Eesti Parim Toiduaine 2020 on Premia vähendatud suhkruga mango-passionvilja koorejäätis

Eesti Parim Toiduaine 2020 on Premia vähendatud suhkruga mango-passionvilja koorejäätis

Premia 40% vähema suhkruga mango-passionvilja koorejäätis pälvis ka Parima Magustoidu Hõbemärgi. „Inimeste jaoks on tervislikkus üha olulisem, kuid selle nimel ei taheta ohverdada head maitset. Premia ongi valmis saanud suurepärase magustoiduga, mis sisaldab 40% vähem suhkrut kui teised samalaadsed tooted. Usun, et Premia on siin trendiseadja, näidates eeskuju, kuidas saavutada tervislikum magustoit pakkudes sealjuures hõrku maitseelamust,“ kommenteeris Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. 

Parim Lisandväärtusega Toit on Salvesti Presto ökoloogiline hernepüreesupp mündiga. „Omapärase maitsega mahehernestest püreesupp paistab oma kategooria toodetest selgelt esile. Tegu on madala kalorsusega, kuid kõrge valgu- ja kiudainesisaldusega 100% ökoloogilisest toorainest supiga, mis sobib ka taimetoitlastele. Huvitava maitsenüansi annab hernesupile münt,“ ütles Potisepp. 

Parim Mittealkohoolne Jook on Liviko Re-crafted Crafter`s Junibeer. „Junibeer on värskendav alkoholivaba käsitööjook, mis sobib suurepäraselt kuuma suvepäeva janukustutajaks. Joogi puhul on huvitav asjaolu, et selle valmistamine toimub nullkulu põhimõttel – tootes ei ole kasutatud lõhna- ega maitseaineid, vaid sellele iseloomulik maitse saavutatakse Crafter’s džinni destillatsioonis töödeldud kadakamarjade ekstrakti kasutamisel,“ sõnas Potisepp.                          

Parim Alkohoolne Jook Altia Eesti Saaremaa RHU Gin. „Tegu on värske ja aromaatse rabarberimaitselise džinniga, milles on heas tasakaalus kadakamarjade kargus ja rabarberi mahlakus. Gin annab magushapuka maitse ja sobib suurepäraselt  koktkosuurepäraselteilide valmistamiseks,“ kommenteeris Potisepp.

Rahva Lemmiku tiitli pälvis tihedas võistluses Puljong OÜ Koorene Bechamel kaste, mis sai Facebooki hääletusel üle 1100 poolthääle. „Kastmete valmistamine kodus on aeganõudev ja keeruline protsess. Pole siis ime, et paljud kodukokad eelistavad kasutada valmiskastmeid. Rahva Lemmiku tiitli võitiski Puljong OÜ koorene praekaste, mis sisaldab ainult kvaliteetseid tooraineid, maitseb justkui isetehtud, kuid valmib pakendist pannile valades vaid sekunditega,“ ütles Potisepp.

Hindamiskomisjon valis parimad välja ka piirkondlike väike-ettevõtjate toodete seast. Parim Toode Lõuna-Eesti väike-ettevõttelt on Siidrikoda OÜ ehedast õunamahlast pidupäevajook „Vahukass“. Parim Toiduaine Lääne-Eesti väike-ettevõttelt on smuutisegu Sume Red ettevõttelt Sume Green ning Parim Jook Tohi Distillery TOHI Nordic Dry Gin Cloudberry Mist. Parim Toode Virumaa väike-ettevõttelt on Moe OÜ pihlaka teraviljabrändi Handsa Sour Rowanberry. Parim Toiduaine Põhja-Eesti väike-ettevõtelt on ka Rahva Lemmiku tiitli võitnud Puljong OÜ Koorene Bechamel kaste. Parim Jook Põhja-Eesti väike-ettevõttelt on Punch Drinks’i suvine kokteil „Cucumber Spritz“.

„Kohalikud väike-tootjad näitavad iga aastaga üha paremat taset. Piirkondlikud väike-ettevõtted on eriti tugevad jookide valmistamises, milles kasutatakse kohalikke puuvilju, marju ja metsasaadusi ning katsetatakse uusi põnevaid maitseid. Tänu piirkondlikele tootjatele on meie kohaliku toidu ja joogi tootevalik äärmiselt mitmekesine ja rahuldatud saavad ka kõige nõudlikumate tarbijate ootused,“ sõnas Potisepp.  

Sellel aastal valiti eriauhinnana ka Kaupmeeste Lemmik - Punch Drinks’i suvine kokteil „Cucumber Spritz“ ja Tallinna Ettevõtlusameti eriauhind - "Be Active  Red Velvet" mustsõstra-mandli superfood toorbatoon ettevõttelt Be More Superfoods OÜ.

Sel aastal osales Eesti Parima Toiduaine konkursil 167 Eesti toiduainet ja jooki. Konkursi hindamiskomisjon koosnes teadusasutuste, kaubanduse ja teistest toiduainevaldkondadega seotud ettevõtete esindajatest ning selle tegevust juhtis Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse toiduteadlane Rain Kuldjärv. 

Lisainfo:
Sirje Potisepp
Toiduliidu juhataja, +372 50 46 547; See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Eesti Parima Toiduaine konkursi hõbemärgid on valitud

Tänavune Parim Kalatoode on Heimon Kala õrnas soolas vikerforellifilee, Parim Lihatoode Talleggi Pool kana ürdivõiga küpsetuskotis, Parim Puu- ja Köögiviljatoode Salvesti Muuti Ökoloogiline õuna-mango-peedi-mustsõstrapüree ning Parim Kondiitritoode Kalevi Leiger tume šokolaad tervete mandlitega. 

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul oli teine hindamispäev intensiivne ja tiheda konkurentsiga. Parima Kalatoote võitnud Vetteli Heimon Kala kohta ütles Potisepp, et see on täiesti unikaalne toode, kuna kasutab toorainena 100% kohalikku, Saaremaal kasvatatud forelli. „Heimon Kala õrnas soolas vikerforell on värske ja äärmiselt maitsev toode. Saaremaal asuvas kalakasvanduses kasutatakse ainult kõige kõrgema kvaliteediga keskkonnasõbralikku kalasööta, mis annab toorainele ilusa värvi, hea maitse ja struktuuri. Õrnalt soolatuna viib see lausa keele alla,“ sõnas Potisepp.

Parima Lihatoote kategoorias 21 tootest parimaks tunnistatud Talleggi Pool kana ürdivõiga küpsetuskotis jäi hindamiskomisjonile silma selle poolest, et tegu on uudse toorainega ahjukanale - pool kana küpseb kiiremini, on sobiv kogus väiksemale perele ja tagab ühtlase maitsestuse. „Toode on juba maitsestatud ja asub mugavas küpsetuskotis, nii et selle valmistamisega saab iga kodukokk hakkama. Tulemuseks on maitsekas, mahlane liha, mis meeldib kindlasti nii pere suurematele kui väiksematele liikmetele,“ kommenteeris Potisepp. 

Parima Puu- ja Köögiviljatoote tiitli võitis Salvesti Ökoloogiline õuna-mango-peedi-mustsõstrapüree Muuti. „Toote puhul jäi meelde selle huvitav maitsebukett, mis kombineeris magusaid puuvilju peedi ja mustsõstraga. Muutis on kasutatud ainult parimaid mahedalt kasvanud tooraineid ning sellesse pole lisatud grammigi suhkrut – toote magusus tuleneb puu- ja köögiviljadest ning marjadest. Mõnus smuuti sobib suurepäraselt tervislikuks vahepalaks või snäkiks,“ sõnas Potisepp.

Parimaks Kondiitritooteks valis hindamiskomisjon Leiger tumeda šokolaadi tervete mandlitega. „Leiger on esimene tervete mandlitega suur šokolaad Kalevi maiustuste valikus – šokolaad on nii maitsev, et võitis hindamiskomisjoni liikmete südamed esimesest ampsust. See pole muidugi suur üllatus, sest ka varasemad Kalevi eeposesarja tooted on eestlaste lemmikute seas,“ ütles Potisepp.

 „Hõbemärkide hindamine näitas, et toidutrendidest tuleb selgelt esile tervislikkus. Seda illustreerib nii lihatoodete puhul soola vähendamine kui ka piimatoodete, kondiitritoodete, puu- ja köögiviljatoodete puhul suhkru vähendamine või üldse lisamata jätmine. Hinnas on naturaalne kohalik tooraine ning värskus,“ võttis Potisepp hõbemärkide tulemused kokku.

Järgmisel nädalal toimub ka Eesti Parima Toiduaine konkursi piirkondlike väiketoodete hindamine, kus võistlevad 62 toodet. Tooteid hindab komisjon, kuhu kuuluvad toitumisteadlased, kaubanduskettide ostujuhid, toiduajakirjanikud ja teised toiduvaldkonnaga seotud inimesed. Komisjon hindab toodete puhul nende maitset, lõhna ja konsistentsi, välimust, aga ka tervislikkust, pakendit, uudsust ja müügiedu. Üldkonkursi hindamiskomisjoni tegevust juhib Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse toiduteadlane Rain Kuldjärv. Kuldmärkide hindamiseks koguneb komisjon 19.06.

Ühtekokku osaleb tänavu Eesti Parima Toiduaine konkursil 167 Eesti toiduainet ja jooki.

Konkursi uudiseid saab jälgida siit: https://www.facebook.com/EestiParimToiduaine/

Lisainfo:
Sirje Potisepp
Toiduliidu juhataja, +372 50 46 547; See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Toiduliit: aktsiiside langetamine on strateegiliselt oluline samm tööstustele

13.aprill 2020

Aktsiiside langetamine on strateegiliselt oluline samm tööstustele

Tootmiseks esmavajalike energiakandjate aktsiisimäära langetamine on strateegiliselt oluline toiduainetega varustatuse kui konkurentsivõime säilitamise seisukohalt välisturgudel.

„Elekter, kütus ja maagaas on olulised sisendid kodumaisele toiduainetööstusele, mille konkurentsivõime toetamine on strateegiliselt oluline toiduainetega varustatuse ja sisemaise põllumajandustoodangu realiseerimise seisukohalt,“ rõhutas Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

„Eelnevate aastate mastaapsed kaudsed maksutõusud gaasi-, elektri- ja kütuseaktsiisi näol, raskeveokimaksu, teekasutustasu jms näol, on väljendunud toodete lõpphindades ja viinud Eesti toiduainete ja jookide hinnatõusu liidriks Euroopas. Olukorras, kus paljud inimesed on juba töö kaotanud ning lähituleviku prognoos on töötuse järsk kasv, muutuvad esmakulutuste (eluase, toidu- ja jookide) hinnad inimestele üliolulisteks,“ lisa Potisepp.

Maagaasi aktsiisimäär on tõusnud kuue aastaga 3,4 korda, tõus jätkus aasta algusest veel 25% võrra. Juba enne viimast tõusu oli Eestis gaasiaktsiisi määr võrreldes naaberriikide Läti ja Leeduga kordi kõrgem (Lätis on 5,67 €/1000m3 ja ja Leedus 17,38 €/1000m3  vs Eesti 79,14 /1000 m3 2020). Seega on maagaasi (ja elektrienergia) hind toidutööstuste jaoks kallim kui naaberriikides. Statistilistele andmetele tuginedes oli kogu tööstussektori gaasitarbimine ca 1 TWh, millest toiduainete ja joogitootmine moodustas ca 0,3 TWh.

Samuti mõjutab diislikütuse kõrge hinnatase võrreldes teiste Euroopa riikidega, eriti Läti ja Leeduga,  logistikatasusid ja transpordihindu.

„Eesti toiduainetööstus on töötleva tööstuse üks suurimaid sektoreid, toiduainete toodangust eksporditakse pea 35%. Oleme seisukohal, et tootmissisend energia näol peab olema toidutööstusele konkurentsivõimeline ja andma võimaluse kasvatada eksporti ehk toidutööstused peavad olema võrdsel konkurentsipositsioonil nii sise- kui välisturgudel. Vastasel korral on tagasilöögid möödapääsmatud. Eesti toidutööstuste konkurentsivõime on võrreldes naaberriikidega aga väga madal,“ ütles Potisepp.

Sirje Potisepp
_________________________

Juhataja
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Estonian Food Industry Association
Tel: +372 6 484 621
Mob: +372 50 46 547
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.toiduliit.ee

Toiduliit saatis valitsusele ettepanekud Eesti toidujulgeoleku tagamiseks

Toiduliit saatis täna vabariigi valitsusele ettepanekud Eesti toidutööstuse kui strateegiliselt olulise sektori jätkusuutlikkuse ja Eesti toidujulgeoleku tagamiseks kriitilise tähtsusega.

„Tunnustame valitsuse soovi Eesti ettevõtete toimetulekut toetada kehtestatud eriolukorras, mis võib kaasa tuua sügava majanduskriisi. Tänane olukord on näidanud, et kodumaine toidutootmine on kriitilise tähtsusega ning seetõttu on eluliselt oluline tagada Eesti toidujulgeolek, toidutööstuste jätkusuutlikkus ning kodumaise toidutoodangu kättesaadavus tarbijale taskukohase hinnaga,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Toiduliidu ettepanekud:

1. Toiduliit on seisukohal, et tootmises kasutatavate energiakandjate (gaasi, kütuse, energia) aktsiisimäärad ja ka muud reguleeritavad hinnakomponendid tuleks üle vaadata ja neid langetada.

Eelnevate aastate mastaapsed kaudsed maksutõusud gaasi-, elektri- ja kütuseaktsiisi, raskeveokimaksu, teekasutustasu jms näol, on väljendunud toodete lõpphindades ja viinud toiduainete hinnatõusudeni tarbijate jaoks. Näiteks on maagaasiaktsiisi aastatel 2015 – 2017 tõstetud igal aastal 20%. Eelmise valitsuse otsusel tõstetakse maagaasiaktsiisi veel aastatel 2018 – 2020 igal aastal 25%. Seega on maagaasi aktsiisimäär tõusnud kuue aastaga 3,4 korda. Juba enne viimast gaasiaktsiisi tõusu oli Eestis gaasiaktsiisi määr võrreldes naaberriikide Läti ja Leeduga kordi-kordi kõrgem. Eesti on olnud toiduainete ja jookide hinnatõusu liider EL-s, mis mõjutab Eesti tarbijate rahakotti ning teeb muret toidutöötlejatele. Olukorras, kus paljud inimesed on juba töö kaotanud ning lähituleviku prognoos on töötuse järsk kasv, muutuvad esmakulutuste (eluase, toidu- ja jookide hinnad) inimestele üliolulisteks.  

Samuti on diislikütuse hind Eestis kallim, kui suuremas osas teistes Euroopa riikides, sh oluliselt kõrgem Läti-Leedu hindadest, mis mõjutab logistikatasusid ja transpordihindu.

Tootmiseks hädavajalikud sisendid (elekter, kütus, maagaas) on olulised sisendid just kodumaisele toiduainetööstusele, mille konkurentsivõime toetamine on strateegiliselt oluline toiduainetega varustatuse ja sisemaise põllumajandustoodangu nõudluse/realiseerimise seisukohast just potentsiaalses kriisis või olukorras, kus kaubavahetus mingil põhjusel ei toimi või on piiratud.

2. Maksutõusu moratoorium aastateks 2020-2022 - Seni on arutlusel olnud plastimaks, pakendimaks, jäätmeseadusest laiendatud tootjavastutuse lisanõuded pakendiettevõtjatele, Green Dealist tulenevad kohustused. Vaadata tuleb makse tervikpaketina, mitte eraldi igat kaudset maksu planeerides ja hajutades sellega tähelepanu tervikpildilt ja mõjudelt toiduainete ja jookide hindadele.
3. Pikendada rakenduvat 70%-list töötasu toetuse perioodi – toidutööstusse jõuab kriis hilinemisega, sest suuremates tootmistes on pikemaajaline tellimuste maht olemas ja ka varu kulude katmiseks. Samas me ei tea, milliseks kujuneb olukord eksportturgudel, kui suured on sunnitud piirangud seoses COVID-19 levikuga, kas kaubavedusid suudetakse hoida piiranguteta jms. Prognoosime, et toidutööstussektorisse jõuab langus perioodil mai-august. Kõige raskem on ettevõtetel tööjõukulude katmisega, et mitte minna koondamise teed lootuses, et mahud taastuvad.
4. Vähendada tööandja osa haigushüvitise maksmisel järgnevaks kuueks kuuks – toidutööstussektor on väga tööjõumahukas ning töötaja(te) haigestumine kõige suurem oht tööstuste tootmisvõimekusele. Tööstused püüavad leida võimalusi asendustööjõu värbamiseks, kuid haigushüvitise maksmine täna kehtestatud määras on oluline lisakoormus ettevõtetele.
5. Piiride avatuna hoidmine kaubavedudele – ekspordil on oluline roll toidutööstussektori toimetulekus. Juba täna on tootjate ekspordimahud oluliselt kahanenud, piiride sulgemine kaubavedudele seaks toidutööstused veelgi keerulisemaasse olukorda. Ühtlasi seaks ohtu tootmiseks vajaliku tooraine ning pakendite kättesaadavuse.
6. Laenuintresside puhkus 6 kuuks – toidutööstused on teinud viimastel aastatel suuri investeeringuid tootmistehnoloogisse ja toiduohutuse tagamisse. Laenuintresside puhukus kergendaks toidutööstustel jätkata laenumaksete tasumist. Laenupuhkust võiks võimaldada kõigile ettevõtetele ajaks, mil nad on sund riikliku otsusega suletud.

Lisainfo:

Sirje Potisepp
_________________________

Juhataja
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Estonian Food Industry Association
Tel: +372 6 484 621
Mob: +372 50 46 547
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.toiduliit.ee