A. Le Coq vähendab oma keskkonnajalajälge, rajades uue biogaasi- ja reoveepuhastusjaama
5. märts 2021
Fotod nurgakivi asetamisest, autor Jaak Jänes: https://www.dropbox.com/sh/oa4u7ynpt8brt0j/AADDs5kVtz_CQ9f7B0CEyNcPa?dl=0
Täna asetati nurgakivi A. Le Coqi biogaasi- ja reoveepuhastusjaamale. Sellega koos rajatakse tehase territooriumile uus lahkvoolne kanalisatsioon, mis tähendab, et tootmise pesuvesi, olmevesi ja sademevesi suunatakse eraldi torustikesse. Kogu investeeringu maksumus on 3,5 miljonit eurot, sh 1,1 miljonit tuleb Euroopa Liidu toetusrahadest. Tegemist on Eestis ühe unikaalsema biogaasi- ja reoveepuhastusjaamaga, mis võimaldab tehasel toota heitveest biogaasi ning vähendada linnakanalisatsiooni suunatava heitvee reostuskoormust kuni 80%.
Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul on see üks tähtsam investeering ettevõtte keskkonnajalajälje vähendamiseks. Valmiv biogaasijaam katab 10-15% kogu tehase soojusenergiavajadusest, vähendades seeläbi maagaasi tarbimist ja süsinikujalajälge. „Piltlikult öeldes ei lähe meie tehases varsti enam midagi raisku. Rajatav biogaasijaam eraldab tootmises tekkinud heitveest tahke orgaanika ja muundab selle biogaasiks, mis katab 10-15% kogu tehase soojusenergiavajadusest,“ kirjeldas Noop. Lisaks biogaasi tootmisele puhastab rajatav jaam oluliselt tehase heitvett. „Tänu jaamale suuname linnakanalisatsiooni 80% puhtama vee, mida on Tartu veevärgil lihtsam puhastada ja taas ringlusesse lasta,“ tõi Noop välja teisegi eelise.
Nurgakivi asetamisel viibinud ehitusettevõtte Schöttli esindaja Christina Jörg hindab projekti juures eelkõige A. Le Coqi mõtteviisi vaadata oma tootest kaugemale. Kõige lihtsam on lasta tehase pesuvesi täies ulatuses kanalisatsiooni ja mitte mõelda, mis saab sellest edasi. A. Le Coq aga vaatab lõpptootest kaugemale – kuidas väärindada tootmisel tekkivat pesuvett nii, et sellest oleks tehasele ja keskkonnale päriselt kasu. „Head õlut ja maitsvaid jooke oskavad teha kõik. Vähe on aga neid, kes vaatavad oma toodangust kaugemale ja mõtlevad, millise jalajälje jätab nende tegevus keskkonnale,“ ütles Jörg.
Biogaasi- ja reoveepuhastusjaama valmimine on üks osa A. Le Coqi keskkonnalubadusest muuta maailm paremaks ja puhtamaks paigaks, kus elada. Üheks olulisemaks sihiks on ettevõte seadnud oma süsinikujalajälje vähendamise, mida rajatav biogaasijaam aitab saavutada. CO2 jalajälge aitavad oluliselt vähendada ka ettevõtte üleminek 100% roheelektrile, päikesepargi rajamine logistikakeskusele ja tootmises juurutatud Energy Track energiajuhtimissüsteem. Möödunud aasta lõpust kogutakse katlamaja korstende otsast kokku kogu soojusenergia, mis suunatakse tagasi tootmishoonete kütteks. Kõigi nende tegevuste tulemusena väheneb A. Le Coqi aastane süsinikujalajälg ligi 8000 tonni aastas.
Planeeritav biogaasijaam valmib 2021. aasta sügiseks ja hakkab täiel võimsusel tööle aasta lõpus. Uudne heitveesüsteem muudab tehase tootmise senisest veelgi ressursisäästlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Eesmärk on asendada ühes aastas umbes 184 930 kuupmeetrit maagaasi kohapeal toodetud biogaasiga ja vähendada reovee hulka suunatava tootmisjääkide osa kuni 80%. Projekti kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist ja rahastamist koordineeris Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Projekti kogumaksumuseks on planeeritud 2 743 712 eurot, millest EL kaasrahastab 1 135 264,50 eurot. Koos lahkvoolse kanalisatsiooni rajamisega on projekti kogumaksumus 3,5 miljonit eurot.
Le Coq on sel ja eelmisel aastal investeerinud keskkonnaprogrammi esimesse etappi üle 5 miljoni euro, sh 1,22 miljonit eurot Euroopa Liidu toetusrahadest. Fookuses on CO2 jalajälje vähendamine, taastumatute ressursside kasutamise piiramine, panustamine puhtamasse loodusesse, materjalide taaskasutamise suurendamine ning veelgi suurema vastutuse võtmine inimese tervise ja heaolu eest. Ettevõte on astunud uude ajajärku, mis toob senisest olulisemalt esile keskkonnateemad ja ettevõtte jalajälje tervikuna. Möödunud aastal alguse saanud tegevustega antakse lubadus järeltulevatele põlvedele jätta maha parem paik, kus elada. Selle kinnitamiseks lehvib A. Le Coqi tornis roheline lipp.
Lisainfo:
Tarmo Noop
AS A. Le Coq juht
Tel: 51 62 111
Konkurss avatud: Eesti Parim Toiduaine 2021
Sel aastal korraldab Eesti Toiduainetööstuse Liit juba 27. korda konkurssi „Eesti Parim Toiduaine”. Iga-aastase toiduainete konkursi eesmärgiks on tutvustada tarbijatele uusi tooteid ning innustada tootjaid tegelema tootearendusega.
Konkursile esitatud toodete hulgast selgitatakse välja parimad toidugruppide esindajad, piirkondlikud tooted ning lisaks ka parim lisandväärtusega toiduaine.
Kandideerimiseks laadige alla ja täitke ankeet:
Tegusad toidutootjad, osalemiseks saatke oma ankeet hiljemalt 26. veebruaril 2021 e-mailile: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
2020. aasta võitjaid on tunnustamas Eesti Vabariigi Pesident Kersti Kaljulaid (Foto: Sven Tupits)
Toidutööstused sõnastasid kestliku toidutootmise põhimõtted
Toiduliit koostöös toidutööstusettevõtetega sõnastas kestliku tootmise eneseregulatsiooni, et tõsta nii tootjate, kaubandusettevõtete, tarbijate kui poliitikakujundajate teadlikkust vastutustundlikust toidutootmisest, tasakaalustatud toitumise olulisusest ning sektori keskkonnakoormuse vähendamisest.
“Vastutustundlik ja kestlik tootmine on toidutööstuste jaoks muutunud ja muutumas üha olulisemaks,“ rõhutas Sirje Potisepp. „Toidutööstusettevõtted tegelevad tegelikult iga päev sellega, kuidas pakkuda tarbijale tasakaalustatud ja tervislikke toiduvalikuid, kuidas tagada toidu ja tootmise ohutus, kuidas viia tootmine ressursitõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks, kuidas vähendada pakendite hulka jne. Nüüd on need põhimõtted ka valminud eneseregulatsiooni kirja pandud, millest kõik toidutööstused saavad ning peaksid juhinduma.“
Eneseregulatsioon hõlmab laia spektrit põhimõtetest alates mitmekesise toitumise olulisusest kuni toidukadude ja -raiskamise vähendamiseni.
Peatükk „Inimene ja tervis“ käsitleb toidutööstuste panust tasakaalustatud ja mitmekesise toiduvaliku pakkumisel ning suhkru, soola, transrasvhapete ja sünteetiliste lisaainete vähendamist toodetes. Samuti ohutu toidutootmise põhimõtteid, mis hõlmab lisaks seaduses kehtestatud nõuetele ka täiendavate kontrollide ja analüüside läbiviimist nii tootmises kui tarnijate puhul. Näiteks HKScanis on käimas juba kolmas soolavähendamise programm, mis hõlmab kõiki lihatoodete kategooriaid, kus vähendatakse soolasisaldust 15-20%. Salvest võttis Põnni lastetoodetest 2013. aastal välja soola ja suhkru ning kõik säilitusained. Põnni sari on ka ökoloogilisest toorainest ja koostis välja töötatud koostöös lastearstidega. Põltsamaa on näiteks mulgipudrus ja hartšoo supis vähendanud soola kogust alates 2015. aastast veerandi võrra. Mesikäpa pakenditele on lisatud soovitused, kui palju füüsilist koormust nõuab toote tarbimisest saadavate kalorite põletamine. „Tööstused ei saa toodete maitset muuta sh soola ja suhkru osakaalu vähendada üleöö, sest tarbija ei võtaks seda vastu,“ lisas Potisepp.
Toidukadude ja -raiskamise vähendamiseks peavad toidutööstused oluliseks koostöö süvendamist kaubandusega, et osata täpsemani müügimahte planeerida. Kuid sama oluline on ka tarbija teadlikkuse tõstmine ja võimaluse pakkumine osta toiduaineid oma vajadustele vastavas koguses ning taassuletavas pakendis. Samuti teevad mitmed ettevõtted koostööd erinevate heategevusorganisatsioonidega, et suunata ülejääk abivajajateni.
Keskkonnakoormuse vähendamiseks otsivad toidutööstused järjest enam võimalusi ülejääkide ja jääkproduktide väärindamiseks. Näiteks HKScani Rakvere tootmisüksuse soojavajadusest neljandik tuleb loomsete jäätmete põletamisest saadavast energiast.
Samuti võtavad tööstused järjest enam kasutusele keskkonnasäästlikumaid pakendimaterjale ning suurendavad taastuvate ja taaskasutatavate või monomaterjalide osakaalu, pidades samas silmas, et ei kannataks toidu ohutus.
Toidutööstus on suhteliselt tööjõumahukas sektor, andes tööd pea 14 000 inimesele, ning seetõttu on eneseregulatsiooni oluline osa ka töötajatele tervist säästva ning füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu pakkuva töökeskkonna tagamine, mis on toidutööstustes märkimisväärselt keerulisem, kui näiteks IT-sektoris.
Ühtlasi deklareerivad toidutööstused, et hindavad laiapõhjalist kaasavat koostööd erinevate poliitikate loomisel ning on valmis aktiivselt kaasa rääkima toiduainete tööstuslikku tootmist otseselt ja kaudselt puudutavatel teemadel. Samuti edendavad koostööd teadus- ja uurimisasutustega, et luua ja rakendada töösse erinevaid innovatiivseid tehnoloogiaid ning arendada uudseid tervislikke eluviise toetavaid tooteid, ja teevad koostööd õppeasutustega, et tuua sektorisse vajalike oskuste ja teadmistega tööjõudu.
Lipumärk - Soeta eestimaist, toeta eestimaist!
Alustame 17. augustist uue lipumärgi relansseerimise teavituskampaaniaga.
Rahvuslipu märk ehk lühidalt lipumärk pakendil näitab, et toode on valmistatud Eesti toiduainetööstusettevõttes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades. Uuringute järgi armastavad ja eelistavad eestlased kodumaist toodangut, pidades seda puhtamaks, kvaliteetsemaks ja maitsvamaks. Lipumärk aitab kodumaistel toodetel eristuda ja lisab konkurentsieeliseid, aidates tarbijal lihtsamini ja kergemini Eestis toodetud kaubad poeriiulil tuvastada.
Lipumärki (edaspidi märgis) võivad kasutada kõik toiduseaduse alusel tegevusluba omavad või teavitatud toidu käitlemisega tegelevad ettevõtjad, väärtustades sellega Eestis toodetud tooteid.
Märgise omanik on MTÜ Eesti Toiduainetööstuse Liit (edaspidi Toiduliit), kes väljastab taotluse alusel märgi kasutamise õiguse. Toiduliit toetab ka märgise kasutajaid ühisel turundamisel.
Märgise kasutamise peamised eesmärgid on:
- tuua esile Eesti toidukäitlemisettevõttes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades toodetud toit, andes tarbijale võimaluse neid lihtsalt leida ja ära tunda
- tõsta märgistatud toodete müüki (sh eksporti)
- edendada kaubandusega ja märgisekasutajate omavahelist koostööd
Märgist käsitletakse Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/775, 28. mai 2018, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/2011 (milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijale)artikli 26 lõike 3 kohaldamise eeskirjad seoses toidu põhilise koostisosa päritoluriigi või lähtekoha märkimise eeskirjadega (edaspidi EL määrus 2018/775) kohaselt vabatahtliku päritoluviitena.
Kogu info koos visuaalidega leiate meie kodulehelt: https://toiduliit.ee/tegevused/marka-lipumarki/lipumaerk.
Märgi taotlemine on tasuta, kuid märgi kasutamisel kehtib teavituskampaaniates osalemise kohustus (tavapäraselt 2 kampaaniat aastas) 250 EUR ulatuses.
Kutsume üles lipumärki kasutama hakkama!
Kuna oleme loonud uue taotlusvormi, uue märgikasutajate registri, siis peaksid lipumärgi taotlust uuendama ka kõik juba praegused lipumärgi kasutajad, et omaksime ametliku lipumärgi kasutajatest täielikku ülevaadet.
Lipumärgi kasutamise taotlemiseks saada palun kiri e-posti aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..
Soetame eestimaist ja toetame eestimaist!
Sirje Potisepp
Toiduliidu juhataja, +372 50 46 547; See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Peaminister Jüri Ratase tänuvastuvõtt eriolukorras panustajatele Tallinna Botaanikaaias
Eelmisel reedel toimus peaminister Jüri Ratase tänuvastuvõtt eriolukorras panustajatele Tallinna Botaanikaaias. Mul oli suur au võtta vastu ka tänumedal Toiduliidule. See on tunnustus meile kõigile! Aitäh, head ettevõtjad, et saite suurepäraselt hakkama Eesti elanike toiduga varustamisega eriolukooras! Aitäh hr peaminister märkamast ja tunnustamast!
Eesti Vabariigi presidendile korv selle aasta Eesti Parima Toiduaine konkursi võidutoodetega
Viimastel aastatel on olnud Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid see, kes meie aastakonverentsil Eesti Parima Toiduaine konkursi võitjale ihaldatud tiitli üle annab. Sel aastal toimus konkurss küll igas mõttes teisiti ning pidulikku auhinnatseremooniat ei toimunud, aga riigipea edastas sellegipoolest oma tunnustuse ja tervitused konkursil osalenutele ja kõigile Eesti toidutööstustele.
Foto: Raigo Pajula
Eesti Parim Toiduaine 2020 on Premia vähendatud suhkruga mango-passionvilja koorejäätis
Eesti Parim Toiduaine 2020 on Premia vähendatud suhkruga mango-passionvilja koorejäätis
Premia 40% vähema suhkruga mango-passionvilja koorejäätis pälvis ka Parima Magustoidu Hõbemärgi. „Inimeste jaoks on tervislikkus üha olulisem, kuid selle nimel ei taheta ohverdada head maitset. Premia ongi valmis saanud suurepärase magustoiduga, mis sisaldab 40% vähem suhkrut kui teised samalaadsed tooted. Usun, et Premia on siin trendiseadja, näidates eeskuju, kuidas saavutada tervislikum magustoit pakkudes sealjuures hõrku maitseelamust,“ kommenteeris Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
Parim Lisandväärtusega Toit on Salvesti Presto ökoloogiline hernepüreesupp mündiga. „Omapärase maitsega mahehernestest püreesupp paistab oma kategooria toodetest selgelt esile. Tegu on madala kalorsusega, kuid kõrge valgu- ja kiudainesisaldusega 100% ökoloogilisest toorainest supiga, mis sobib ka taimetoitlastele. Huvitava maitsenüansi annab hernesupile münt,“ ütles Potisepp.
Parim Mittealkohoolne Jook on Liviko Re-crafted Crafter`s Junibeer. „Junibeer on värskendav alkoholivaba käsitööjook, mis sobib suurepäraselt kuuma suvepäeva janukustutajaks. Joogi puhul on huvitav asjaolu, et selle valmistamine toimub nullkulu põhimõttel – tootes ei ole kasutatud lõhna- ega maitseaineid, vaid sellele iseloomulik maitse saavutatakse Crafter’s džinni destillatsioonis töödeldud kadakamarjade ekstrakti kasutamisel,“ sõnas Potisepp.
Parim Alkohoolne Jook Altia Eesti Saaremaa RHU Gin. „Tegu on värske ja aromaatse rabarberimaitselise džinniga, milles on heas tasakaalus kadakamarjade kargus ja rabarberi mahlakus. Gin annab magushapuka maitse ja sobib suurepäraselt koktkosuurepäraselteilide valmistamiseks,“ kommenteeris Potisepp.
Rahva Lemmiku tiitli pälvis tihedas võistluses Puljong OÜ Koorene Bechamel kaste, mis sai Facebooki hääletusel üle 1100 poolthääle. „Kastmete valmistamine kodus on aeganõudev ja keeruline protsess. Pole siis ime, et paljud kodukokad eelistavad kasutada valmiskastmeid. Rahva Lemmiku tiitli võitiski Puljong OÜ koorene praekaste, mis sisaldab ainult kvaliteetseid tooraineid, maitseb justkui isetehtud, kuid valmib pakendist pannile valades vaid sekunditega,“ ütles Potisepp.
Hindamiskomisjon valis parimad välja ka piirkondlike väike-ettevõtjate toodete seast. Parim Toode Lõuna-Eesti väike-ettevõttelt on Siidrikoda OÜ ehedast õunamahlast pidupäevajook „Vahukass“. Parim Toiduaine Lääne-Eesti väike-ettevõttelt on smuutisegu Sume Red ettevõttelt Sume Green ning Parim Jook Tohi Distillery TOHI Nordic Dry Gin Cloudberry Mist. Parim Toode Virumaa väike-ettevõttelt on Moe OÜ pihlaka teraviljabrändi Handsa Sour Rowanberry. Parim Toiduaine Põhja-Eesti väike-ettevõtelt on ka Rahva Lemmiku tiitli võitnud Puljong OÜ Koorene Bechamel kaste. Parim Jook Põhja-Eesti väike-ettevõttelt on Punch Drinks’i suvine kokteil „Cucumber Spritz“.
„Kohalikud väike-tootjad näitavad iga aastaga üha paremat taset. Piirkondlikud väike-ettevõtted on eriti tugevad jookide valmistamises, milles kasutatakse kohalikke puuvilju, marju ja metsasaadusi ning katsetatakse uusi põnevaid maitseid. Tänu piirkondlikele tootjatele on meie kohaliku toidu ja joogi tootevalik äärmiselt mitmekesine ja rahuldatud saavad ka kõige nõudlikumate tarbijate ootused,“ sõnas Potisepp.
Sellel aastal valiti eriauhinnana ka Kaupmeeste Lemmik - Punch Drinks’i suvine kokteil „Cucumber Spritz“ ja Tallinna Ettevõtlusameti eriauhind - "Be Active Red Velvet" mustsõstra-mandli superfood toorbatoon ettevõttelt Be More Superfoods OÜ.
Sel aastal osales Eesti Parima Toiduaine konkursil 167 Eesti toiduainet ja jooki. Konkursi hindamiskomisjon koosnes teadusasutuste, kaubanduse ja teistest toiduainevaldkondadega seotud ettevõtete esindajatest ning selle tegevust juhtis Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse toiduteadlane Rain Kuldjärv.
Lisainfo:
Sirje Potisepp
Toiduliidu juhataja, +372 50 46 547; See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Eesti Parima Toiduaine konkursi hõbemärgid on valitud
Tänavune Parim Kalatoode on Heimon Kala õrnas soolas vikerforellifilee, Parim Lihatoode Talleggi Pool kana ürdivõiga küpsetuskotis, Parim Puu- ja Köögiviljatoode Salvesti Muuti Ökoloogiline õuna-mango-peedi-mustsõstrapüree ning Parim Kondiitritoode Kalevi Leiger tume šokolaad tervete mandlitega.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul oli teine hindamispäev intensiivne ja tiheda konkurentsiga. Parima Kalatoote võitnud Vetteli Heimon Kala kohta ütles Potisepp, et see on täiesti unikaalne toode, kuna kasutab toorainena 100% kohalikku, Saaremaal kasvatatud forelli. „Heimon Kala õrnas soolas vikerforell on värske ja äärmiselt maitsev toode. Saaremaal asuvas kalakasvanduses kasutatakse ainult kõige kõrgema kvaliteediga keskkonnasõbralikku kalasööta, mis annab toorainele ilusa värvi, hea maitse ja struktuuri. Õrnalt soolatuna viib see lausa keele alla,“ sõnas Potisepp.
Parima Lihatoote kategoorias 21 tootest parimaks tunnistatud Talleggi Pool kana ürdivõiga küpsetuskotis jäi hindamiskomisjonile silma selle poolest, et tegu on uudse toorainega ahjukanale - pool kana küpseb kiiremini, on sobiv kogus väiksemale perele ja tagab ühtlase maitsestuse. „Toode on juba maitsestatud ja asub mugavas küpsetuskotis, nii et selle valmistamisega saab iga kodukokk hakkama. Tulemuseks on maitsekas, mahlane liha, mis meeldib kindlasti nii pere suurematele kui väiksematele liikmetele,“ kommenteeris Potisepp.
Parima Puu- ja Köögiviljatoote tiitli võitis Salvesti Ökoloogiline õuna-mango-peedi-mustsõstrapüree Muuti. „Toote puhul jäi meelde selle huvitav maitsebukett, mis kombineeris magusaid puuvilju peedi ja mustsõstraga. Muutis on kasutatud ainult parimaid mahedalt kasvanud tooraineid ning sellesse pole lisatud grammigi suhkrut – toote magusus tuleneb puu- ja köögiviljadest ning marjadest. Mõnus smuuti sobib suurepäraselt tervislikuks vahepalaks või snäkiks,“ sõnas Potisepp.
Parimaks Kondiitritooteks valis hindamiskomisjon Leiger tumeda šokolaadi tervete mandlitega. „Leiger on esimene tervete mandlitega suur šokolaad Kalevi maiustuste valikus – šokolaad on nii maitsev, et võitis hindamiskomisjoni liikmete südamed esimesest ampsust. See pole muidugi suur üllatus, sest ka varasemad Kalevi eeposesarja tooted on eestlaste lemmikute seas,“ ütles Potisepp.
„Hõbemärkide hindamine näitas, et toidutrendidest tuleb selgelt esile tervislikkus. Seda illustreerib nii lihatoodete puhul soola vähendamine kui ka piimatoodete, kondiitritoodete, puu- ja köögiviljatoodete puhul suhkru vähendamine või üldse lisamata jätmine. Hinnas on naturaalne kohalik tooraine ning värskus,“ võttis Potisepp hõbemärkide tulemused kokku.
Järgmisel nädalal toimub ka Eesti Parima Toiduaine konkursi piirkondlike väiketoodete hindamine, kus võistlevad 62 toodet. Tooteid hindab komisjon, kuhu kuuluvad toitumisteadlased, kaubanduskettide ostujuhid, toiduajakirjanikud ja teised toiduvaldkonnaga seotud inimesed. Komisjon hindab toodete puhul nende maitset, lõhna ja konsistentsi, välimust, aga ka tervislikkust, pakendit, uudsust ja müügiedu. Üldkonkursi hindamiskomisjoni tegevust juhib Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse toiduteadlane Rain Kuldjärv. Kuldmärkide hindamiseks koguneb komisjon 19.06.
Ühtekokku osaleb tänavu Eesti Parima Toiduaine konkursil 167 Eesti toiduainet ja jooki.
Konkursi uudiseid saab jälgida siit: https://www.facebook.com/EestiParimToiduaine/
Lisainfo:
Sirje Potisepp
Toiduliidu juhataja, +372 50 46 547; See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Eesti Parim Toiduaine 2020
Eesti Toiduainetööstuse Liit korraldas 2020. aastal juba 26. korda uute tööstuslikult toodetud toodete konkurssi "Eesti Parim Toiduaine".
Konkursil said osaleda tooted, mis on Eestis tööstuslikult toodetud ning mis on toodud Eesti turule ajavahemikus 1. jaanuar - 31. detsember 2019.
Teeme kõik, et Eesti Parim Toiduaine 2020 saaks valitud esimesel võimalusel.
2020. aastal konkursile esitatud tooted:
Suurettevõtted
Lihatooted
Rakvere Extra Protein Power Minutipihv, vasardatud 400 g
AS HKScan Estonia
Rakvere Lihakas ahjuvorst 450 g
AS HKScan Estonia
Tallegg Fitness kanafilee steigid 450 g
AS HKScan Estonia
Tallegg Kanafileerullid suitsupeekoni-juustutäidisega küpsetuskarbis 650 g
AS HKScan Estonia
Tallegg Pool kana ürdivõiga küpsetuskotis
AS HKScan Estonia
Maks & Moorits Praetud maksaribad 200 g
Atria Eesti AS
Maks & Moorits Forte juustu grill-liha
Atria Eesti AS
Maks & Moorits Forte juustuga täissuitsuvorst
Atria Eesti AS
Maks & Moorits Paneeritud fileešnitsel 280g
Atria Eesti AS
Maks & Moorits Pühajärve toorvorstikesed 450 g
Atria Eesti AS
Vasikaliha tarrendis
Rannarootsi Lihatööstus AS
EHE Vasikaliha täissuitsuvorst 180 g
Rannarootsi Lihatööstus AS
Kuldne grillribi (E-vaba) 900 g
Rannarootsi Lihatööstus AS
Vasikaliha keeduvorst 300 g
Rannarootsi Lihatööstus AS
Lihapallid
Saaremaa Lihatööstus OÜ
Eelküpsetatud veisepõsk
Saaremaa Lihatööstus OÜ
Lihapallid tomati chutney täidisega
Saaremaa Lihatööstus OÜ
Pihvid juustuga
Saaremaa Lihatööstus OÜ
Hamburgeri pihvid veiselihast
Saaremaa Lihatööstus OÜ
Krõbe šnitsel
Arke Lihatööstus AS
Singivõie
Arke Lihatööstus AS
Piimatooted
Farmi Airan 750 g
AS Farmi Piimatööstus
Farmi Jogurtine Toorpuder banaani ja chia seemnetega, 175 g
AS Farmi Piimatööstus
Farmi Jogurtine Toorpuder kookose ja chia seemnetega, 175 g
AS Farmi Piimatööstus
Farmi Jogurtine Toorpuder mustika ja chia seemnetega, 175 g
AS Farmi Piimatööstus
Kadaka Sulajuust
AS Saaremaa Piimatööstus
Old Saare Sulajuust
AS Saaremaa Piimatööstus
Tere piim D-vitamiiniga 1,0 l 2,5%. Laktoosivaba
Tere AS
Alma hapukoorega kodujuust
Valio Eesti AS
Alma jogurtimaius mustika 200g
Valio Eesti AS
Alma kreeka kohupiimakreem mustika 150g
Valio Eesti AS
Alma metsmaasika kohupiimakreem 150g
Valio Eesti AS
Alma Muah! banaani koorene jogurt 1kg
Valio Eesti AS
Alma Muah! vaarika-mascarpone koorene jogurt 1kg
Valio Eesti AS
Alma Skyr virsik-astelpaju 150g
Valio Eesti AS
Gran Regale kõva itaaliapärane juust 180g
Valio Eesti AS
Valio PROfeel proteiinikodujuust 200g
Valio Eesti AS
Valio Gefilus laktoosivaba jogurt vaarika-granaatõuna 380g
Valio Eesti AS
Valio Gefilus laktoosivaba mustika jogurtijook 4x100g
Valio Eesti AS
Teravilja ja pagaritooted
Rehe seemneleib 300g
Eesti Pagar AS
Leiburi rukkileib täisterajuuretisega
Leibur AS
Rukkisepik
Leibur AS
Leiburi röst kaerajuuretisega
Leibur AS
Kalatooted
Gluteenivaba praetud räim
DGM Shipping AS
Heimon Kala Õrnas soolas vikerforellifilee, viilutatud 500g
Vettel OÜ
Puu- ja köögiviljatooted
Smushie Ökoloogiline Peedi-vaarikapüree kanepiseemnetega 170 g
AS Salvest
Smushie Muuti Ökoloogiline Õuna-mango-peedi-mustsõstrapüree 110g
AS Salvest
Salvest Põnn Ökoloogiline Aprikoosi-õunapüree 4+ 100g
AS Salvest
Salvest Põnn Ökoloogiline Kõrvitsa-bataadi-mangopüree 110 g 6+
AS Salvest
Põltsamaa Adžikasalat suvikõrvitsaga 550 g
Orkla Eesti AS
Valmistooted
Põltsamaa TOPZ! Mahlane kana-karri 380g
Mahlane ja maitseküllane riisiroog kanaliha, karri ja apelsinipipraga
Orkla Eesti AS
Juustupannkoogid
Saarioinen Eesti OÜ
Šokolaadipannkoogid
Saarioinen Eesti OÜ
Kaera-õuna pannkoogid
Saarioinen Eesti OÜ
Tom Yum supp
Saarioinen Eesti OÜ
Creme Brulee pistaatsiaga
Mattias Cafe OÜ
Gustav kukeseene-peekoni ahjupirukas 630 gr
Mattias Cafe OÜ