Parim Lisandväärtusega Toit on Salvesti Smushie ökoloogiline aprikoosi-ananassipüree linaseemnetega, Parim Mittealkohoolne Jook Aura mango-banaani-peedi supersmuuti ning Parim Alkohoolne Jook Liviko Re-Crafted Crafter’s Junibeer. Rahva Lemmiku tiitli napsasid endale Uvic Fitlap odrajahuga ja kanalihaga pelmeenid.

Maks & Mooritsa Kodune hakkliha pälvis ka Parima Lihatoote tiitli. Eesti Parimaks Toiduaineks tunnistatud Kodune hakkliha jäi hindamiskomisjonile eriliselt silma oma uuendusliku pakendi poolest. „Kodune hakkliha on traditsiooniline ja kvaliteetne toode, millest saab valmistada loendamatult erinevaid roogasid. Lisapunktid sai toode oma keskkonnasõbraliku uue pakendi eest, mille puhul hoiti eelmisel aastal kokku 59 tonni pakkematerjali,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. 

„Tegime eelmisel aastal toidutööstuses revolutsiooni, vähendades hakklihapakendi pakkematerjali kogust poole võrra. Keskkonnasäästlikumad lahendused ei sünni üleöö, vaid eeldavad põhjalikku tarbijakäitumise kaardistamist, suuremahulisi investeeringuid ning loomulikult koostööpartnerite ja tarbijate valmisolekut muutusteks. Suur rõõm on näha, et tarbija tervitab keskkonnateadlikumat mõtteviisi. Lisaks väiksemale pakendikulule võimaldab uus pakendi- ja vaakumtehnoloogia pikendada toote säilivusaega 40%. Seeläbi vähendame ka aina kasvavat toiduraiskamist,” rääkis Maks & Moorits kaubamärki esindava Atria Eesti AS müügi- ja turundusdirektor Meelis Laande.

Parima Lisandväärtusega Toidu tiitli sai endale Salvesti Smushie ökoloogiline aprikoosi-ananassipüree linaseemnetega. „Toode sisaldab kvaliteetseid puuviljapüreesid, mis on kombineeritud kõrvitsa ja linaseemnetega. Maitsev aprikoosi-ananassi Smushie on heaks kiudaine- ja vitamiinideallikaks. Toode on pakendatud uudsesse ja keskkonda säästvamasse alumiiniumivabasse tuubipakendisse, mida on ülimugav käigu pealt tarbida,“ kirjeldas Potisepp. 

Parim Mittealkohoolne Jook on Aura mango-banaani-peedi supersmuuti. „Supersmuuti sisaldab 98% puuvilju. Magus mango ja banaan moodustavad neile seltsi lisatud tervisliku peedi ja mahlase õunaga väga huvitava maitsekombinatsiooni. Tootele ei ole lisatud suhkrut ega säilitusaineid. See-eest sisaldab see  kiudainerikast kaera, mis teeb tootest kõhtu täitva ja tervisliku vahepala,“ sõnas Potisepp.

Parim Alkohoolne Jook on Liviko Re-Crafted Crafter’s Junibeer. „Eelmisel aastal sai auhinnatud sama toote alkoholivaba versioon ja nüüd noppis kadakamarjaõlu parima toote auhinna alkoholi kategoorias. Joogi puhul on eriline see, et selle valmistamine toimub nullkulu põhimõttel – tootes ei ole kasutatud lõhna- ega maitseaineid, vaid sellele iseloomulik maitse saavutatakse Crafter’s džinni destillatsioonis töödeldud kadakamarjade ekstrakti kasutamisel. Tulemuseks on värskendav ja maitsekas jook,“ kommenteeris Potisepp.

Rahva Lemmiku tiitli pälvis tihedas võistluses Uvic Fitlap odrajahuga ja kanalihaga pelmeenid, mis sai Facebooki hääletusel üle 2700 poolthääle. „Koostöös Fitlapiga välja töötatud kaalusõbralikud ja tervislikumad pelmeenid on selgelt inimeste südamed võitnud. Tegu on Eesti esimeste odrajahust valmistatud pelmeenidega, mis viivad lausa keele alla,“ ütles Potisepp.

Sel aastal osales Eesti Parima Toiduaine konkursil 181 Eesti toiduainet ja jooki. Konkursi hindamiskomisjon koosnes teadusasutuste, kaubanduse ja teistest toiduainevaldkondadega seotud ettevõtete esindajatest ning selle tegevust juhtis Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse toiduteadlane Rain Kuldjärv.  

 

EESTI PARIM TOIDUAINE 2021 VÕITJAD  

Kuldmärgid:

Eesti Parim Mittealkohoolne Jook 2021: AS A. Le Coq,  Aura Supersmuuti mango-banaani-peedi

Eesti Parim Alkohoolne Jook 2021: AS Liviko, Re-Crafted Crafter’s Junibeer 3,2%

Eesti Parim Lisandväärtusega Toiduaine 2021: AS Salvest, Smushie ökoloogiline aprikoosi-ananassipüree linaseemnetega

Eesti Parim Toiduaine 2021: AS Atria Eesti, Maks & Moorits Kodune hakkliha

Hõbemärgid:

Eesti Parim Lihatoode 2021: AS Atria Eesti , Maks & Moorits Kodune hakkliha

Eesti Parim Kalatoode 2021: OÜ Heimon Kala, Külmsuitsu leegitatud vikerforellifilee, viilutatud
Eesti Parim Kaste 2021: AS Salvest, Ökoloogiline ketšup

Eesti Parim Piimatoode 2021: AS Farmi Piimatööstus, Farmi Petimaius maasika-vanilje
Eesti Parim Pagaritoode 2021: AS Eesti Pagar, Kodukandi koorikleib
Eesti Parim Puu- ja köögiviljatoode 2021: AS Salvest, MUUTI Ökoloogiline pohla-mustika-rukkipuder
Eesti Parim Valmistoode 2021: OÜ Gustav Cafe,  Joel Ostrat Mango Lassi
Eesti Parim Kondiitritoode 2021: OÜ Kulinaaria, Van Kook küpsisetainas iirise tükkide ja karamelliga
Eesti Parim Kuivsnäkk 2021: AS Balsnack International Holding, OSSI pipra ja soolaga seakamarakrõpsud
Eesti Parim Magustoit 2021: AS Balbiino, Balbiino Be Beautiful Mustasõstrasorbett ja vanilli-koorejäätis

Piirkondlikud kuldmärgid:

Parim Toode Lääne-Eesti Väikeettevõttelt 2021: Saaremaa DeliFood OÜ, Cocodeli kookospiimast hapendatud vegantoode mango-passioni  
Parim Toode Lõuna-Eesti Väikeettevõttelt 2021: Kõivsaare OÜ, Ebaküdoonia vahuvein
Parim Toiduaine Põhja-Eesti Väikeettevõttelt 2021: Puljong OÜ, Foodstudio koorene piprakaste
Parim Jook Põhja-Eesti Väikeettevõttelt 2021: Põhjala Brewing AS, Virmalised 0
Parim Toode Virumaa Väikettevõttelt 2021: RemedyWay OÜ, Müsli Rubiin

Lisainfo:

Sirje Potisepp
Toiduliidu juhataja

+372 50 46 547

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Piim ja piimatooted on laste seas jätkuvalt au sees, selgub Eesti perede piima tarbimist käsitlevast uuringust, mille tulemusi tutvustas Toiduliit täna Tallinna 21. Kooli kuuenda klassi piimateemalises gastronoomiatunnis, kus lapsed valmistasid toiduteadlase Rain Kuldjärve eestvedamisel keefirist kohupiima.

 

Piima joovad enamus ehk 82% Eesti peresid, keskmiselt juuakse ühes peres ligi liiter piima päevas ning sellest kogusest poole või isegi kolmveerandi joovad ära lapsed. Enim tarbivad lapsed piima koos hommikuhelvestega (78% piima joovatest lastest), puhtalt ja külmana toidu kõrvale (65%) või kakaona (52%).

Tunni käigus valmistasid lapsed toiduteadlase Rain Kuldjärve eestvedamisel keefirist kohupiima. Valmistamiseks oli vaja vaid keefirit, kahte potti, lusikat, sõela ja marlit ning laste hoolt ja tähelepanu.  

„Piimatoodete maailm on Eestis väga mitmekesine ning pakub kogu perele palju võimalusi kodusteks toidueksperimentideks ja ühiseks aja veetmiseks. Täna näiteks valmistasime kohupiima traditsioonilise hapupiima asemel hoopis keefirist ning valmis sai täiesti omapärase maitse ja tekstuuriga piimatoode, mida võiks nautida kas värskete marjade, moosi või puuviljapüreega,“ rääkis Kuldjärv.

Keefirist kohupiima valmistamiseks on vaja keefir kuumutada ca 90 kraadini ehk kuni tekstuur muutub veidi tükiliseks ja tekib sobiv kalgend – keefir muutub paksemaks ja on näha suuremaid piimavalgu tükikesi. Seejärel tuleb kohupiim marliga kaetud sõela abiga vadakust eraldada.

„Kohupiimast eraldunud hapuka maitsega vadakut ei tasu kindlasti ära visata, seda võib kasutada näiteks vee asemel küpsetistes ja kellele meeldib, võib selle iseloomuliku hapuka maitsega joogi lihtsalt ära juua,“ soovitas toiduteadlane.

Piim on väga hea valgu allikas. Piimavalgud   sisaldavad   kõiki   inimorganismi   jaoks   asendamatuid   aminohappeid.  Lisaks on piim suurepärane kaltsiumi allikas ning sisaldab ka magneesiumi ja kaaliumi. Samuti leiab sealt naturaalset piimasuhkrut ehk laktoosi ning B- ja D-vitamiine, viimane aitab kaasa piimas leiduva kaltsiumi omastamisele. Otsese vajaduse puudumisel ei tohiks piimatooteid asendada taimset päritolu analoogtoodetega ning eelistada võiks magustamata tooteid.

Fotod tänasest piimateemalisest gastronoomiatunnist:

 Video keefirist kohupiima tegemisest: https://youtu.be/puHkARLJs7U

Eesti perede piima ja piimatoodete tarbimist käsitleva uuringu viis läbi uuringufirma Socio. Tänavu aprillis ja mais kahe nädala vältel toimunud uuringus osales 503 lapsevanemat üle kogu Eesti.

 

Lisainfo:

Sirje Potisepp
Toiduliidu juhataja

+372 50 46 547

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Eesti Toiduainetööstuse Liit korraldab 10. juunil 2021. a  toiduohutuse veebikonverentsi, mis on juba viies toiduohutuse teemadele pühendatud konverents meie programmi raames.

 

Pöördelised ajad mõjutavad meid tegutsema varasemast teisiti. Mõtlema asjadele hoopis uues valguses ning leidma nutikaid lahendusi olukorras, kus keegi pole varem olnud. Toiduohutuse konverentsi väliskülaline, Iirimaa Toiduohutusameti tegevjuht Pamela Byrne räägib meile sellest, kuidas viirus elu Iirimaal pea peale keeras ning milliseid lahendusi nemad on leidnud olukorraga toime tulekuks.

Konverentsil saad teada, mis on olnud meie valupunktid ning ootamatult tekkinud innovaatilised ideed. 

Registreerimine -> SIIN 

Päevakava

9:45 – 10:00         Registreerimine veebis

10:00 – 10:10       Sissejuhatus, Sirje Potisepp, Toiduliidu juhataja

I osa: TOIDUOHUTUS JA SEADUSLOOME

Moderaator: Sirje Potisepp

10:10 – 10:40   Põllumajandus- ja Toiduameti tulevikusuunad    

Urmas Kirtsi, Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor

10:40 – 11:15      Toidujäätmete ja -kadude uuringu tutvustus  toidutarneahelas

Evelin Piirsalu, Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna Keskuse vanemekspert

11:15 – 11:45   Toidujäätmete tekke vältimise tegevuskava         

Kristel Kibin, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik

 11:45 – 12:15      EFSA juhendmaterjal Kõlblik kuni, Parim enne ja toiduohutus

 Mati Roasto, Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli juhataja

12:15 – 12:20      I sessiooni kokkuvõte  

12:20 – 13:00      Lõunapaus

II osa: TOIDUOHUTUS JA MÕJUTEGURID

13:00 – 13:20      Jaekaubanduse külmkapitemperatuuride uuringu tutvustus

Ivar Järving, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi direktor

13:20 – 13:50      Ülevaade toiduohutuse järelevalvest

Kairi Ramjalg, Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja

13:50 – 14:20      Toidu säilimistemperatuuri mõju toote mikroobsele kvaliteedile

Inga Sarand, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi dotsent

14:20 – 14:50      Viiruse õppetunnid Iirimaal

Pamela Byrne, Iirimaa Toiduohutusameti tegevjuht

14:50 – 14:55      II sessiooni kokkuvõte 

14:55 – 15:05      Sirutuspaus

III osa: TOIDUOHUTUS JA INNOVATSIOON

15:05 – 15:35      Digilahendused külmaahelas. Lisakulu või abimees?

Katrin Liivat, FoodDocsi asutaja

15:35 – 15:55      Tööriiete innovatsioon Lindströmi näitel

Katrin Fjodorova, Lindström OÜ kliendikogemuse juht

15:55  – 16:05      Innovaatiline ja desinfitseeriv Travel Safe Bio Vodka

 Eve Nõmm, Liviko AS turundusjuht

16:05  – 16:25      Uudsed desovahendid pinnatöötluseks toidutootjatele

Kristo Timberg, Chemi-Pharm AS tegevjuht

16:25 – 16:45      Konverentsipäeva kokkuvõte

 

 Registreerimine -> SIIN

 

Konverents toimub MAK 2014-2020 meetme „Teadmussiirde pikaajaline programm toiduohutuse tegevusvaldkonnas“ raames, läbiviimist toetab Euroopa Liit.

Osalemine on tasuta. Osa võtma on oodatud kõik toiduvaldkonnas tegutsevad või sellest huvitatud isikud.

 

 

 15. Toiduainetööstuse Aastakonverents toimus 28. aprillil Radisson Blu Olümpia Hotellis.

 

Konverentsi fotod

Auhindade fotod

 

Sel aastal korraldab Eesti Toiduainetööstuse Liit juba 27. korda konkurssi „Eesti Parim Toiduaine”. Iga-aastase toiduainete konkursi eesmärgiks on tutvustada tarbijatele uusi tooteid ning innustada tootjaid tegelema tootearendusega.

Konkursile esitatud toodete hulgast selgitatakse välja parimad toidugruppide esindajad, piirkondlikud tooted ning lisaks ka parim lisandväärtusega toiduaine.

TUTVU: TINGIMUSTEGA ja LISAGA

Kandideerimiseks laadige alla ja täitke ankeet:

SUURETTEVÕTE

PIIRKONDLIK ETTEVÕTE 

 

Tegusad toidutootjad, osalemiseks saatke oma ankeet hiljemalt 26. veebruaril 2021 e-mailile: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

2020. aasta võitjaid on tunnustamas Eesti Vabariigi Pesident Kersti Kaljulaid (Foto: Sven Tupits)

XIV Toiduainetööstuse Aastakonverents toimub virtuaalselt otseülekandena 2. oktoobril Radisson Blu Olümpia Hotellist.

 

Registreerimine on võimalik lingilt

Osalemine üritusel toiduainete töötlemisega tegelevatele ettevõtetele on TASUTA,

Kui panete ennast kirja, aga selgub, et siiski ei osale, siis palun sellest koheselt teada anda!

 

XIV Toiduainetööstuse Aastakonverents 2020:

Regulatsioonide tuules

2. oktoober 2020

Otseülekanne Radisson Blu Olümpia hotelli konverentsikeskusest 

 

9.00 – 10.00               Sisselogimine virtuaalkonverentsile

                                 (link saadetakse registreerunutele eelnevalt e-mailile)

10.00 – 10.05             Sissejuhatus, Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp

10.05 – 10.15             Pöördumine, Toiduliidu volikogu esimees Veljo Ipits 

I sessioon:                 TOIDUAINETÖÖSTUS JA MAJANDUSKESKKOND 

                                 Moderaator Sirje Potisepp

10.15 – 11.00             Majandusarengud maailmas lähiaastatel           

                                 Kristo Aab LHV majandusanalüütik                              

11.00 – 11.30            Green Deal ja Talust taldrikule strateegia

                                  Siim Tiidemann Maaeluministeeriumi asekantsler

11.30 – 11.55             Kogemuslugu: kuidas Eesti mahetoitu maailma müüa

                                 Triin Kõrgmaa AS-i Salvest juhatuse liige ja Martin Flink

                                 ekspordi müügijuht        

11.55 – 12.00              I sessiooni kokkuvõte  

12.00 – 12.55             Lõunapaus

II sessioon:                TOIDUAINETÖÖSTUS JA MÕJUTEGURID 

                                  Moderaator: Sirje Potisepp

13.00 – 13.50              “Eesti Parim Toiduaine 2020” väljakuulutamine, võitjate 

                                   autasustamine

                                  Tseremoonial osalevad Eesti Vabariigi President Kersti

                                   Kaljulaid ja maaeluminister Arvo Aller  

14.00 – 14.50              Plastid, probleem ja lahendus

                                  Andres Krumme  Tallinna Tehnikaülikooli Materjali- ja

                                  keskkonnatehnoloogia instituudi polümeeride ja

                                  tekstiilitehnoloogia labori professor

14.50 – 15.20              Vastutustundlik ettevõtlus HKScani näitel

                                  Anne Mere HKScan Estonia juhatuse esimees     

15.20 – 16.20              Diskussioonivoor*: Rohkem regulatsioone – parem elu?

                                  Moderaator: Marko Udras

                                  Osalejad:

                                  Anne Mere - HKScan Estonia

                                   Jaan Marjundi - COOP Harju

                                   Hendrik Kuusk - Maaeluministeerium

                                   Kaupo Heinma - Keskkonnaministeerium

16.20 – 16.30              Lõppsõna ja kokkuvõte – moderaator                     

 

*korraldaja jätab endale õiguse teha vajadusel programmi muudatusi

Lisainfo telefonil +372 6484 621

 

 

 

 

Alustame 17. augustist uue lipumärgi relansseerimise teavituskampaaniaga.

Rahvuslipu märk ehk lühidalt lipumärk pakendil näitab, et toode on valmistatud Eesti toiduainetööstusettevõttes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades. Uuringute järgi armastavad ja eelistavad eestlased kodumaist toodangut, pidades seda puhtamaks, kvaliteetsemaks ja maitsvamaks. Lipumärk aitab kodumaistel toodetel eristuda ja lisab konkurentsieeliseid, aidates tarbijal lihtsamini ja kergemini Eestis toodetud kaubad poeriiulil tuvastada.

Lipumärki (edaspidi märgis) võivad kasutada kõik toiduseaduse alusel tegevusluba omavad või teavitatud toidu käitlemisega tegelevad ettevõtjad, väärtustades sellega Eestis toodetud tooteid.

 

Märgise omanik on MTÜ Eesti Toiduainetööstuse Liit (edaspidi Toiduliit), kes väljastab taotluse alusel märgi kasutamise õiguse. Toiduliit toetab ka märgise kasutajaid ühisel turundamisel.

 

Märgise kasutamise peamised eesmärgid on:

  • tuua esile Eesti toidukäitlemisettevõttes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades toodetud toit, andes tarbijale võimaluse neid lihtsalt leida ja ära tunda
  • tõsta märgistatud toodete müüki (sh eksporti)
  • edendada kaubandusega ja märgisekasutajate omavahelist koostööd

Märgist käsitletakse Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/775, 28. mai 2018, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijale)artikli 26 lõike 3 kohaldamise eeskirjad seoses toidu põhilise koostisosa päritoluriigi või lähtekoha märkimise eeskirjadega (edaspidi EL määrus 2018/775) kohaselt vabatahtliku päritoluviitena.

Kogu info koos visuaalidega leiate meie kodulehelt: https://toiduliit.ee/tegevused/marka-lipumarki/lipumaerk

Märgi taotlemine on tasuta, kuid märgi kasutamisel kehtib teavituskampaaniates osalemise kohustus (tavapäraselt 2 kampaaniat aastas) 250 EUR ulatuses.

 

Kutsume üles lipumärki kasutama hakkama!

 

Kuna oleme loonud uue taotlusvormi, uue märgikasutajate registri, siis peaksid lipumärgi taotlust uuendama ka kõik juba praegused lipumärgi kasutajad, et omaksime ametliku lipumärgi kasutajatest täielikku ülevaadet.

 

Lipumärgi kasutamise taotlemiseks saada palun kiri e-posti aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

 

Soetame eestimaist ja toetame eestimaist!

Sirje Potisepp
Toiduliidu juhataja, +372 50 46 547; See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Eelmisel reedel toimus peaminister Jüri Ratase tänuvastuvõtt eriolukorras panustajatele Tallinna Botaanikaaias. Mul oli suur au võtta vastu ka tänumedal Toiduliidule. See on tunnustus meile kõigile! Aitäh, head ettevõtjad, et saite suurepäraselt hakkama Eesti elanike toiduga varustamisega eriolukooras! Aitäh hr peaminister märkamast ja tunnustamast!

   No photo description available.