Orkla Eesti teatab suure kurbusega, et 22. septembril lahkus ootamatult meie armastatud kolleeg Otto Kubo. Ta oli teel Maiasmoka kohvikusse, kus peale pikemat pausi taas palju töist tegemist on, kui tema elu lõppes.

Otto oli justkui telg, mille ümber Kalevi magusamaailm pöörles ja kes oli eeskujuks ja inspiratsiooniks igaühele, kes temaga kokku puutus. Kalevis töötas ta kokku 66 aastat mitmes eri ametis, neist kõige silmapaistvam, mida ta ka ise kõige enam nautis, oli diplomaaditöö Eesti magusatööstuse esindamisel. Otto on vastu võtnud delegatsioone 147 välisriigist ja kuuelt territooriumilt, kusjuures lisaks Kalevi tootmise, šokolaadimuuseumi või Maiasmoka matsipanitoa tutvustamisele on ta olnud külaliste saatja ja asjatundlik giid nii Tallinnas kui üle kogu Eesti. Otto diplomaadiandest annab tunnistust ka see, et ta töötas koos 17 erineva peadirektoriga ning igaühega neist suutis ühise keele leida.

Otto Kubo karjäär magusatööstuses algas 1955 ja ta töötas Kalevi ning selle eelkäijate tehases mitmes eri ametis:

1955-1957 keemik

1957-1988 kesklaboratooriumi juhataja

1988-2000 peadirektori abi välissidemete küsimustes

2000-2021 teadur

Otto Kubo suurimad autasud

  • Eesti Muinsuskaitse Seltsi Teenete medal 18. 04. 2006
  • Põllumajandusministeeriumi Hõbedane Teenetemärk 20 02. 2007
  • Toiduliidu konkursi Südamega Tegija võitja 2015
  • Vabariigi Presidendi Valgetähe V klassi teenetemärk 04. 02. 2016

Ottost jäetud tühja kohta on võimatu täita, sest elava entsüklopeedia, tõelise härrasmehe ja šarmantse kaaslasena on ta asendamatu. Oleme väga tänulikud, et selline inimene meiega koos töötas. Tänu tema suurele pühendumisele ja võrreldamatule korrektsusele on Eesti magusatootmise ja Kalevi ajalugu põhjalikult dokumenteeritud ja arhiveeritud. Otto ise on aga meie ajaloo üks suurejoonelisemaid tegelasi, keda unustada ei ole võimalik.

Orkla Eesti pere

Koostöö konverentsil osalemine on tasuline, 

huvitatutel on vajalik registreeruda SIIT lingilt.

 

Osalustasu 35.00 EUR + km, Toiduliidu ja Kaupmeeste Liidu liikmetele 25.00 EUR + km.

 

Homme toimub üle veebi toiduohutuse konverents „Kriis toiduohutuse innovatsioonikiirendiks“. Eesti ja Euroopa toiduvaldkonna ekspertidega võetakse luubi alla teemad, millega riik ja toidutootjad on seisnud koroonaviirusest tingitud maailmas silmitsi, et Eesti inimeste toidulauale jõuaks alati kvaliteetne ja ohutu toit.

Eesti Toiduainetetööstuse Liidu poolt korraldatud toiduohutuse konverents toimub juba viiendat korda, tänavu esmakordselt üle veebi.

„Kui mõelda tagasi möödunud aasta kevadesse, pean ütlema, et Eesti kohanes koroonaviirusest tingitud muutunud olukorraga üsnagi hästi. Üle maailma oli kuulda suurtest probleemidest. Näiteks Saksamaal olid ühes väikelinnas asuva lihatehase töötajatest üle 1400 viirusekandjad, tootmine seiskus ning ligi viiendik lihatoodetest ei jõudnud poelettidele,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

Raskeid otsuseid tuli vastu võtta ka Iirimaal, kes ei saanud piiride sulgemise tõttu enam vastu võtta välismaalasi lühiajalisteks töödeks, mistõttu tuli paljudel toiduettevõtetel oma uksed lihtsalt kinni panna. Sellest ja teistest rasketest õppetundidest Iirimaa näitel räägib konverentsi väliskülaline, Iirimaa Toiduohutusameti tegevjuht Pamela Byrne.

„Meid ümbritsev toidukeskkond peab soodustama tervist toetavaid valikuid. Mul on hea meel tõdeda, et selles vallas saame uutele katsumustele üheskoos vastu astuda, kuna teadmussiirde programm toidu ja toiduohutuse valdkonnas jätkub. Selle kõrval on oluline ka võtta kasutusele uuenduslikke lahendusi ning teha rohkem koostööd. Homme toimuv konverents pakub hea võimaluse neil teemadel arutada – nii kerkinud probleeme kirjeldada kui ka võimalikke lahendusi leida,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Konverents on jaotatud kolme plokki. Esimeses plokis võetakse luubi alla toiduohutus ja seaduseloome, kus räägitakse lähemalt sellest, millised seadused piiritlevad toidutootjaid ja ettevõtteid toiduohutuse ja jäätmete sortimise osas. Teemasid käsitlevad Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor Urmas Kirtsi, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kristel Kibin ja Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli juhataja Mati Roasto.

Konverentsi teise ploki kandev osa on suunatud toiduohutusele ja toidu järelvalvele. Muuhulgas tutvustatakse Tallinna Tehnikaülikooli tudengite poolt läbiviidud uuringut, mille käigus kontrolliti Eesti jaekaubanduses külmaletis hoitavate toodete temperatuuri. Saadud tulemuste põhjal võib etteruttavalt öelda, et külmtoodete kontrolli jaekettides tuleb kindlasti karmistada, et selle all ei kannataks Eesti toidutootjate maine. Jaekabanduse järelvalvest möödunud pöördelisel aastal, mis tõi samuti endaga kaasa uued väljakutsed, räägib lähemalt Põllumajanduse- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Kairi Ramjalg.

Konverentsi kolmas plokk kuulub aga innovatsiooni uudistele, kuidas on kooronakriis pannud ettevõtteid tegutsema ning annab suurepäraseid näiteid innovaatilistest toodetest ja lahendustest. Toiduvaldkonna lahendusi tutvustavad FoodDocsi asutaja Katrin Liivat, Lindströmi kliendikogemuse juht Katrin Fjodorova, Liviko turundusjuht Eve Nõmm ja ChemiPharmi tegevjuht Kristo Timberg.

„Loodan, et meie tänavused toiduohutuse teemad, mis tegelikult puudutavad ühel või teisel viisil meid kõiki, paeluvad võimalikult paljusid, sest vaid üheskoos suudame tagada Eesti toidutööstuse jätkuvalt kõrge taseme ja kvaliteedi,“ lisas Potisepp.

Lisainfo ja registreerimine (kuni 9. juunini): https://toiduteave.ee/veebikonverents-10-06-2021-kriis-toiduohutuse-innovatsioonikiirendiks/.

 

Lisainfo:

Sirje Potisepp

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja

Telefon: +372 50 46 547 

 

 

Eestlased armastavad koorejäätist süüa olenemata aastaajast, serveerida seda kuuma piruka või koogiga, lisaks on see koorene suutäis kohustuslikuks koostisosaks jäätisekokteilide valmistamisel. Vähesed aga teavad, et tulihingelised jäätisesõbrad suudavad magusast jäätisest välja võluda ka soolaseid roogasid.

 

Academic Food Labi toiduvõlurid Priit Toomits ja Andrus Laaniste kinnitavad, et koorejäätise puhul saab vaadata palju kaugemale jäätisepallist, -kokteilist ja lihtsalt magusroast. Tippkokad kasutavad koorest koostisosa hoopis pastakastmete ja soolase panna cotta valmistamisel ning serveerivad jäätist mereandide ja steigiga.

Kui ka sina oled suur jäätisesõber, kes valmis oma maitsemeele ja kokkamisoskused proovile panema, siis loe, milliseid põnevaid koosluseid soovitavad tippkokad koorejäätisest valmistada.

 

Jäätis ja friikartulid

Koorene suutäis magusat jäätist ja soolased friikartulid võivad kombinatsioonina tunduda kui tuli ja vesi, kuid tegelikkuses on see sama maitsev kui soolakaramell või soolakringel šokolaadiglasuuris.

Arvatakse, et selles maitsekombinatsioonis saab süüdistada kiirtoidukohtasid, kus inimesed tellisid friikartuleid ja koorejäätist ning viimase kreemjas tekstuur lihtsalt mõjus nii kutsuvalt, et inimesed hakkasid naljaga pooleks kartuleid sellesse kastma. Järgmisel hetkel proovisid koorese ja magusa ning kuuma ja soolase kooslust juba inimesed üle maailma.

Toomitsa sõnul mõjub soolase ja magusa tasakaal inimestele kuidagi eriliselt kutsuvalt ning esmalt kummalisena tundunud kombinatsioonist saanud lausa omaette roog. Kuidas oleks kausitäie koorejäätise, soolaste friikartulite ja šokolaadikastmega? 

 

Kastmed, kastmed, kastmed

Koorejäätisest soolased kastmed ei ole ehk päris kodukoka pärusmaa, kuid tippkokkade jaoks kindlasti mitte uudne lähenemine.

Laaniste sõnul näitab igasugune soolase roa valmistamine magusast jäätisest tõelist meistriklassi, sest ideaalseks tulemuseks on vaja tunda maitsete tasakaalustamise kunsti. „Koorejäätis on kreemine ja rammus ning neid omadusi kokad kastmete valmistamisel ka otsivad. Sulanuna on koorejäätise puhul praktiliselt tegemist vahukoorega, kuhu on lisatud vaniljet ja suhkrut. Ideaalse tasakaalu saavutamiseks tulebki mängu koka oskus mängida soolase ja magusaga, kuid see on tehtav ning ka koduses köögis,“ julgustab Laaniste.

Maitsvaks kastmeks steigile pane koorejäätis tantsu lööma täisterasinepiga, kasuta seda vahukoore või köögikreemi asemel Rootsi lihapallide kastmes, samuti sobib jäätis asendama koort pastakastmetes. Lihtsalt pea meeles, et happelisi kastmeid ei ole soovitatav pärast koore lisamist keeta, muidu võib koor kastmes tükki minna.

Laaniste retseptivaramust pärineb ka rammusa koorejäätise, pohlade ja mädarõikaga valmistatud jäätis, mis moodustab sulades maitsva kastme suitsukeelele.

 

Panna cotta

Kes ei oleks kuulnud populaarsest itaalia desserdist panna cottast, mille koostisesse kuuluvad vahu- ja kohvikoor, suhkur, vanilje ja soovi korral veidi rummi? Esimesed koostisosad saab ostunimekirjast maha tõmmata, kui koduses jääkapis peaks end peitma karp koorejäätist. Tõeliselt põnevaks väljakutseks saab aga pidada soolase panna cotta valmistamist. Itaaliapäraseks kombinatsiooniks sulata koorejäätis, lisa piim, želatiin, parmesan, pipar ja balsamiäädikas ning serveerimist kirsstomatite ja basiilikupestoga.

Panna cottat võib valmistada ka rohelistest hernestest, koorejäätisest, kanapuljongist ja želatiinist ning serveerida näiteks hõrgu krabilihaga.

Laaniste meenutab enda loodud retsepti, kus kokku sai pandud vaniljejäätis tursamaksa ja wasabiga, mille tulemuseks hõrk roog.

„Koorene ja soolane tarrend sobib hästi õhtusöögil eelroaks või iseseisvaks lõunasöögiks. Kokkamisel tuleb taaskord meeles pidada maitsete tasakaalustamist, sest tähtsaks koostisosaks on koorejäätis, mille koorene tekstuur ja lihtsus inspireerivad toidugurmaane, kuid mille magusale maitsele tuleb soolastes roogades õige tasakaal leida,“ õpetab Toomits.  

 

Friikartulid jäätisega foto: https://bit.ly/3xSFVR0

 

 

 

 

Pauligi uude tootmishoonesse Belgias Roeselares investeeritakse 45 miljonit eurot. Investeering aitab Pauligil tugevdada oma turuliidri positsiooni Tex Mex toidu valdkonnas Euroopas. Uus Belgia tortiljatehas saab olema süsinikuneutraalne - see toetab Pauligi ambitsioonikat sihti vähendada oma tegevusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitmeid 2030. aastaks 80% võrreldes 2018. aastaga. Santa Maria ja Poco Loco tortiljade tootmist on plaanitud uues tehases alustada 2022. aasta kevadel.

„Pauligi eesmärk on olla toiduaine- ja joogitööstuses üks Euroopa kiiremini kasvavaid ettevõtteid ning jätkusuutlikkuse eestvedaja. Uus tehas Belgias võimaldab meil kasvada Tex Mex toitude valdkonnas ning suurendada innovatsioonivõimekust. Usume, et äritegevuse kasv ja kestlikkus saavad käia käsikäes ning seetõttu on meie siht, et uus tehas oleks juba algusest peale süsinikuneutraalne. Tahame panna aluse uuele kestlikule toidukultuurile, mis on hea nii inimestele kui ka planeedile,“ ütleb Pauligi kontsernijuht Rolf Ladau.

Tex Mex on üks kõige kiiremini kasvavatest toidukultuuridest kogu maailmas ja suure kasvupotentsiaaliga ka Baltimaades, kus Santa Maria Tex Mex kategooria kasv jae- ja Out-of-Home sektoris kokku on 2021. aastal olnud 22%.

Uus süsinikuneutraalne tortiljatehas

 „Uues tehases kasutame oma olemasolevate tehaste parimaid praktikaid – see aitab uues tehases suurendada energiatõhusust ja vähendada mõju keskkonnale. Tehase asukoht võimaldab optimeerida logistikat ning vähendada kaubavedude mahtu. Tootmishoonet ühendab kõrval asuva jaotuskeskusega sild, mistõttu ei ole kaubavedu mööda teid ladustamise jaoks enam vajalik,“ ütleb Thomas Panteli, Pauligi tarneahela- ja ostudirektor.

Pauligi eesmärk on muuta kõik ettevõtte kümme tehast kuues eri riigis 2023. aastaks süsinikuneutraalseks. CO2-neutraalse hoone sertifikaadi CarbonNeutral® on saanud juba Soomes Vuosaaris asuv Pauligi kohvitehas ning Järvenpääl tegutsev Gold&Green Foodsi tehas, samuti Mölndali ja Landskrona tehased Rootsis, kus toodetakse Santa Maria maitseaineid ja tortiljasid ning Risenta müslit. Santa Maria tehasele Sauel on plaanis taotleda süsinikuneutraalse hoone sertifikaat 2022. aasta lõpus.


 

Kontakt: Aire Raud, kommunikatsioonijuht, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ja +372 512 0115

Paulig on toidu- ja joogivaldkonnas tegutsev pereettevõte, mis arendab jätkusuutlikku toidukultuuri – sellist, mis on hea nii inimestele kui ka planeedile. Paulig pakub maitseelamusi: kohvid ja joogid, Tex Mex ja vürtsid, suupisted ja taimsed valikud. Ettevõtte kaubamärgid on Paulig, Santa Maria, Risenta, Gold & Green ja Poco Loco. Pauligi müügitulu 2020. aastal oli 920 miljonit eurot. Ettevõttes on kokku üle 2000 töötaja 13 riigis, kes töötavad selle nimel, et elu oleks täis maitseid – For a life full of flavour. Loe rohkem: www.pauliggroup.com/et    

 

Soojad suvepäevad ja jahutav jäätis on ideaalsed kaaslased, mistõttu ei saa imeks panna, kui päeva lõpuks saab söödud rohkem kui üks külm maius. Kuidas aga mõjub selline suvedieet kehakaalule ning kas koorejäätist tasub peljata?

 

Toitumisnõustaja Kristin Salupuu sõnul mistahes toit üksi kehakaalu ei kergita. “Kehakaalu tõusu tingib liigne energia tarbimine, mida organism ei jõua päeva jooksul ära kulutada. Hinnanguliselt peaks ühe kilogrammi rasvamassi juurde võtmiseks sööma päevasele energiavajadusele lisaks 7500 kilokalorit. Seega normaalselt liikuva inimese jaoks ei tekita paari koorejäätise tarbimine nädalas veel liigset kehakaalu,” rääkis Salupuu.

 

Toitumisnõustaja selgitas, et tasakaalustatud toitumise põhitõdesid järgides ning tervislikult toitudes võib jäätise söömine olla ka menüü regulaarne osa. Oluline on vaid jälgida, et koorejäätis oleks magustoit, mitte põhitoidukord, menüü sisaldaks erinevatest toidugruppidest pärit toite ning inimene oleks füüsiliselt aktiivne - teeks trenni ning päeva jooksul vajalikud sammud täis. “Kõige maitsvamatest ja naudinguid pakkuvatest maiustustest ei pea loobuma, kui süüa neid mõistlikus koguses,” ütles Salupuu. Samas toonitas ta, et inimesed peaksid sööma teadlikult ning oma magusatarbimist jälgima –  eriti veel ajal, kus maitsvad maiustused ümbritsevad meid igal pool. Seega pole näiteks mõistlik ühes päevas mitut jäätist ära süüa. 

 

Tasakaalustatud toitumise põhitõed

Toitumisnõustaja selgitas, et kehakaalu normis püsimiseks tuleks süüa vastavalt energiavajadusele. Tihti kipuvad inimesed oma energiakulu ülehindama ning toidust tulenevat energiat alahindama, mis võib tekitada väärarusaama, et kehakaalu langetamiseks või hoidmiseks tuleb söömist radikaalselt piirata. Tegelikkuses on oluline oma energiavajadust teada ning toidukorrad mitmekülgsena hoida – tähtis on eelkõige tasakaal, mitte üks või teine äärmus.

 

Toitumisel peaks eelkõige jälgima toidupüramiidi: sööma mitmekülgselt teravilju ja täisteratooteid, puu- ja köögivilju, marju, pähkleid, rasva sisaldavaid toite ning segatoitumise puhul ka piimatooteid, kala, (linnu)liha ja mune. “Toitumine võiks olla mitmekülgne ka toidugruppide sees, nii ei tohiks süüa vaid ühte sorti leiba või köögivilju, pigem on oluline valikuid varieerida,” rääkis Salupuu.

 

Kuigi koorejäätised kuuluvad toidupüramiidis suhkru, maiustuste, magusate- ja soolaste snäkkide toidugruppi ning pole otseselt vajalikud, siis mõõdukalt süües ei tee need halba. “Toitumisnõustajana on minu poole pöördunud ka inimesi, kelle toitumine on üldjoontes paigas, kuid neid vaevab süütunne, sest aeg-ajalt on nad endale väikese koorejäätise, 1-2 kommi või koogitüki lubanud. Kõiges tuleb hoida tasakaalu ning inimene, kes füüsiliselt aktiivne on, ei peaks mõistlikus koguses koorejäätise söömise pärast muretsema,” kinnitas ta.

 

Toitu ei tohi karta

Salupuu sõnul ei tohiks tegelikult ühtki toitu karta ega ka selle söömise pärast süümepiinu tunda. „Kuigi teada-tuntult on jäätises ülekaalus küllastunud rasvhapped, mis võiksid soovituslikult anda kuni 10% päevasest energiakogusest, siis olles füüsiliselt aktiivne ning süües tervislikku mitmekülgset toitu, on täiesti võimalik nautida ka jäätist ning samal ajal küllastunud rasvhapetest tulenev energia hoida soovituslikes piirides,” rääkis Salupuu.

 

Toitumisnõustaja sõnul sisaldab koorejäätis lisaks suhkrule ja rasvale näiteks kaltsiumit ja A, B2 ja B12 vitamiine. Kuigi põhimõtteliselt sisaldub sama kogus kaltsiumit ja B2 vitamiini näiteks madalama kalorsusega maitsestamata jogurtis ja A- ning B12 vitamiine on kordades rohkem maksas, siis koorejäätise söömine on inimese jaoks märksa lõbusam ja naudinguterohkem.

 

 

Kaalu langetamiseks ei pea jäätisest täielikult loobuma

Tihti arvatakse, et kaalu langetamine tähendab lemmiktoitudest loobumist. Tegelikkuses peaks nädalas 0,5-1 kg kaalu langetamiseks päevane energiavajadus olema 500 kcal võrra väiksem kui tegelik energiavajadus. Selleks on mõistlik toiduga saadavat energiat alandada näiteks 300 kcal võrra ja suurendada füüsilist aktiivsust 200 kcal võrra. Eeskätt võiks vähendada maiustuste ja soolaste snäkkide toidugruppi kuuluvate toitude koguseid.

 

“Oluline põhimõte, mida ma oma klientidele pidevalt meelde tuletan, on see, et püsivaid tulemusi annavad sellised muudatused, mis on elukestvalt järgitavad,” ütles Salupuu. See tähendab, et tervislikumate alternatiivide poole liikumine ei tohiks tähendada millestki loobumist, vaid võimalust kogeda uusi maitseid ja paremat enesetunnet. “Aeg-ajalt võib muidugi süüa ka näiteks koorejäätist, mis kaalulangetuse eesmärki lühiajaliselt ei toeta, kuid pikemas perspektiivis aitab ennetada liigseid isusid ja hilisemat ülesöömist,” ütles Salupuu.

 

Toitumisnõustaja lisas, et kuigi täielik maiustustest loobumine ning madala süsivesikute sisaldusega dieedid annavad kiireid tulemusi, sest kehakaal langeb alguses vedeliku arvelt, siis võivad sellega kaasneda ka terviseprobleemid. “Enamasti viib enda täielik piiramine selleni, et mingi aja möödudes pöördutakse vanade harjumuste juurde tagasi ning kaotatud kilod naasevad kiirelt,” rääkis Salupuu. Päevapealt toitumisega äärmusesse minemine ei ole ka jätkusuutlik ning pigem tuleks alustada väikestest muutustest ja uutest harjumustest, mis püsiksid elu lõpuni.

 

Seega on tähtis, et liikumine ja tervislik toitumine, oleks inimese jaoks rõõmu pakkuv ja nauditav. Koorejäätis on ikkagi maiustus, mille süümepiinadeta söömise jaoks peaks ülejäänud menüü olema tasakaalus ning inimene füüsiliselt aktiivne. Sellisel juhul ei pea koorejäätist või muid maitsvaid toite tarbides tundma ka süümepiinu.

 

Pressiteade
18. juuni 2021

 

Nõo Lihatööstus ostis välja Maag Grupi vähemusosaluse

 

Nõo Lihatööstus ostis välja Maag Grupp vähemusosaluse ja suurendas seeläbi proportsionaalselt teiste seniste omanike osalusi ettevõttes.

 

Nõo Lihatööstuse osanikud otsustasid 14. juunil 2021 peetud üldkoosolekul osta tagasi ASi Maag Grupi tütarühingule OÜ Karukoobas kuulunud 29-protsendilise osaluse Nõo Lihatööstuses. Tehingu hind ja täpsemad tingimused on poolte kokkuleppel konfidentsiaalsed. Pooled leppisid ka kokku, et kõik osanike vahelised varasemad vaidlused ja kohtuasjad lõpetatakse. Tehingut nõustasid müüja poolel Advokaadibüroo Rask ja ostja poolel Advokaadibüroo TGS Baltic.

 

Tehingu tulemusena suurenes proportsionaalselt Nõo Lihatööstuse teiste seniste osanike osalus. Ettevõtte asutaja Toomas Kruustüki abikaasale Katrin Kruustükile kuulub tehingu järel 48 protsenti ja kaasasutajale, Katrin Kruustüki vennale Peeter Kõrvale 34 protsenti osakutest. Ülejäänud väikeosanike osalus ei ületa kellelgi 5 protsenti. OÜ Karukoobas väljus täielikult Nõo Lihatööstuse osanike ringist.

 

Nõo Lihatööstuse nõukogu esimehena jätkab Simmo Kruustük ning nõukogu liikmena Peeter Kõrv ja Väino Illing. Ettevõtte juhatuse liikmena jätkab tänane tegevjuht Ragnar Loova.

 

„Tehing ei too kaasa muutusi Nõo Lihatööstuse igapäevategevuses. Meie strateegiline visioon on olla eelistatuim lihatööstus nii Eestis kui Balti riikides. Samuti soovime tugevdada oma positsiooni Eesti suurima kodumaisel kapitalil põhineva lihatööstusena ja Lõuna-Eesti ühe olulisema tööandjana. Jätkame pereettevõttena, kes soovib rikastada Eesti inimeste toidulauda ehedate ja tervislike lihatoodetega,“ lausus Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük.

 

„Oleme saavutatud kokkuleppe tingimustega rahul ja jätkame igapäevatööd sõbralike konkurentidena,“ ütles OÜ Karukoobas juhatuse liige Toomas Juhani.

 

Tänaseks Maag Gruppi kuuluv OÜ Karukoobas omandas Nõo Lihatööstuses osaluse 2011. aastal.

 

Nõo Lihatööstus on suurim eestimaisel kapitalil põhinev lihatööstus, mis asub Tartu lähedal Nõos. Ettevõtte asutati 1992. aastal, mil hakati tootma legendaarset Nõo rulaadi. Tänaseni valmivad Nõos maitsvad, kvaliteetsed ja ehtsad lihatooted. Ettevõtte annab tööd ligi 200 inimesele.

 

Lisainfo:

Simmo Kruustük

Müügi ja turundusdirektor

Sales and Marketing Manager

+372 51 68 103
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

 

Vaata lõbusat galeriid siit: https://bit.ly/3pKaZio

 

Armastatud näitlejad Kait Kall ja Priit Pius tegid oma karjääris ootamatu kannapöörde ning hakkasid suve alguses hoopis jäätisekulleriteks. Näitlejad üllatasid esimesel tööpäeval Eesti mõjuisikuid koorejäätise saadetisega.

 

Esimesena üllatasid kullerid Tuuli Randa, kes oli parasjagu tööle suundumas ning õnnelik, et saab kuuma päeva jahutava maiusega alustada. Lauljannad Eleryn Tiit ja Inga Tislar olid meeldivalt üllatunud, nähes tuntud naljamehi koduukse ees. Jüri Pootsmann seevastu näitas üles ülimat külalislahkust ning kutsus kullerimehi tuppa väikesele jäätisepausile. Kuna Piusil ja Kallil vajas tähtis töö tegemist, siis pidid nad ahvatlevast pakkumisest loobuma.

 

Fännide rahustuseks tasub mainida, et mehed oma näitlejatööst siiski loobuda ei plaani. Jäätisekulleriteks kehastusid nad Toiduliidu koorejäätise kampaania raames, et tuletada kõikidele eestimaalastele meelde kuivõrd ideaalne magusroog ja suvine jahutus on rammus ja maitsev koorejäätis, mis võiks igal inimesel alati külmkapis varuks olla.

 

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on eestlased tublid jäätisetarbijad, eelistades enim rammusat ja puhast koorejäätist. “Iga Eesti inimene sööb aastas ligikaudu 10 liitrit jäätist, mis veel ei edasta meie põhjanaabrite soomlaste armastust jäätiste vastu, kuid küll me neile peagi järele jõuame,” lubas Potisepp. Tema sõnul ei tohiks ükski jäätisesõber koorejäätist peljata. “Koorejäätis on küll rammus, kuid pärast tegusat suvepäeva rannas, aiatöödel või looduses ei ole vaja muretseda, kuidas see figuurile mõjub. Aktiivne eluviis ja paras annus koorejäätist käivad käsikäes,” kinnitas Toiduliidu juht.

 

Päevaks jäätisekulleri rollis olnud näitlejad tõdesid pärast pikka päeva, et jäätisekulleri töö on mõnus vaheldus näitlejaelule. “Vähemalt nüüd on ka varuplaan olemas: kui näitlejatöö peaks luhta minema, siis jäätist saab alati laiali vedada,” jätab Kall otsad lahtiseks ega välista karjääripööret.

 

Pius tõdes, et jäätisekulleri amet pole lihtne: “Õigete majade ja korterite otsimine, treppidest üles jooksmine ning jäätise üleandmine on kõik üks paras katsumus, mis paneb tahtma kogu jäätis ise ära süüa.”

 

Kui Kait saaks valida jäätise, mida oma elu lõpuni nautida, siis oleks see kõige klassikalisem vanilli-koorejäätis. Priit tunnistas samuti, et ei suuda vaniljemaitselisele jäätisele vastu panna, kuid tema jäätisel peab olema ka šokolaadiglasuur.

 

 Aasta turundustegu 2020: Ärikategooria Grand Prix võitja on Maks & Mooritsa kampaania „50% vähem pakendit- oleme koos säästlikumad“.

 

Aasta Turundustegu Grand Prix võitja Atria Eesti
Autor: Raul Mee

Maks & Moorits tõi esimesena Eestis turule uue kontseptsiooniga hakklihapakendi, mida on lihtne avada, mis võtab külmikus palju vähem ruumi, säilib kauem ja võimaldab pakendada hakkliha loodust säästvamalt. Uue pakendi valmistamiseks kulub 50% vähem pakkematerjali kui varem.

Tegemist on murrangulise sammuga toiduainetööstuses plasti kasutamise vähendamises. Uue pakendi kasutusele võtmise tulemuseks on 34% väiksem ökoloogiline jalajälg ning hakkliha pikem säilivusaeg. Hakkliha kogus pakendis ei vähenenud, ent aastaga vähenes pakendi plastikukulu koguni 60 tonni võrra.

Innovaatiline, keskkonnasäästlik ja mugav hakklihapakend ületas nii tarbijate ootused kui ka ettevõtte enda seatud prognoosid. 2020. aasta esimene kvartal tõi Maks & Mooritsa ajaloo absoluutse müügirekordi- üle 700 tonni hakkliha ehk 74% rohkem kui aasta varem samal ajal.

„Uskusime, et tarbija hindab mugavust ja keskkonnasäästlikumat pakendamist, ent taolist edu ei osanud me ettegi näha,“ tunnistas Atria müügi- ja turundusdirektor Meelis Laande. „Harjumuspärase ja igapäevatoote muutmine on riskantne samm, mistõttu ei osanud me prognoosida tarbija lõplikku reaktsiooni uuele kontseptsioonile. Täna saame öelda, et tarbija hindab üha enam mugavust ning keskkonnasõbralikumat mõtte- ja käitumismustrit,“ lisas Laande.

Atria Müügi- ja turundusdirektori sõnul on tarbija jaoks üha kõnekam ostukäitumist mõjutav argument ka toiduraiskamise vähendamine. „Maks & Mooritsa uue hakklihapakendiga oleme Eestis kasutusele võtnud vähe kasutust leidnud võimaluse, millega saab toote sügavkülmutada enne „kõlblik kuni“ tähtaja möödumist. See võimaldab oluliselt vähendada toiduraiskamist, kuna tänaste uuringute põhjal on kodudes toiduraiskamise peamiseks põhjuseks just tootel oleva „kõlblik kuni“ kuupäeva ületamine,“ selgitas Laande.

Maks & Mooritsa uues hakklihapakendis kodune hakkliha võitis hiljuti esikoha ka Toiduliidu Eesti Parima Toiduaine konkursil.