Toiduliit saatis valitsusele ettepanekud Eesti toidujulgeoleku tagamiseks

Toiduliit saatis täna vabariigi valitsusele ettepanekud Eesti toidutööstuse kui strateegiliselt olulise sektori jätkusuutlikkuse ja Eesti toidujulgeoleku tagamiseks kriitilise tähtsusega.

„Tunnustame valitsuse soovi Eesti ettevõtete toimetulekut toetada kehtestatud eriolukorras, mis võib kaasa tuua sügava majanduskriisi. Tänane olukord on näidanud, et kodumaine toidutootmine on kriitilise tähtsusega ning seetõttu on eluliselt oluline tagada Eesti toidujulgeolek, toidutööstuste jätkusuutlikkus ning kodumaise toidutoodangu kättesaadavus tarbijale taskukohase hinnaga,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Toiduliidu ettepanekud:

1. Toiduliit on seisukohal, et tootmises kasutatavate energiakandjate (gaasi, kütuse, energia) aktsiisimäärad ja ka muud reguleeritavad hinnakomponendid tuleks üle vaadata ja neid langetada.

Eelnevate aastate mastaapsed kaudsed maksutõusud gaasi-, elektri- ja kütuseaktsiisi, raskeveokimaksu, teekasutustasu jms näol, on väljendunud toodete lõpphindades ja viinud toiduainete hinnatõusudeni tarbijate jaoks. Näiteks on maagaasiaktsiisi aastatel 2015 – 2017 tõstetud igal aastal 20%. Eelmise valitsuse otsusel tõstetakse maagaasiaktsiisi veel aastatel 2018 – 2020 igal aastal 25%. Seega on maagaasi aktsiisimäär tõusnud kuue aastaga 3,4 korda. Juba enne viimast gaasiaktsiisi tõusu oli Eestis gaasiaktsiisi määr võrreldes naaberriikide Läti ja Leeduga kordi-kordi kõrgem. Eesti on olnud toiduainete ja jookide hinnatõusu liider EL-s, mis mõjutab Eesti tarbijate rahakotti ning teeb muret toidutöötlejatele. Olukorras, kus paljud inimesed on juba töö kaotanud ning lähituleviku prognoos on töötuse järsk kasv, muutuvad esmakulutuste (eluase, toidu- ja jookide hinnad) inimestele üliolulisteks.  

Samuti on diislikütuse hind Eestis kallim, kui suuremas osas teistes Euroopa riikides, sh oluliselt kõrgem Läti-Leedu hindadest, mis mõjutab logistikatasusid ja transpordihindu.

Tootmiseks hädavajalikud sisendid (elekter, kütus, maagaas) on olulised sisendid just kodumaisele toiduainetööstusele, mille konkurentsivõime toetamine on strateegiliselt oluline toiduainetega varustatuse ja sisemaise põllumajandustoodangu nõudluse/realiseerimise seisukohast just potentsiaalses kriisis või olukorras, kus kaubavahetus mingil põhjusel ei toimi või on piiratud.

 

2. Maksutõusu moratoorium aastateks 2020-2022 - Seni on arutlusel olnud plastimaks, pakendimaks, jäätmeseadusest laiendatud tootjavastutuse lisanõuded pakendiettevõtjatele, Green Dealist tulenevad kohustused. Vaadata tuleb makse tervikpaketina, mitte eraldi igat kaudset maksu planeerides ja hajutades sellega tähelepanu tervikpildilt ja mõjudelt toiduainete ja jookide hindadele.
3. Pikendada rakenduvat 70%-list töötasu toetuse perioodi – toidutööstusse jõuab kriis hilinemisega, sest suuremates tootmistes on pikemaajaline tellimuste maht olemas ja ka varu kulude katmiseks. Samas me ei tea, milliseks kujuneb olukord eksportturgudel, kui suured on sunnitud piirangud seoses COVID-19 levikuga, kas kaubavedusid suudetakse hoida piiranguteta jms. Prognoosime, et toidutööstussektorisse jõuab langus perioodil mai-august. Kõige raskem on ettevõtetel tööjõukulude katmisega, et mitte minna koondamise teed lootuses, et mahud taastuvad.
4. Vähendada tööandja osa haigushüvitise maksmisel järgnevaks kuueks kuuks – toidutööstussektor on väga tööjõumahukas ning töötaja(te) haigestumine kõige suurem oht tööstuste tootmisvõimekusele. Tööstused püüavad leida võimalusi asendustööjõu värbamiseks, kuid haigushüvitise maksmine täna kehtestatud määras on oluline lisakoormus ettevõtetele.
5. Piiride avatuna hoidmine kaubavedudele – ekspordil on oluline roll toidutööstussektori toimetulekus. Juba täna on tootjate ekspordimahud oluliselt kahanenud, piiride sulgemine kaubavedudele seaks toidutööstused veelgi keerulisemaasse olukorda. Ühtlasi seaks ohtu tootmiseks vajaliku tooraine ning pakendite kättesaadavuse.
6. Laenuintresside puhkus 6 kuuks – toidutööstused on teinud viimastel aastatel suuri investeeringuid tootmistehnoloogisse ja toiduohutuse tagamisse. Laenuintresside puhukus kergendaks toidutööstustel jätkata laenumaksete tasumist. Laenupuhkust võiks võimaldada kõigile ettevõtetele ajaks, mil nad on sund riikliku otsusega suletud.

Lisainfo:

Sirje Potisepp
_________________________

Juhataja
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Estonian Food Industry Association
Tel: +372 6 484 621
Mob: +372 50 46 547
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.toiduliit.ee

 

 

TOIDULIIDU LIIKMETE ETTEPANEKUD VALITSUSELE ELANIKE TOIDUGA VARUSTATUSE TAGAMISEKS

 

Tunnustame VV tehtud sammude eest koroonaviiruse ohjeldamisel.

Toiduainete tootmine on üks elutähtsamaid valdkondi, et tagada elanikkonna varustamine toiduainetega kujunenud kriisiolukorras. Toiduainetööstusettevõtteid on kokku üle 700, sektor annab tööd enam kui 15 000 inimesele. Toiduliit esindab 100 suurimat toidutootjat. Valdaval osal ettevõtetest on praegu olemas kuni paari kuu varud tootmise jätkamiseks ja tootmine käib, et rahuldada kõiki tellimusi võimalikult suures mahus.

 

Oleme ette valmistanud teemad ja seisukohad, mida jooksvalt muudame ja uuendame vastavalt sellele, millised on esilekerkivad probleemid, takistused, mida saaks Toiduliit riigiga koos lahendada.

 

Peamised ohukohad:

1. Töötajate haigestumine – kuigi tänaseks on kõik ettevõtted võtnud kasutusele kõrgendatud meetmete töötajate ohutuse tagamiseks (kõrgendatud hügieeninõuded, lähetuste tühistamine, võõraste sisenemise keeld ettevõtte territooriumile jm), ei ole võimalik tootmises töötavaid inimesi koju tööle saata. Samuti farmides on vajalik tööjõu tagamine. Töötajate haigestumine on aga suurim oht tootmisvõimekuse tagamisele. Sellega seoses on vajadus:

1. Luua keskne süsteem, kust saaks kiiresti hankida ajutist tööjõudu (näiteks need, kes on saadetud palgata puhkusele teiste ettevõtete poolt või praegu töötud, kuid kindlasti terved inimesed). Tänane seis: Töötukassa juba lõi sotsiaalpartnerite ettepanekul platvormi: https://www.onlineexpo.com/ee/ajutised-tookohad
2. Tasustada haiguspäevi riigi poolt esimesest päevast alates, et potentsiaalsed haiged ei tuleks tööle. Samal ajal on vaja rõhuda ühiskonna toimimise seisukohalt eluliste ettevõtete töötajate vastutusele, et keegi leevenenud tingimusi isekalt ära ei kasutaks. VV otsus, mis peaks olema.
3. Maksta karantiinis olevatele töötajatele riigi poolt x% keskmisest töötasust; VV otsus.
4. Võimaldada ärikriitilistel töökohtadel töötavaid inimesi erakorraliselt töötada maksimaalse lubatud tundide arvuga ehk keskmiselt 52 tundi nädalas. Soovitus:Tööinspektsiooni teema, pöörduda.
5. Jätta lasteaiad avatuks ja luua riskide maandamiseks väiksemad rühmad – on avatud

2. Isikukaitsevahendite ja desovahendite puudujääk – toiduohutuse tagamine on ülioluline ning sellega seoses isikukaitsevahendite (IKV) (maskid, kitlid, kindad, põlled, sussid, desinfitseerimisvahendid) olemasolu. Hetkel on vajalikud varud veel olemas, kuid probleem tekib, kui pandeemia kestab väga pikka aega ja seoses sellega tekivad tarneaugud vajalikele toiduohutust tagavatele vahenditele. Vajalik riigi poolt leida võimalusi kaitsevahendite hankimiseks või kohapealseks tootmiseks, mis sobivad ka toiduainetööstuse standarditele.

 

3. Eraldada koroonaviiruse testid toidu- ja joogisektorile, et suudaksime tagada Eesti püsiva varustatuse toiduainetega.

Tänane seis: ootame ettevõtetelt infot võimalike koguste kohta ning mis tingimustele peavad IKV-d vastama, et edastada kogused minister Aabile, kes vastutab al eelmisest reedest med sektorist väljaspool IKV-tega varustatuse eest.

 

4. Lihtsustatud pakendid, etiketid – kui peaksid tekkima takistused teistest riikidest tooraine või pakendimaterjali kättesaadavuse osas, siis oleks vajalik, et tööstused saaksid paindlikult muuta toodete koostist või pakendit. Selleks on vajalik kiire ja paindlik koostöö VTAga. Vastasel juhul seisab tooraine laos, kuid toota ei saa, kui pole vastavat pakendit või mingit koostisosa.

Tänane seis: Koostöö olemas, juhend olemas. Probleemidega tegeleme jooksvalt. Ettevalmistamisel juhend, kuidas ilma Tervisetõendita ja kiiremas korras võtta inimesesi vajadusel tootmisesse tööle.

 

5. Lihtsustatud tervisedeklaratsiooniga kiires korras töötajate töölevõtmine tootmisükssustesse.

Toidu- ja joogitööstuses tootmises töötavatel inimestel on nõutud Tervisetõend. Tervisetõendit väljastab perearstid ning ka erasektor (Qvalitas, Medicum jms), tõendi olemasolu kontrollib järelvalve käigus VTA. Kuna praeguses eriolukorras perearstid Tervisetõendeid ei väljasta, palusin VTA-l ette valmistada lihtsustatud ja ajutise Tervisedeklaratsiooni, et vajadusel võtta tootmise käigushoidmiseks tööle lisainimesi. Tänane seis:  VTA on ette valmistatud ajutise Tervisedeklaratsiooni, kuid tekkinud vastuseis Terviseametilt, kes väidab, et Tervisetõendeid peaks saama nii töötervishoiuarstilt kui perearstilt. Ootame MEM juristide otsust.

 

6. Kaupade vaba liikumise piiramine - meie tarneahel on riikideülene, eelkõige Soome, Läti, Leedu. Seega ei tohi kehtestada kaupade liikumisele piiranguid ja inimeste liikumisele kehtivad piirangud ei tohi olla sellised, mis tekitavad kaupade liikumises tõsiseid tõrkeid. Meie tarneahel on küllalt õhukeseks optimeeritud ehk iga pikem seisak on oht tootmise seiskumisele. See tähendab, et riik peab seisma ka selle eest, et teised EL riigid omavahel piiridel või mujal kaupade liikumisele piiranguid ei sea (nt Saksamaalt Eestisse on vahel 4 piiri). Mingil juhul ei tohi ka lõpetada kaubavahetust Soomega. Isegi kui inimeste liiklemine Soome vahel ära keelata, siis kaubaveod peavad jätkuma. Muidu ei ole meil 37 päeva pärast liikluse katkemist enam ühtegi kana, sest kõik tibud tulevad Soomest. Samuti tuleb suur osa toorainest paljudel ettevõtetel just Soomest.

Piiridel, kus võib tekkida kaubaveokite järjekordi piiripunktide ületamisel garanteerida toiduainete (eriti kiirestiriknevate), samuti tootmiseks vajalike pakendite, koostisosade eelisjärjekorras piiriületus ehk luua nn rohekoridor kaubaautodele. Mis seis on Venemaaga!?

Tänane seis: olukord piiridel normaliseerumas (näiteks LV/EE probleeme pole,

LT/PL ~võtab 1-4 h, rapid changes in border crossing DE*PL  ~2-4 h, uus laevaliin käivitatud.

 

7. Lisaks jaekettidele garanteerida HoReCA-sektori varustatus ja edasitoimimine - haiglad, lasteaiad jne ja kasvõi ainult koduvedu vms. – toimib määral, mis tekkinud olukorrale omane.

 

8. Võimetus täita lepingulisi kohustusi ja maksta riigile makse – tänased lepingud kaubanduspartneritega sisaldavad karme trahve, kui tootja ei suuda tellitud ajaks ning mahus toodangut tarnida. Tootmismahtu ei saa aga suurendada või vähendada üleöö. Hetkel teevad kõik tööstused suuri jõupingutusi muutunud olukorrale kiiresti reageerimiseks ja tarbijate vajaduste täitmiseks ning trahvide rakendamine pole kuidagi õigustatud. Seetõttu oleks vajalik keelata lepingutes olevad trahvid tarneaukude osas. Oleme omalt poolt teinud märgukirja suurematele kaubanduskettidele, kuid meil pole kindlust, et sellega arvestatakse. Ühtlasi võivad tekkida ajutised makseraskused, mistõttu oleks vaja võimaldada ettevõtetel maksekohustusi ajatada.

Tänane seis: RK seadusemuudatus: VÕS § 103 muutmise kaudu peaks automaatselt olema välistatud kõik õiguskaitsevahendid - viivis, leppetrahv, kahju hüvitamine, hinna alanmine jne. Teine pool ehk § 403 puudutab pangalaenude viiviseid.

 

9. HoReCa sector ja tarnekett:

HoReCa sektor võlgnevus toidusektori ees. Horeca sektor jaguneb kaheks: avalik sektor (vanglad, kaitsevägi – varustatakse väikehulgide kaudu, koolide/lasteaedade/haiglate toitlustajad) ja erasektor (hotellid, baarid, restoranid, väikehulgid jms). Erasektori ettevõtted on omakorda hakanud toidutööstustele saatma kirju (eriti (väike)hulgid, et seoses nende klientide võlgnevustega ei saa nemad maksta toidutootjatele. Samas on meie sektoris sisuliselt üle öö vaja läinud tohutuid käibevahendeid, et kindlustada tootmiseks vajalik tooraine, pakendid, koostisosad, muud vahendid. Ehk lumepall on juba veerema läinud ja see ei ole kindlasti mitte ainult mikro- ja väikeettevõtete probleem vaid ka suuremate, kus mahud suured ja rahalised summad suured. Avaliku sektori osa on üle kandunud praegusel hetkel jaekaubandusele, kuid olukorra normaliseerumisel kandub hangetega seotud partneritele üle, väga problemaatiline on erasektor.

Siin me riigi rolli ei näe otseselt, riik on juba raskustes ettevõtete jaoks välja pakkunud toetusmeetmed.

Lahendus – suunata oma koostööpartnerid Kredexi toetusmeetmest toetust taotlema ja kasutama, kes vähegi elujõuline, see saab, teiste puhul tuleb arvestada äririskiga.

 

10. Välistööjõust.

-      Seadmete hooldajad, tippspetsialistid väljaspool Eestiti Praegu olukord selline, et seadmed ostetakse sisse nö kohustusliku hooldusega, selleks on spets oskustöötajad. Siin omakorda 2 võimalust: korraline hooldus, kus tulebki spetsialist paariks päevaks või erakorraline, kui juhtub midagi ja pead ootama spetsialisti. Kuidas seda garanteerida ja rakendada, sest siin on konkreetsed ostulepingud taga. Juba on situatsioonid, kuna liinid töötavad topelt, sagely veel rohkema koormusega, läheb mingi liini osa katki ja vaja varuosa koos sepetsialistiga. Täna ei ole nõus ükski spetsialist tulema Eestisse, kus karantiin 14 päeva! Isegi, kui ettevõte mingi ime labi varuosa saab tehasest, ei ole Eestis inimest, kes selle külge paneb, ära programmeerib jms.

Lahendus: töötada kiiremas korras välja mehhanism lühiajaliste (tipp)spetsialistide sisselubamiseks hooldustöödeks ilma karantiini rakendamata.

Tänane seis: PPA lehel olev vorm töötab ka garantiiremontide puhul - https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord/eesti-ja-lati-vahel-tool-kaimise-erand

et eraldi hetkel midagi lisaks vaja ei ole. PPA on eelmise reede hommikust alates teadlik, et piiriületusel on vaja sisse/välja lasta garantiiremondi/hoolduse teostajad, sh mitte kohaldada karantiini. Kui see vorm täidetud ja PPAle e-mailile saadetud, peaks piiriületus toimima. Kui probleeme, andke palun mulle märku.

• Tööjõu puudus on üleüldine ja puudutab ka meie sektorit. Välistööjõudu kasutatakse. Riik ei tohiks soodustada töötutel lihtsalt kodus olla samal ajal kui on tööjõu puudus. Toiduainetööstustes tootmistöötajatel on nõutud Tervistõend (mida praegu perearstid ei väljasta ajutiselt), mkida kontrollib järelvalve käigus VTA ametnik. Samas on samad nõuded töötajatele toitlustuses, hotellides jms, kuid karta on, et restoranide, toitlustuskohtade, hotellide tööta jäänud töötajad naljalt tööstustesse tööle ei tule ja see on problem.
• Toimivaid piiriüleseid inimeste tööle ja töölt koju liikumisi ei tohiks takistada, näiteks Valka – Valga, Eesti - Soome ja vastupidi. Piiripunktis on  kinnitatud nimekirjad ja toimib normaalselt, kasutab näiteks Atria Lihatööstus. Vastasel korral tööjõupuudus süveneb.

Tänane seis: toimib.

• Hooajaline tööjõud, kellest sõltub toidutööstuste toorainega varustatus. Kevadtööd, kus on arvestanud välistööjõuga, eriti kolmandatest riikidest tulev abitööjõud. Kui neid pole võimalik kasutada, tekib hooajal probleeme põllumajanduses, aianduses kasutatava tööjõu puudusega ning sellest tulenevalt ka vajalike mahtude täitmisega. See vajadus tekib küll alles paari kuu pärast, aga hetkel kui osad toidutööstused (eelkõige n. köögiviljakonservide tootjad) on lepingute sõlmimise faasis,  on nad  saanud juba signaale põllumeestest, kes sellel aastal plaanivad hooaja vahele jätta või mahtusid suurel määral vähendada, mis toob kasa tooraine puuduse toidutööstustele.

Lahendust ei oska välja pakkuda. Aga eelduseks võiks olla nimekiri töötajatest ja lepingud ettevõtjatega.

• Pika tööloaga (1-5 aastat) töötajad. Kõik nad on tänaseks koolitatud oskustöölised, tippspetsialistid, liinioperaatorid. Nende väljasaatmine võib põhjustada liinide seiskumise. Kvalifitseeritud tööjõudu nendele ametipostidele ei ole ja uute koolitamine on väga ajamahukas ja väga kulukas. Täna ollakse situatsioonis, kus tegeletakse sellega, et täita tellimusi ja hoida inimesi. Puudub ressurss koolituseks. Probleem on ka puhkusel viibivate inimestega, kes ei saa Ukrainast Eestisse tagasi.

Lahendus: töölepinguid omavad välistöötajad lubada tööle asumiseks Eestisse naasta ja olemasolevaid mitte tagasi saata.

Tänane seis: kes Eestis, see saab jääda ja saab taotleda tööloa pikendust. Seegi mingigi leevendus ettevõtetele, kes kasutavad välistööjõudu.

 

Tänaste otsuste (23.03.20.) põhjal kinnitatud otsused järgmised:

-              Kvoodi alusel 5 aastaks tulnud inimesed – kui tähtaeg lõppeb, saavad taotleda pikendust eeldusel, et on täna Eestis ja olemas kehtiv tööleping.

-              Lühiajalised töötajad (LTR) – saavad Eestis viibida 12 kuud 15 kuu jooksul. Kui see tähtaeg täitub, ei saa kahjuks pikendada, vajalik Eestist lahkuda.

-              Hooajatöötajad – Saavad Eestis viibida 9 kuud 12 kuu jooksul. Kui see tähtaeg täidetud, ei saa kahjuks pikendada, vajalik Eestist lahkuda.

Hetkel muid otsuseid tehtud ei ole ja SiM poolt uusi ettepanekuid laual ka ei ole.

 

11. Mure arengute pärast teistes EL riikides.

Itaalis suleb ka tootmistehased, et inimesi veel vähem kontaktsetena hoida. Sarnased massilised piirangud halvavad kaubavood ning me ei saa enam kätte tootmiseks vajalikke sisendeid ehk halvab ka kaupude impordi.

 

12. PRIA toetuste ja kohustustega seonduv. Kui tulenevalt viirusest, pandeemia tagajärjel, ei suudeta täita kohustusi ettevõtete poolt, toetustega läbiviidavaid tegevusi ei toimu – kuidas toimitakse?

Tänane seis: TL on päärdunud MEM poole oma küsimustega välismesside osas, millele on kulutused ära tehtud, kuid messi toimumised kas edasi lükatud või üldse kindlus puudub. Kuidas PRIA käsitleb selliseid olukordi Turuarendustoetuse määruse baasil.

 

Ülaltoodut silmas pidades palume toidu- ja joogitootmisega seotud sektorid kuulutada prioriteetsetaks ning aidata maandada nimetatud ohte, kaaludes välja toodud ettepanekute rakendamist.

 

Lugupidamisega

Sirje Potisep

juhataja

 

 

Pressikonverents 17. oktoobril 2019 - ülevaade toiduainetööstusest

Pressikonverents 17. oktoobril 2019 - ülevaade toiduainetööstusest

Toimus pressikonverents, kus anti ülevaade erinevatest toidu- ja joogisektoritest. Piimasektorist rääkis Ülo Kivine Terest, lihatööstusest Siret Läets Saaremaa Lihatööstusest, pagaritööstusest Mai Linnas Eesti Leivatööstusest, joogitööstusest Jaan Härms Saku Õlletehasest ja kalatööstusest Indrek Kasela PRFoodsist.

Pressikonverentsi ettekanded leiate alltoodult:

Konverents: Muutused viivad edasi

 VI Koostöö konverents 

 

Konverentsi tagasiside küsimustik avaneb SIIT

Konverentsi ettekanded on kättesaadavad: KK 2019 ettekanded

Toiduliit korraldab 26. septembrist kuni 13. oktoobrini mahlakampaaniat

Toiduliit korraldab 26. septembrist kuni 13. oktoobrini mahlakampaaniat, mille raames pannakse eelkõige rõhku tarbijate teadlikkuse tõstmisele suhkrute osas.

Üldiselt mõeldakse suhkrust rääkides tavalist nn lauasuhkrut ehk sahharoosi. Puuviljadest, köögiviljadest või marjadest pressitud mahl sisaldab aga toorainele omaseid suhkruid toorainele omases vahekorras. Näiteks on 100% õunamahlas domineeriv suhkur fruktoos, kuid lisaks sisaldab õunamahl ka glükoosi ja sahharoosi.

Pakendi toitumisalases teabes on kohustuslik tuua välja suhkrusisaldus. Selle üldnimetaja alla kuuluvad kõik mono- ja disahhariidid ehk ka glükoos, fruktoos, galaktoos, maltoos jne. Tarbijad loevad vahel ekslikult seda infot kui lisatud lauasuhkru sisaldust, mõtlemata sellele, et tegemist on viljades ja marjades esineva loomuliku suhkruga. Toitumisalase teabe alusel ei ole võimalik eristada viljadest ja marjadest pärinevat suhkrut lisatud suhkrutest: seetõttu tuleb jälgida tootenimetust ja koostisosade loetelu, kas tegemist on mahla, nektari või mahlajoogiga. Mida suurem mahlaprotsent, seda suurem on viljadest ja marjadest pärit suhkrute osakaal.

• 100% mahl on täismahl, mis on valmistatud ainult puuviljadest, köögiviljadest või marjadest ja sellesse pole lisatud suhkrut ega ühtegi säilitusainet. Vastavalt mahlaregulatsioonile on teatud lisaained lubatud, nt. apelsinimahlas askorbiinhape mahla värvi hoidmiseks.
• Olenevalt valmistusviisist võib mahl olla:
• mahl kontsentreeritud mahlast, mis saadakse kontsentreeritud mahla taastamisel joogiveega. Igal puuvilja/marja nimetusel on seadusega kehtestatud kuivaine näidud, milleni tuleb mahl taastada.

• värske mahl, mis saadakse purustatud puuviljadest/marjadest esmase pressimise teel.
  • Nektar erineb mahlast väiksema mahlasisalduse poolest, sisaldades mahla ja/või püreed sõltuvalt puuvilja happesusest 25–50%.
  • Mahlasisaldus ei ole mahlajoogi puhul õigusaktiga reguleeritud, ent tavaliselt sisaldavad Eestis müüdavad mahlajoogid mahla umbes 10–15%.

Täismahla võiks lugeda pigem toiduks kui lihtsalt janukustutajaks, sest 100% mahl sisaldab rikkalikult toorainest pärit toitaineid, vitamiine, mineraale jms. Mahla tarbimisel tuleb seega arvestada, et toitumise seisukohalt ei ole tegemist mitte lihtsalt joogiga, vaid asendatakse üks puuvilja- või marjaportsjon mahlaga.