris tutvustas Eesti Toiduliit tumeda šokolaadi omadusi, toimeaineid ja mõistlikku tarbimist. Tänavu oktoobris alguse saav jätkukampaania käsitleb lisaks eelpool mainitule ka šokolaadi soovituslikku paiknemist toidusedelis.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on tumeda šokolaadi rikkalikust maitsest ja kasulikest toimeomadustest aja jooksul räägitud palju. Tarbijad on muutunud teadlikumas ning seda näitab ka tumeda šokolaadi tarbimise kasv. “Juuli lõpu seisuga on Eestis tumeda šokolaadi tarbimine võrreldes möödunud aastaga suurenenud 2,3%,” ütles Sirje Potisepp.
Tänavune tumeda šokolaadi jätkukampaania käsitleb lisaks maitse- ja toimeomadustele šokolaadi soovituslikku paiknemist igapäevases toidusedelis. “Kõrge kakaosisaldusega tumedas šokolaadis leidub mitmeid kasulikke ained, mis mõõduka tarbimise korral tõstavad tuju, ergutavad ajutegevust ning toetavad organismi vastupanuvõimet. Kombineerides tumedat šokolaadi teiste tervislike toiduainetega, kasvab kooslusest saadav kasutegur organismi jaoks veelgi,” lisas Sirje Potisepp.
Tallinna Tehnikaülikooli professor Raivo Vokki sõnul on tumeda šokolaadi olemasolu igapäevases tasakaalustatud toidusedelis täiesti õige arusaam. “Uuringute kohaselt on organismi toetavaks koguseks päevas 2,5 grammi kakaod või siis 10 grammi tumedat šokolaadi. Loomulikult ei tohi šokolaadi söömisega liialdada, kuna liigse suhkru- ja rasvasisalduse tõttu võib suure šokolaadikoguse (üle 80 g) päevane tarbimine põhitoitainete saamise tasakaalust välja viia” ütles Raivo Vokk.
“Nautides mõistlikus koguses tumedat šokolaadi tassi samuti kõrge antioksüdantide sisalduse poolest tuntud rohelise teega, on sellel kooslusel tervistav toime. Tumeda šokolaadi ja peedi kooslus aitab aga organismil paremini köögiviljas olevat rauda omastada,” lisas TTÜ professor Raivo Vokk.
Teavituskampaania raames jagab Toiduliit läbi kodulehe ja sotsiaalmeedia infot tumeda šokolaadi ajaloo ja koostise kohta, pakub viiteid erinevatele uuringutele ning avaldab põnevaid fakte tumedast šokolaadist. Koduleht on kättesaadav www.toiduliit.ee/tume. Facebooki lehe leiab kampaania nime järgi “Tükike tumedat teeb head”. Teavituskampaania ettevalmistusse on kaasatud Tallinna Tehnikaülikooli professor Raivo Vokk.
Eesti Toiduainetööstuse Liit (Toiduliit) asutati 3. novembril 1993. aastal Eesti toiduainetööstuse ettevõtete ja erialaliitude poolt, kui vabatahtliku liikmesoleku alusel tegutsev mittetulundusühing. Toiduliidu missiooniks on toetada ja edendada Eesti toiduainetööstust ja majandust ning esile tõsta kohalikke toiduaineid.
Kuni novembri lõpuni vältava Valio Eesti ja Toidupanga heategevuskampaania raames kingivad kõik Alma väikestes topsides kohupiimakreemide ostjad maitseelamuse puudustkannatavate perede lastele. Kampaania tulemusel loodab Valio toimetada Toidupanga kaudu lastele vähemalt 20 000 topsi kohupiimakreemi.
Valio Eesti turundusdirektori Krista Kalbini sõnul korraldab Valio heategevuslikku müügikampaaniat Toidupangaga juba kolmandat aastat. „Tarbijate aktiivne osavõtt varasemate aastate kampaaniatest on meid väga rõõmustanud. Paljude perede jaoks on kohupiimakreemid igapäevased magustoidud, kuid kampaanias kogume toetusi just neile peredele, kes ei saa endale elementaarse toidupoolise kõrval tervislike ja maitsvate kohupiimakreemide ostmist lubada,“ sõnas Kalbin.
Eesti Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijni sõnul on Toidupanga missioon juhtida ühiskonnas tähelepanu vastutustundlikule ümberkäimisele toiduga ning vähendada kvaliteetse toidukauba äraviskamist. „Toidupank on toidu päästmise organisatsioon. Seega kutsume tarbijaid üles kaalutlema põhjalikumalt oma ostuotsuseid ning ootame kõiki toidutootjaid ja kauplusekette koostööle, et grammigi kvaliteetset toitu, mida puudustkannatavad pered väga vajavad, ei läheks äraviskamisele,“ sõnas ta.
Toidupanga tegevjuhi kinnitusel on pikaajaline koostöö Valioga aidanud organisatsioonil oma eesmärki ellu viia. „Meie partnerite hulgas on Valiol oma kindel koht ning seda markeerib ka neile 2011. aastal antud Hea Südame auhind,“ ütles ta.
Kampaaniasse panustavad kõik, kes ostavad kuni 30. novembrini mõne väikses topsis Alma kohupiimakreemi, kohupiimakreemi kisselliga või kohupiimahõrgutise.
Valio toetab puudustkannatavaid peresid nii Toidupangaga koostöös korraldatava müügikampaania kui ka kampaaniaväliste toetustega Toidupangale ning teistele heategevuslikele ettevõtmistele ja organisatsioonidele.
Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Venemaalt, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 340 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.
Tallinna toidumessil toimunud jõuluõllede konkursil tunnistati parimaks Saku mõdu. Mõdu eristub teistest konkursil osalenud õlledest meesisalduse ja mesise maitse poolest.
Saku Õlletehase peaõllemeistri Tarmo Tappo sõnul on mõdu vana ja traditsioonidega jook, mille juured ulatuvad kaugele keskaega. „Saku mõdu koostise väljatöötamisel on kasutatud ajaloolisi andmeid ja mõduretsepte, et tulemuseks oleks maitsev ja autentne Eesti mõdu. Mõdu tähtsaimaks komponendiks on kahtlemata mesi,“ rääkis Tappo.
Juba keskajal oli mõdu populaarne jook, mida tarbiti kuningakodades, aadlipaleedes ning kloostrites. Vanad materjalid väidavad, et kui lihtrahvas kostitas end odavama veini ja õllega, siis mõdu tarbiti kui pidujooki, mis saatis nii rahvusvahelisi lepinguid kui perekondlikke suursündmusi.
Saku mõdu alkoholisisaldus on 4,0%.
Jõuluõlle konkurss Tallinna toidumessil toimus 30. oktoobrist – 1. novembrini 2013. Lähemalt saab konkursi kohta lugeda toidumessi kodulehel http://www.profexpo.ee/foodfair/index.php?id=12682.
Kaupluste toiduvalik on küll lai, kuid tarbija ei oska tervisliku toitumise seisukohalt õigeid valikuid teha, tõdes perearst Anneli Talvik tänasel Toiduliidu ümarlaual.
„Poes käies on valik tohutu lai, seda ei anna võrreldagi näiteks nõukogude ajaga, ja mul pole midagi ette heita tootjale või müüjale. Küsimus on hoopis selles, mida ja kui palju ma söön,“ rõhutas Talvik toidu kvaliteedi teemalisel ümarlaual. „Inimesed valivad eelkõige maitse järgi. Maitse aga kujuneb välja juba lapsepõlves, lapse kolmandaks eluaastaks ja siin on väga oluline roll sellel, millised valikud on lapsevanem teinud. Samal ajal on meil ka juba geenides sees, et rasvane on maitsev. Kui laps on õppinud sööma näiteks keeduvorsti, kus on 30% liha, siis ta sööb seda ka elu lõpuni, sest tema maitsemeel on nõnda kujunenud.“
„Kui laps on harjunud kolme aastaselt millegagi, siis ei saa tootjaid selles süüdistada,“ lisas Atria lihatööstuse juht Olle Horm. „Tööstus üksi ei ole aga võimeline tarbija hariduse eest seisma. No kuidas näiteks saab lihatööstus panustada sellesse, et lapsed sööksid rohkem juurvilju?“ Veterinaar- ja toiduameti eksperdi Tiina Mällo sõnul on oluline, et meie haridussüsteem õpetaks lastele juba maast madalast toitumisalaseid põhitõdesid.
Talviku sõnul oleks vaja lastele anda toitumisalast õpetust sarnaselt nagu õpetatakse, et punase tulega ei tohi minna üle tee. Toiduliidu juhi Sirje Potiseppa sõnul õpetatakse koolis küll seksima, kuid mitte teadlikkust lisaainetest ja toitumist. Ja kui seda tehaksegi, siis on oluline, kes seda teeb – on see taimetoitlane, toortoidu austaja või keegi kolmas. „Paraku on meil vaid käputäis professionaalseid toitumisteadlasi,“ tõdes Potisepp.
Tänasel Toiduliidu ümarlaua „Kas Eesti toidutööstus valmistab kräppi?” arutlesid toidu kvaliteedi teemal emeriitprofessor Mai Maser, põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev, ajakirja Mari toidurubriigi toimetaja Tuuli Mathisen, Selveri juht Andres Heinver, Atria Eesti juht Olle Horm, TAI spetsialist Anneli Sammel, Toiduliidu juht Sirje Potisepp, veterinaar- ja toiduameti loomse toidu büroo juhataja Tiina Mällo ja perearst Anneli Talvik.
Toidu kvaliteedi puhul on oluline selle ohutus ja meie poodides müüdav toit on ohutu, kinnitas tänasel toiduliidu kvaliteediteemalisel ümarlaual Tiina Mällo toidu- ja veterinaarametist.
„Meie peamine eesmärk on tagada ohutu toit ja selleks töötab meie juures igapäevaselt kuus toidu- ja veterinaarameti ametnikku,“ ütles Atria lihatööstuse juht Olle Horm. „Sealt edasi tulevad tarbija maitse- ja muud eelistused.“
Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajevi sõnul on kvaliteet väga lai mõiste, mida ei ole võimalik mõõta, ega seetõttu ka riigi tasandil reguleerida. „Mõne jaoks on oluline maitse, teise jaoks päritolu, kolmanda jaoks pakend, Euroopa tasandil on jõutud siiski selleni, et kvaliteedi standardit ei ole mõtet defineerida. See tekitaks pigem arusaamatust. Ja seepärast on kokku lepitud, et räägime ohutusest.“
Arutledes selle üle, mida tähendab toidu kvaliteet ja kas Eestis toodetud toit on kvaliteetne, rõhutas Toiduliidu juht Sirje Potisepp, et kvaliteetset toodet saab teha vaid kvaliteetsest toorainest ning suur osa tootjatest kasutabki selleks kohalikku toorainet. „Toidu tööstuslik tootmine on sarnane koduköögis toidu valmistamisega. On äärmiselt vale arvata, et niipea kui mängu tulevad masinad, muutub kõik kohe halvaks.“ Kvaliteedi tagab see, et toidutööstuses valminud toiduained on tehtud värskest ja kvaliteetsest toorainest, puhastes ja kontrollitud tingimustes, oma ala meistrite käe all, kes teevad oma tööd südamega.
Tervislikkus on aga eelkõige inimese enda valikute küsimus – mida ja kui palju ta tarbib. Aeg-ajalt ilmub eri väiteid ühe või teise toiduaine tervislikkusest või ebatervislikkusest, kuid seejuures jäetakse mainimata, et määravad on tarbitavad kogused. „Uuringutes antakse katsealustele sadu kordi rohkem mingit toitainet ja analüüsitakse siis selle mõju. Normaalne inimene aga nii ju ei toitu ning seepärast ei pea lastel kommide söömist ära keelama. Oluline on jälgida, et sellega ei liialdataks,“ rõhutas toitumisteadlane Mai Maser.
Tänasel Toiduliidu ümarlaua „Kas Eesti toidutööstus valmistab kräppi?” arutlesid toidu kvaliteedi teemal emeriitprofessor Mai Maser, põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev, ajakirja Mari toidurubriigi toimetaja Tuuli Mathisen, Selveri juht Andres Heinver, Atria Eesti juht Olle Horm, TAI spetsialist Anneli Sammel, Toiduliidu juht Sirje Potisepp, veterinaar- ja toiduameti loomse toidu büroo juhataja Tiina Mällo ja perearst Anneli Talvik.
Valdav osa toitumisalasest teavitustööst on jäänud toidutööstuste teha, sest riigil napib selleks raha.
„Meie jaoks on esmane toidu ohutus. Kui jääb ressurssi üle, siis tegelema ka tervislikkusega,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev tänasel Toiduliidu ümarlaual. „Midagi pole teha. Riigi rahakott on üks.“
Ümarlaual osalenud toitumisvaldkonna eksperdid leidsid, et tarbijate teadlikkus tervislikust toitumisest on madal ja selles ei saa süüdistada tootjaid. „Kui teavitust teha, siis peab see olema süstemaatiline ja pikaajaline,“ rõhutas Premia juht Katre Kõvask. „Soomes näiteks kestis mitukümmend aastat südame- ja veresoonkonna haigusi puudutav kampaania, mille üks osa oli toitumine. Kui aga ministeerium ütleb, et raha ei ole, siis tekib küsimus, et milles seisnevad riigi prioriteedid?“
Toiduliidu juhi Sirje Potiseppa sõnul on liit juba aastaid läbi viinud eri tootekategooriate alast teavitustööd. Just äsja sai ka täiendust veebileht tunnetoitu.ee, mis selgitab tarbijatele, kuidas üks või teine toiduaine valmib, alates tooraine valikust kuni toitumisalaste põhitõdedeni. „Me ei oota, et riik kedagi toetaks või doteeriks, aga riigi roll on oluline fooni loomiseks, et tarbijad oskaksid poes valikuid teha. Ma ei saa nõustuda sellega, et toojad määravad tarbija eelistuse. Ükski tootja ei saa lubada toodet, mida ei osteta. Meil on tohutu hulk töögruppe ja lehekülgede viisi pabereid, aga mis sellest tarbijale lõppkokkuvõttes kasu on, kui tarbija silte ei loe ja kaubavalikus orienteeruda ei suuda.“
Potiseppa sõnul on kõikvõimalikke määrusi ja ettekirjutusi nii palju, et neid ei suudeta enam pakendile ära mahutada. „Euroopa Liidust tuleb pidevalt hulk regulatsioone, mida tootjad usinalt täidavad, see aga tekitab uue probleemi – tarbijad ei saa enam pakenditest aru.“
Perearst Anneli Talviku sõnul ei ole suur hulk inimesi valmis toitumisalase info vastu võtmiseks. „On sadu tuhandeid, kes surevad ülekaalu, alkoholismi ja muudel põhjustel,“ lisas Talvik. Toitumisteadlase Mai Maseri sõnul on probleem selles, et infot on kohati isegi liiga palju – inimestel tekib palju hirmusid ja pole ühtegi kompetentset struktuuri, kes seda kummutaks. „Leida adekvaatseid inimesi toidust rääkima on tohutult raske,“ tõdes ka Tervise Arengu Instituudi spetsialist Anneli Sammel. „Kahju, et meil on nii vähe teadlasi, kes toitumisteemadel sõna võtavad.“
Selveri juhi Andres Heinveri sõnul ei saa öelda, et teavitustööd oleks vähe tehtud. „Ainult kurt ei ole midagi kuulnud – kaua me seda surnud kassi ikka üle aia peame loopima. Laseme rahulikult sellel põlvkonnal kasvada, kelle kodused toitumisharjumused ka eeskuju näitavad.“
Tänasel Toiduliidu ümarlaua „Kas Eesti toidutööstus valmistab kräppi?” arutlesid toidu kvaliteedi teemal emeriitprofessor Mai Maser, põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev, ajakirja Mari toidurubriigi toimetaja Tuuli Mathisen, Selveri juht Andres Heinver, Atria Eesti juht Olle Horm, TAI spetsialist Anneli Sammel, Toiduliidu juht Sirje Potisepp, veterinaar- ja toiduameti loomse toidu büroo juhataja Tiina Mällo ja perearst Anneli Talvik.
Toiduliit avas veebilehel Tunnetoitu.ee uue alajaotuse, kust saab mitmekülgset infot tööstustes kasutatava tooraine, transpordi, tootmise ja pakendite kohta. Samuti leiab lehelt tervisliku toitumise näpunäiteid.
Toiduliidu juhataja Sirje Potiseppa sõnul tekitab teadmatus, kuidas ja millest tööstused toitu valmistavad, sageli alusetuid eelarvamusi ja hirme. “Oleme veebilehele kogunud kokku teemad, mis on avalikkuses sageli kõneaineks ning millega on seotud ka paljud alusetud linnalegendid ning eksiarvamused. Veebilehelt leiab iga huviline vastused toodete koostisainete, lisaainete, toiduohutuse ja kvaliteedikontrolli kohta,“ ütles Sirje Potisepp. “Näiteks, millest koosneb vorstide koostises olev lihamass või miks jäätised, leivad, mahlad säilivad tänapäeval ka ilma säilitusaineteta,” tõi ta välja.
Potiseppa sõnul on tootmises toidu valmistamine paljuski samalaadne kodus tehtavaga, kuid suuremas koguses ning karmimate hügieeninõuetega. “Me usaldame kodus tehtavat toitu, sest me teame, millest ja kuidas me selle valmistame. Veebilehega soovime muuta ka toidutootmise arusaadavaks ning avatuks,” ütles Potisepp.
Potisepp märkis, et tõest infot, mis aitaks orienteeruda toiduvalikut tehes, on jätkuvalt tarbijatel vajaka. “Ka sel nädalal korraldatud Toiduliidu ümarlaual jäi kõlama mõte, et inimeste teadlikkuse kasvatamisega on oluline tegeleda senisest rohkem. Ehkki tootjatel pole otsest kohustust tegeleda tarbijaharidusega, on vajadus selleks ilmne. Ka Toiduliit on teavitamisega aastaid järjepidevalt tegelenud, sest mida teadlikum on tarbija, seda vähem levivad ja suudavad segadust külvata müüdid ja legendid,“ lausus Potisepp.
7. novembril avas Eesti juhtiv magusatootja Kalev uue assortiikommide ja šokolaaditahvlite seadmepargi, mis kasvatab maiustuste valmistamiskiirust kolm korda, kuni tuhande kommini minutis. Investeering seadmeparki ulatub 3,2 miljoni euroni, mis on Kalevi käesoleva aasta suurim investeering.
Tunnustatud seadmetetootja Bühler-Bindleri poolt Saksamaal valmistatud uue kõrgtehnoloogilise tootmisliini käivitasid ühise nupuvajutusega AS-i Kalev tegevjuht Kaido Kaare ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Kaido Kaare sõnul teeb uus seadmepark edaspidi ära kahe senise tootmisliini töö, muutes assortiikommide ja šokolaaditahvlite tootmise senisest kordi tõhusamaks, ning luues kommivabrikule laialdased võimalused tootearenduseks.
“Uus seadmepark hakkab uuel tasemel väärindama meie mullu tööd alustanud šokolaadiköögis valmivaid šokolaadimasse, valmistades neist mitmesuguseid erinevaid šokolaadimaiuseid. See loob meile uued suurepärased võimalused tootearenduseks, kuna lisaks praegustele toodetele on meil edaspidi võimalik valmistada senisest erinevaid maiustusi, näiteks uut tüüpi täidistega šokolaadikomme, mitmekihilisi šokolaaditahvleid ja komme, erinevate täidistega šokolaadibatoone ja palju muid maiustusi. See kõik muudab Kalevi tootevaliku senisest veelgi mitmekülgsemaks,” rääkis Kaare.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder nentis, et Eesti toidutootmine vajab konkurentsis püsimiseks pidevaid investeeringuid. „Kalev on koduturul teada ja tuntud. Ma loodan väga, et tehtud investeeringud aitavad meie toidutootmisel püsida konkurentsis ka väljaspool Eestit,“ ütles Seeder.
Uus kõrgtehnoloogiline seadmepark on jätkuks mullu Kalevis valminud maailmatasemel šokolaadiköögile. Saksamaalt 15 veoautoga Eestisse saabunud seadmepargi maksimaalseks tootmisvõimsuseks on 1000 kommi minutis.
Esimese maiusena valmis uuel liinil Kalevi jõuluassortii, mille pakendamisel olid töötajatele abiks nii Kalevi tegevjuht Kaido Kaare kui põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Esimesed liinilt tulnud kommikarbid kingitakse jõuluks Eesti suurimale perele, kus kasvab 16 last.
AS Kalev on Eesti suurim maiustustetootja, mille põhitegevuseks on šokolaadi- ja suhkrukondiitritoodete tootmine ning müük. Lisaks tavasortimendile valmistab Kalev tooteid ka eritellimuste alusel. Enamik, s.o. ca 88% Kalevi toodangust müüakse Eesti turul. Peamisteks välisturgudeks on Balti riigid, Skandinaaviamaad ning Venemaa. Ettevõte annab tööd rohkem kui 400-le inimesele.
Tänavuseks aastalõpuks pakub Saku Õlletehas erilist 12 kuud laagerdunud Pühadeporterit, mille limiteeritud kogus on nüüdsest suuremates kauplustes saada.
Saku Õlletehase peaõllemeister Tarmo Tappo ütles, et nii pika valmimisprotsessiga porteri pruulimine on harv ja eriline valik. „Erinevalt heledast õllest, mille parimad maitseomadused tulevad välja just värskes õlles, mõjub tumedale kangele õllele pikk laagerdumine väga hästi. Pikalt valminud eripruul on maitselt täidlasem, pehmem ning rikkalikuma karamelliaroomi ja -maitsega kui lühema valmimisega Saku porter,“ selgitas Tappo. Tema hinnangul õnnestus tänavune porteri pruulimine hästi ja annab võimaluse siinsetel porterisõpradel midagi erilist proovida.
Pühadeporter on villitud 0,5liitristesse klaaspudelitesse ja pakendatud nelipakki, porteri kangus on 6,9%. Porter sobib hästi aastalõpu pidulauale ning saatma rammusamaid toitusid. Pühadeporterit on soovitatav serveerida mõõduka suurusega pokaalis temperatuuril 12-14 kraadi.
Eripruul Saku Pühadeporter saabus novembris müügile piiratud koguses suurematesse kauplusekettidesse, laiemalt on saadaval traditsiooniline Saku porter.
Londonis toimunud rahvusvahelisel konkursil 2012. aasta maailma parimate õllede valimiseks (World´s Best Beers 2012) tunnistati traditsiooniline Saku porter parimaks kangeks porteriks.