Carlsberg Gruppi kuuluva Saku Õlletehase auditeeritud müügikäive ulatus 2023. aastal 72,2 miljoni euroni, jäädes võrreldavale tasemele 2022. aastaga. Ettevõtte puhaskasumiks kujunes eelmisel aastal 5,5 miljonit eurot. 

„Kogu eelmine aasta möödus Saku Õlletehasele erinevate väljakutsete tähe all, mis olid sarnased paljudele Eesti toidutööstuse ettevõtetele – nii toorainete kui ka üleüldisem hinnatõus, koduturu müügi- ning ka ekspordimahtude langus,“ lausus Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms. „Kokkuvõttes kahanes meie mahuline müük liitrites koduturul 5% ja eksporditurgudel koguni 32% võrra, kuid sellest hoolimata suutsime säilitada müügikäibe aasta varasemal tasemel – 72,2 miljonit eurot.“

Saku Õlletehase puhaskasum oli äriregistrile esitatud majandusaasta aruande kohaselt 2023. aastal ligikaudu 5,52 miljonit eurot, aasta varem oli puhaskasum 6,56 miljonit eurot.

Jaan Härmsi sõnul langesid Eesti turul müügimahud nii jaekaubanduses (-5,3%) kui ka Tallinna sadamapiirkonnas (-15%), ainsana näitas koduturul tõusu horeca-sektor (+4%). Kokku müüs Saku Õlletehas koduturule 57,8 miljonit liitrit ehk ca 5% vähem kui aasta varem.

„Et Eesti kodumaine turg on juba aastaid pigem kas stabiilne või vaikselt kahanemas, on läbi aastate Saku Õlletehas märkimisväärselt panustanud ekspordile. 2023. aastal aga langes meie ekspordimüük kolmandiku võrra ehk 35 miljoni liitrini,“ rääkis Jaan Härms. „Suuresti on selle taga 2022. aastal alanud sõda Ukrainas ja sellest tulenevalt Venemaa turu ärakukkumine. Ekspordi taastumist ja uute turgude leidmist pärsib samaaegselt märkimisväärne – ligi 20-protsendiline – toorainete hinnatõus, kuna paljudel turgudel ei ole me oma toodetega hinna osas enam piisavalt konkurentsivõimelised.“

Saku Õlletehase juhatuse liikme sõnul on ekstreemsest inflatsioonikeskkonnast tingitud toodangu hinnatõus pärssinud paljude uusi eksporditurge otsivate Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, samuti pole Eesti riigil ühtegi ekspordikasvu toetavat kulude kompensatsiooni meedet, mis kodumaistel ettevõtetel paremini välisturgudele minna aitaks. 

Jaan Härmsi sõnul suutis Saku Õlletehas hoolimata turu üldisest langusest säilitada Eesti turul rahalises väärtuses arvestatuna turuliidri positsiooni kahes pruulikoja peamises tootekategoorias ehk nii õlle (turuosa 38,6%) kui ka siidri (46,1%) kategoorias.

Saku Õlletehase möödunud aasta investeeringute kogumaht oli ligi 3,4 miljonit võrreldes 3,2 miljoniga 2022. aastal, sh tootmisega seotud põhivarasse investeeriti mullu kaks miljonit eurot. Pruulikoda on aasta aastalt investeerinud lahendustesse, mille eesmärk on ressursisääst ja ka energia varustuskindlus. 

„Möödunud aastal võtsime kasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasfinantseeritud CO2 kokku kogumise ja taaskasutamise süsteemi, tänu millele kogusime aastaga kokku ja kasutasime hiljem toodete villimisel ligi 690 tonni CO2, millega vähenes nii meie süsiniku heide kui ka vajadus selles koguses süsihappegaasi sisse osta,“ lausus Jaan Härms. 

  1. aasta oli ka esimene täisaasta, mil Saku Õlletehas kasutas tootmises tehase katusele paigaldatud päikesepaneelide toodetud elektrit – kokku tootis päikesepark aastaga 1083 MWh elektrit, mis moodustab 14% tehase aastasest tarbimisest. 

„Parandasime möödunud aastal ka õlletehase energiaalast varustuskindlust, tänu millele saame näiteks maagaasitarnete katkemisel tehase töös hoidmiseks kasutada vedelgaasi (LPG),“ rääkis Saku Õlletehase juhatuse liige. 

Jaan Härmsi sõnul on Carlsberg Gruppi kuuluva Saku Õlletehase äritegevuse lahutamatuks osaks kestlikkus ning ettevõte on vastavate põhimõtete rakendamise nimel aastaid järjepidevat tööd teinud.

„Alates 2021. aastast kannab Saku Õlletehas Eesti Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi poolt väljastatud vastutustundliku ettevõtte kuldmärgist. Möödunud, 2023. aastal seda märgist uuendati ning sealjuures oli Saku Õlletehas ainus Eesti joogitootja, kelle tegevust kuldtaseme vääriliseks hinnati,“ lisas Jaan Härms.

Saku Õlletehase keskmine töötajate arv oli 2023. aastal 292. Ettevõtte tööjõukulud kasvasid aastaga ligikaudu 2% ja ulatusid 10,7 miljoni euroni. 

Lisainfo:

Riin Oeselg

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Saku Õlletehase kommunikatsioonijuht

 

Carlsberg Gruppi kuuluv Saku Õlletehas avaldas juba viiendat aastat järjest oma keskkonna-, sotsiaalmõju ja valitsemise (ingliskeelse lühendina ESG) raporti, mis sisaldab ülevaadet pruulikoja 2023. aasta olulisimatest tegevustest kestlikkuse vallas.

 

"Möödunud, nagu ka eelnev 2022. aasta, oli Saku Õlletehasele ja laiemalt suurele enamusele Eesti ettevõtetest täis väljakutseid – jätkuvalt kõrged sisendkulud, geopoliitiline ebastabiilsus ning tänaseni kestev majanduslik madalseis," ütles Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms. "Hoolimata nõudlikest oludest jätkasime Sakus tegevustega, mis on seotud nii meie kui ka Carlsbergi Grupi kui terviku ESG-eesmärkide saavutamisega."

 

Saku Õlletehase juhatuse liikme sõnul lähtub Carlsberg kontserni tasandil sihiga 2030. ja 2040. aastaks seatud strateegiast "Koos nulli suunas ja edasi", mis sätestab kuus peamist kestlikkuse eesmärki: null süsinikujalajälge, null põllumajanduslikku jalajälge, null liitrit raisatud vett, null raisatud pakendijäätmeid, null vastutustundetut alkoholitarbimist ning null tööõnnetust. 

 

"Fookusteemadest oli meil 2023. aastal kõige suurema tähelepanu all – paljuski tulenevalt ka kahe aasta eest lahvatanud energiakriisist – efektiivsus ja energiavarustatuse tagamine," rääkis Jaan Härms. "2023. aasta oli esimene täisaasta, mil kasutasime õlletehase katusele paigaldatud päikesepargi elektrit; samuti võtsime mullu pruulikojas alternatiivlahendusena kasutusele LPG-süsteemi, mis võimaldab meil potentsiaalsete gaasitarnete tõrgete korral autonoomset lahendust kasutades tootmist täisvõimsusel jätkata."

 

Esimesel täisaastal tootis Saku Õlletehase päikesepark 1083 megavatt-tundi elektrit ning tipuaegadel kattis pruulikoda ise toodetud rohelise elektriga kogu pudeli- ja vaaditoodete villimisliini energiavajaduse. Kogu Saku Õlletehases kasutatav elektrienergia – ka võrgust ostetav – pärineb juba alates 2015. aastast taastuvatest allikatest.

 

Jaan Härmsi sõnul oli 2023. aastal Saku Õlletehase jaoks ka märgiline taaskord vastutustundliku ettevõtte kuldmärgise pälvimine – esimest korda tunnustati ettevõtet sellealase Eesti kõrgeima taseme tunnustusega 2021. aastal. 

 

"Saku Õlletehas oli ainuke Eesti joogitootja, keda möödunud aastal kestlikkuse alaste eesmärkide ja edusammude puhul kuldmärgisega tunnustati," märkis Jaan Härms.

 

Carlsberg Grupi ESG-eesmärke, tegevusi ja tulemusi auditeerivad mitmed erinevad rahvusvaheliselt sertifitseeritud vastavad organisatsioonid. Näiteks on kontsernil kõrgeim ehk AAA-reiting rahvusvaheliselt konsultatsioonifirmalt MSCI. Mainekas majandusväljaanne Financial Times paigutas koostöös andmeanalüüsifirmaga Statista iga-aastaselt koostatavas kliimaküsimuste edetabelis Carlsbergi 2023. aastal selle valdkonna Euroopa juhtivate ettevõtete hulka; samuti on Carlsberg jätkuvalt ESG-valdkonda hindava maineka organisatsiooni CDP kõrgeimas ehk A-nimekirjas. 

 

Saku Õlletehase 2023. aasta arenguid kestlikkuse vallas koondav raport on järjekorras viies. Aruandega saab täismahus tutvuda kodulehel www.saku.ee ja otselingil siin, samuti on kodulehel üleval varasemate aastate raportid. Saku Õlletehas kuulub Carlsberg Gruppi alates 2008.aastast.

 

 

 

Rahvusvaheline toidu- ja joogiettevõte Paulig teatas täna kavatsusest saavutada oma ülemaailmses tegevuses nullnetoheide 2045. aastaks. Nullnetoheite eesmärk on loogiline jätkusamm Pauligi senistele kliimaambitsioonidele aastaks 2030, mille on heaks kiitnud teaduspõhiste sihtide algatus ning mis on ühtlasi kooskõlas eesmärgiga piirata üleilmset temperatuuritõusu 1,5 kraadini.  

„See eesmärk on jätk meie senistele kliimameetmetele ja oluline samm Pauligile jätkusuutlikkuse eestvedajana toidu- ja joogitööstuses. Oleme viimaste aastate jooksul liikunud lähemale oma 2030. aastaks seatud eesmärkidele ning jätkame nende meetmete ja algatuste elluviimist. Võttes pikaajaliseks eesmärgiks nullnetoheite, kiirendame jätkusuutlikkusele üleminekut ja saame selgema ülevaate järgmistel aastakümnetel ees ootavatest tegevustest, sealhulgas uuenduste kavandamisel, kasvueesmärkide seadmisel ja uue tehnoloogia kasutuselevõtu otsustamisel,“ sõnab Pauligi tegevjuht Rolf Ladau. 

Kehtiva eesmärgi kohaselt peab Paulig vähendama 2030. aastaks oma väärtusahelast tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid 50% võrra ja oma tegevusest tulenevaid heitkoguseid 80% võrra võrreldes 2018. aastaga. Pauligi kliimaeesmärgid on saanud teaduspõhiste sihtide algatuse heakskiidu ja on kooskõlas Pariisi kokkuleppega piirata üleilmset temperatuuritõusu 1,5 kraadini. Selleks, et Pauligi eesmärgid vastaksid ka edaspidi uusimale kliimateadusele, kooskõlastab Paulig oma pikaajalise eesmärgi teaduspõhiste sihtide algatusega ning ajakohastab 2030. aastaks seatud eesmärke metsa-, maa- ja põllumajandussektori jaoks koostatud uusimate suuniste alusel. 

Juhtides muudatust läbi uuenduslike kliimaalgatuste ja koostöö 

Nullnetoheiteni jõudmiseks jätkab Paulig heitkoguste vähendamise programmide rakendamist nii ettevõtte enda tegevuses (1. ja 2. valdkonna heited) kui ka peamistes väärtusahelates (3. valdkonna heited). Pikaajaline planeerimine hõlmab tegevuskava korduvat täiustamist, sealhulgas üleminekut taastuvenergia kasutamisele, investeerimist uuenduslikesse tehnoloogiatesse ning uute põllumajandusmeetodite arendamist. 

Üks sihipärane tööriist jätkusuutlikkuse poole liikumiseks on Pauligi 2023. aastal loodud ainulaadne kliimafond. Fondi kasutatakse uute tavade ja uuenduslike lahenduste juurutamiseks ja edendamiseks, et vähendada heitkoguseid seal, kus need kõige rohkem mõju avaldavad, ehk Pauligi kohvi, nisu ja maisi väärtusahelates ja logistikavõrgus. Konkreetse aasta jaoks valitud kliimaprojektide elluviimisse kaasatakse ka partnerid ja tarnijad. 

Määrava mõju avaldamiseks tuleb meetmete võtmisse kaasata kõik tööstusharus osalejad. Tihedamate koostöösidemete loomiseks liitus Paulig tarbekaupade foorumi nullnetoheite koalitsiooniga, kuhu kuulub veel 18 ülemaailmset juhtivat tarbekaupade kaubamärki, jaemüüjat ja tootjat. Algatusega püütakse kiiremini saavutada tarbekaupade tööstusharu eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Seeläbi püütakse parandada tööstusharu suutlikkust jõuda nullnetoheiteni ja edendatakse heitkoguste aktiivset vähendamist. 

„Oleme Pauligi sees võtnud juba hulga meetmeid kasutusele ning töötame pidevalt välja ja rakendame uusi lahendusi, et toiduainete tulevik oleks jätkusuutlikum. Nullnetoheite eesmärk peegeldab meie veendumust, et ettevõtted suudavad kaasa aidata positiivsetele muutustele. Loodame, et üha rohkem partnereid ja ettevõtteid liitub meiega ning seab esikohale jätkusuutlikkuse. Koostööd tehes saame luua parema tuleviku meie planeedi ja tulevaste põlvede jaoks,“ ütleb Rolf Ladau lõpetuseks. 

Kas teadsid? 

Pauligil on ülemaailmsed tarneahelad ja ettevõtte tooteid müüakse enam kui 70 riigis. Rahvusvahelise toidu- ja joogiettevõttena paigutub Paulig toiduainete väärtusahela keskele ning suudab mõjutada selle ahela mõlemat otsa, st nii tooraine päritolu kui ka tarbijate suunal. 

Ettevõte on oma eesmärkidele järjekindlalt lähemale liikunud, vähendades 2023. aastal ettevõtte enda tegevusega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguseid 22% võrreldes 2018. aastaga. 

Pauligi muud kliimasammud viimastel aastatel: 

  • ettevõtte kõik 11 tehast kasutavad 100% taastuvenergiat ja 6 tehast 11-st on üle läinud 100% taastuva biogaasi kasutamisele; 
  • koostöös tarnijate ja partneritega on ellu viidud mitu kestliku põllumajanduse projekti kohvi ja nisu väärtusahelas; 
  • kliimaprojektide tulemusena on Paulig toonud turule esimesed väiksema kliimamõjuga tooted: kuni 50% väiksema kliimamõjuga Santa Maria nisutortillad*; 
  • Paulig oli maailmas üks esimesi kohvitootjaid, mis tegi Soome ja Eesti jaekauplustes kättesaadavaks kergesti avatava ja taaskasutatava vaakumkohvipakendi; 
  • Paulig lisas oma jätkusuutlikkuse eesmärkide hulka ka loodushoiu, et tõhustada elurikkuse kaitset; 
  • ettevõte töötab pidevalt selle nimel, et kohalik biogaas muutuks kiiremini kättesaadavaks ja et ettevõtetel oleks pika perspektiiviga valikuvõimalusi energiasüsteemi ümberkujundamiseks; 
  • Paulig töötab selle nimel, et kõrgema ohutasemega piirkondadest tulev tooraine oleks täielikult pärit välispartnerite kontrollitud jätkusuutlikest allikatest. 

* RISE’i poolt 2023. aastal tehtud olelusringi hindamine Santa Maria Wheat Tortilla Original (Medium, 8 tk) tootele võrreldes 2012. aasta uuringuga. 

Pauligist  

Paulig on rahvusvaheline toidu- ja joogiettevõte, mis arendab uut jätkusuutlikku toidukultuuri – sellist, mis on hea nii inimestele kui ka planeedile. Paulig pakub kõike maitsvat: Tex Mex, snäkid, kohvid, maailmaköögid ja maitseained. Ettevõtte kaubamärgid on Paulig, Santa Maria, Risenta, Poco Loco ja Zanuy. Paulig toodab ka kliendibrändi ja tööstusklientide tooteid. Pauligi müügitulu 2023. aastal oli ligikaudu 1,2 miljardit eurot. Paulig asutati 1876. aastal ja kuulub 100% Pauligi perekonnale. Ettevõttes töötab 2200 innustunud töötajat 13 riigis, kes kõik töötavad meie eesmärgi nimel, et elu oleks tulvil maitseid – For a life full of flavour. www.pauliggroup.com

Pressikontaktid:   

Margit Palm, Baltikumi kommunikatsioonijuht, Paulig

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.  

tel. +372 5904 8554 

Pressiteade

02.05.2024

 

Eesti vesi tegi ajalugu: Lõuna-Eesti veetootja Haage pälvis globaalsel ja esinduslikul FineWaters võistlusel enim poodiumikohti – kuld- ja hõbemedali pimetestis ning kaks hõbemedalit disainiauhindadel.

 

Hispaanias San Sebastianis toimunud konkurss on valdkonna prestiižikaim mõõduvõtmine, kus osalevad maailma parimad kvaliteetvee tootjad ja kus pimetestis hindab tooteid rahvusvahelistest tippudest koosnev veesommeljeede žürii. Hindamisel oli 110 erinevat veebrändi 37 riigist, kokku üle tuhande toote.

 

Haage võitis mainekal konkursil kõige rohkemaarvulise tunnustuse – kokku neli medalit nii joogi maitse kui ka pakendidisaini eest. Haage teenis kuldmedali keskmise mineraalsusega gaseeritud vee kategoorias, hõbe lisandus Haage sõsarbrändile Haanja suure mineraalsusega gaseeritud vee kategoorias ning kaks hõbedat Haage ja Haanja plastpakendi disaini eest.

 

“Need tunnustused avavad Haagele ja Eestile välisturgudel täiesti uusi uksi. Paljud on kuulnud näiteks erinevatest veinikonkurssidest, siis FineWaters on täielik tippvõistlus veemaailmas,” kommenteeris Haaget kohapeal esindanud müügidirektor Matis Allikmaa.

 

Tipprestoranid langetavad oma menüüvalikuid täpselt ja peensusteni mõeldult. Põhjalikult hinnatakse pakutava joogi maitset, lõhna, välimuse selgust ning kirkust, toote päritolu. Samuti on oluline pakend ja mugavus käsitlemisel. Lisaks on tähtis, kuidas konkreetne vesi sobib söögiga kokku. Suurema mineraalainete sisaldusega vesi klapib hästi pärast füüsilist pingutust ja vedelikukaotuse korvamiseks, aga on ka ideaalne kaaslane paljudele toitudele.

 

Toidu ja vee sobitamisel võiks jälgida loogikat, et kergema toiduga pehmem ja delikaatsem vesi, raskema ja maitsekama toiduga tugevamaitselisem vesi. Arvestama peaks ka, et mullivesi on happelisem kui mullita vesi, sest vees olev süsihappegaas muutub suus osaliselt süsihappeks, mis muudab toidu tajutavat happelisust. Mullivee puhul hinnatakse samuti eelkõige delikaatsemat vett. Süsihappegaas peaks olema tuntav, kuid mitte häirivalt tugev, sest liigne CO2 mõjub agressiivselt ja muudab toidu ning teiste jookide maitset.

 

Eesti ettevõte Haage Joogid on tootmisse ulatuslikult investeerinud ja töötab aktiivselt tootearenduse ja eksklusiivsetele eksporditurgudele sisenemisega. Näiteks kaasas Haage tootearendusse tippkeskuste teadlased, et loodusliku mineraalvee baasil välja töötada unikaalsed joogid, millel on potentsiaal läbi lüüa rahvusvahelisel turul. Tegemist on premium-klassi veega, mida ammutatakse 500 miljoni aasta vanustest maakihtidest, villitakse ülirangetes tingimustes ja on lõpuni looduslik ilma ühegi lisaaineta.

 

Haage Joogid on kodumaine joogitootja, kelle tegevusalaks on loodusliku mineraalvee ja sellel põhinevate tervislike mittealkohoolsete jookide arendamine, tootmine ning turustamine. Ettevõttel on kaks tootmisüksust Tartu- ja Võrumaal, mille juurde kuuluvad sertifitseeritud loodusliku mineraalvee kaevud Haage (210 meetrit) ja Haanja (542 meetrit). Haage Joogid kuulub Eesti kontserni Silikaat Grupp. Haage on varem pälvinud ka Superior Taste auhinna, mis on samuti mainekas toidu- ja joogivõistlus, kus hindajateks tippkokad ja sommeljeed üle maailma.

 

Lisatud on fotod võistlusest ja Haagest.

 

Lisainfo:

 

Kersti Pärtelpoeg

Silikaat Grupi turundusjuht

E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Tel: +372 56 459 552

 

 2025. aastal korraldab Eesti Toiduainetööstuse Liit juba 31. korda konkurssi „Eesti Parim Toiduaine”.

Konkursil osalemise tingimused avaldame 2025. aasta veebruaris.

 

                                         

Toiduliit tunnustas juba 30. korda parimaid kodumaiseid toidutooteid, kuulutades Eesti Parim Toiduaine 2024 tiitli saajaks Tere AS uudse tofu vanillibatoonikese.

 

Aasta parimate toidutoodete auhinnad andsid Toiduliidu aastakonverentsil üle Vabariigi Presidendi abikaasa Sirje Karis, regionaalminister Madis Kallas, Toiduliidu juht Sirje Potisepp ja Toiduliidu volikogu esimees Veljo Ipits.

 

Toiduliidu juht Sirje Potisepp tõi välja, et mitte keegi ei taju Eesti inimeste maitsemeelt paremini kui meie oma tootjad. „Toit üleüldiselt on pigem konservatiivne valdkond, kus maitsed ei muutu nii kiiresti. Tänu tihedale üleilmsele suhtlusele levivad teiste köökide road meile küll kiiremini, kuid need kohaldatakse siin kohalikule maitsemeelele – kasutades Eesti tooraineid ja tarbijate seas armastatud maitseid,“ rääkis Potisepp. „Traditsioonilise ja uudse ühendamine viib põnevate lahendusteni, mida ka meie juubelikonkursil nägime,“ lisas Toiduliidu juht.

 

„Just kodu lähedane ning tugev ja arenev toiduainetetööstus lisab igale riigile sitkust ja tugevust. Eesti toiduainetööstus – nii toidu kasvatajad kui tootjad – annab meile lisaks lemmikmaitsetele ka kindlustunnet, et Eesti toidujulgeolekuga on kõik korras,“ ütles Sirje Karis.

 

„Kohaliku toidu tootmine on meie jaoks väga oluline ning Eesti toit on osa meie rahva identiteedist. Saame uhked olla selle üle, et Eestis toodetud toit on puhas ning kvaliteetne," rääkis regionaalminister Madis Kallas. "Selle taga peituvad kohalike põllumeeste, tootjate ja kaupmeeste pingutused. Oluline on selle valdkonna tegijaid märgata ja tunnustada."

 

Hindamiskomisjoni esimees toiduteadlane Rain Kuldjärv märkis, et žürii töö oli väljakutsuv ja osa tootekategooriates eristas parimaid vaid kahe komakohaga punktivahe. Konkursi üldvõitjaks osutus Tere AS Deary tofu vanillibatoonike, mis taimse alternatiivina on sarnane tavapärastele kohukestele. Komisjon tõi esile tofuga saavutatud piimatootele sarnast ja suurepärast maitset, samuti valmistamist GMO-vabast sojast ja jätkusuutliku pakendimaterjali kasutamist.

 

Lisaks jagati konkursi kuldmärgid veel kolmes kategoorias. Eesti parimaks lisandväärtusega toiduaineks tunnistati Kadarbiku Köögivilja hapendatud peakapsa kimchi. „Lisandväärtusega toidutoodete all peame silmas selliseid, mis sisaldavad tervist toetavaid komponente. Selle kategooria võidutoode on välja töötatud koostöös Eesti teadlastega ja sisaldab karbis üle miljardi elusa piimhappebakteri. Lisaks on maailmaköögist tuntud roog kohandatud Eesti tarbijate maitsemeelele – põhitooraineks on kohalik peakapsas, nuikapsas ja porgand,“ täpsustas Kuldjärv.

 

Ta rõhutas, et kõhutervist toetavate hapendatud toodete võidukäik on nii maailmatrendidele kui tänavusele konkursile iseloomulik – fermenteeritud tooted said auhindu ka hõbemärkide ja parimate piirkondlike toodete väljaselgitamisel. Teise suurema trendina tõi ta välja kvaliteetsete valmistoitude populaarsust, mis tänapäevase kiire elutempoga haakub.

 

Eesti parima mittealkohoolse joogi tiitli pälvis A.Le Coqi Aura kirsi-banaani-mango supersmuuti odravõrsetega ning  alkohoolse joogi kuldmärk läks Saku Õlletehase Saku on Ice ploomimaitselisele õllele. „Smuuti esindab tänavusel konkursil laiemalt silma jäänud kiireks tarbimiseks mõeldud suunda – väike pakend, mugav kasutada toitvaks vahepalaks. Võitnud õllejoogis on ülimalt õnnestunud õlle ja ploomi maitsete tasakaalus kombinatsioon – vastab igati praegusele trendile, mille kohaselt kiputakse eelistama pigem lahjemaid ja mitte nii tugevate maitsetega alkoholijooke,“ kommenteeris žürii esimees.

 

Konkursile Eesti Parim Toiduaine 2024 said toiduainetööstused esitada uusi Eestis toodetud tooteid, mis on turule tulnud 2023. aasta jooksul.  Kokku kvalifitseerus konkursile 148 toodet. Tooteid hindas toiduvaldkonna ekspertidest koosnev hindamiskomisjon.

 

Lisaks neljale kuldmärgi saajale selgitati konkursi käigus 11 hõbemärkide  saajat ehk iga tootekategooria parimad, samuti Eesti väikeettevõtete parimad toidutooted piirkonniti. Eesti Parima Toiduaine 2024 konkursil jagati välja ka järgmised eriauhinnad: tiitli Eripärane Toode sai Crafter’s Gin Sensory Potions kinkekarp (Liviko AS), Lemmik Vegantooteks sai ökoloogiline fermenteeritud küüslauk (Vinkymon OÜ), Kaupmeeste Lemmikuks osutusid kaera-apelsinipannkoogid  (Saarioinen Eesti OÜ), Meedia Lemmikuks PÕNN ökoloogiline kuivatatud ploomi püree (Salvest AS) ning Tallinna eriauhinna pälvis taimne pasteet musta trühvliga (OÜ Vegestar). Rahva Lemmik valiti sotsiaalmeedia hääletusel, kus suurima häältesaagi kogus Taneli klassikaline majonees (Tang OÜ).

 

Toiduliidu korraldatav Eesti parima toiduaine valimine sai alguse 1994. aastal, toimudes tänavu juba 30. korda.

 

Eesti Parim Toiduaine 2024 konkursi kuldmärkide saajad