30.10.2019

PRESSITEADE

Parimate jõulutoodete hulka kuuluvad nii murulauguga maksapasteet kui ka peekoniviiludega verivorstikesed

Möödunud nädalal toimunud Tallinna Toidumessil selgusid käesoleva aasta parimad jõulutooted pagari- ja lihatoodete, hõõgveini ning jõuluõlle kategooriates. Parimatest parimad selgusid enam kui 2200 messikülastaja osalusel toimunud pimetestimisega.

Konkursile esitasid 24 ettevõtet kokku 71 lihatoodet, 16 pagaritoodet, 3 hõõgveini ja 6 õlut.

Jõulutoode 2019 võitjad lihatoodete kategoorias:

Verivorst – Atria Eesti AS – Maks&Moorits Tooma verivorstikesed peekoniviiludega
Jõuluvorst – Atria Eesti AS – Maks&Moorits maitselt mahe grillvorst juustuga
Verikäkk – Arke Lihatööstus AS – Verikäkk suitsulihaga
Sült – Saaremaa Lihatööstus AS – Saaremaa delikatess sült
Pasteet – Atria Eesti AS – Maks&Moorits maksapasteet murulauguga
Jõulupraad – Nõo Lihatööstus AS – Krõbedad kanasteigid
Liha üllatustoode – Atria Eesti AS – Maks&Moorits Forte juustuga täissuitsuvorst

Jõulutoode 2019 võitjad pagaritoodete kategoorias:

Tort – Eesti Pagar AS – Šokolaaditort
Pagari üllatustoode – Marmiton AS – Glasuuritud piparkoogisüdamed võiga

Jõulutoode 2019 võitja hõõgveini kategoorias:

Parim hõõgvein – Altia Eesti AS – Blossa Vinglögg

Jõulutoode 2019 võitja jõuluõlle kategoorias:

Parim jõuluõlu – A. Le Coq AS – A. Le Coq Baltic Porter

Kõiki tooteid hinnati pimetesti põhimõttel järgmiste kriteeriumite alusel: lõhn, maitse, sisu või konsistents ning välimus. Kokku võttis jõulutoodete hindamisest osa 2280 messikülastajat. Toidumessi jõulutoote konkurss toimus 17. korda.

Võitjatoodete pildid on Dropboxis:
https://www.dropbox.com/sh/lmns44r8wlfm9wn/AADnZeHI9giO908Y_mNobQzDa?dl=0

Parima jõulutoote konkursi viis läbi Profexpo OÜ – Tallinna Toidumessi korraldaja.

Tallinna Toidumessil osales sel aastal 198 ettevõtet ja väljapanekuga käis tutvumas enam kui 7040 toiduala liidrit, otsustajat ja ala uustulnukat. Tallinna Toidumess on suunatud vaid ärikülastajatele, toiduala spetsialistidele. Profexpo OÜ on toidumesside korraldaja aastast 1993.

Lisainfo:
Helen Saluveer
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
520 0920
 
 
 
 
 

Mahlaturu liider plaanib pisipakendiga mahlaturgu kasvatada: A. Le Coq investeeris ligi 2 miljonit eurot portsjonpakkide liini

 

Käesoleval nädalal alustas A. Le Coqi Reola tootmistehases tööd uus portsjonpakkide liin, mille rajamisse investeeris ettevõte ligi 2 miljonit eurot. Uuelt liinilt tulevad esialgu 0,33 l korgiga tetrapakkides Aura smuutid ja mahlad, tulevikus suureneb tootevalik veelgi. Eestis unikaalsel tootmisliinil on võimekus toota erinevas mõõdus, korgi ja korgita ning lisatud kõrrega pisipakis jooke.

 

A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul on mahlaturg Eestis püsinud viimased viis aastat stabiilsena ja olulisi investeeringuid tehtud pole. Kogu mahlakategooriast moodustab kartongist väikepakkide turg mahuliselt ligi 4 %. Uue mahlaliini investeeringu peamiseks eesmärgiks on kasvatada portsjonpakkide turgu vähemalt poole võrra ja täiendada A. Le Coqi portfelli uute pakenditega. „Portsjonpakkide kasutamine terves toiduainetööstuses on viimase viie aastaga märkimisväärselt kasvanud ja näeme Euroopas ka juba jookide puhul, kuidas erinevate kategooriate tooted liiguvad suurematest pakenditest väiksematesse. On tekkinud suur hulk tarbijaid, kes eelistavad käepäraseid ja mugavaid portsjonpakke. Põhjuseid on mitu – muuhulgas kindlasti inimeste liikuv eluviis ja suurenev terviseteadlikkus. Uuelt liinilt tulevate toodetega täidame just nende tarbijate vajaduse,“ sõnas Noop.

 

Noop lisas, et unikaalse portsjonpakkide liini võimekus on ca 30 000 l päevas. Praegu tulevad liinilt Aura mahlad ja smuutid, kuid ettevõtte ambitsioonid on kindlasti suuremad ning peagi jõuavad väikepakkidesse täiesti uued tootekategooriad. “Uus liin võimaldab toota erineva suuruse ja kontseptsiooniga tooteid – lisaks 0,33-liitristele pakenditele ka 0,2 ning 0,25-liitriseid, korgi või korgita ning lisatud kõrrega minipakke,” rääkis Noop. „Kuna tegemist on aseptilise villimisliiniga, mis tagab toote pikaajalise säilimise ja garanteeritud kvaliteedi, siis annab see tootjale rohkelt võimalusi siseneda täiesti uutesse kategooriatesse,“ lisas A. Le Coqi juht.

 

A. Le Coqi uute, portsjonpakkides Aura mahlade hind hakkab olema ligikaudu 0,79 eurot, 0,33 l pakendis smuutide hinnaks saab olema ligikaudu 0,99 eurot. „Tegemist on oluliselt tarbijasõbralikemate hindadega kui tänase turu keskmised hinnad. Meie eesmärk on elavdada tervislike smuutide kategooriat tervikuna,“ selgitas Noop. Mahlatoodete valikus on kolm erinevat täismahla (apelsini-, õuna- ja tomatimahl) ja üks multinektar. Väiksemates smuutipakkides jõuab turule neli erinevat toodet, millest kaks olemasolevat maitset: mango-apelsini ja kiivi-ananass-mango ning kaks uut: aprikoosi-banaani-porgandi ja pirni-banaani-viinamarja.

 

A. Le Coq on Eesti suurim joogitootja, kelle toodete sortimendis on 17 tootegruppi, neist suurimad on õlu, vesi, mahl ja karastusjook. A. Le Coqi olulisemad brändid on A. Le Coq, Aura ja Limonaad.  

Lisainformatsioon:
Tarmo Noop
AS A. Le Coqi juhataja
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Toiduliidu pressiteade
18. oktoober 2019

 

Eesti toidutootjad: globaalne turg mõjutab meid rohkem, kui arvata oskame

 

Eesti toidusektori 2019. aasta esimese poole tulemused näitavad mahtude kasvu, kuid samavõrra on tõusnud ka kulud, nenditi toidutööstuste sügisesel pressikonverentsil. Piima-, liha-, joogi, leiva- ja kalatööstused hindavad koduturgu kõrgelt, kuid suurt arengupotentsiaali näevad nad eelkõige ekspordis ning toorainele suurema lisandväärtuse andmises.

 

„Esimene poolaasta on olnud toidutootjatele pigem hea,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp. Tema sõnul on tootmismahud kasvanud, aga paraku ei ole samavõrra tõusnud müügitulu, sest kulud kipuvad eest ära jooksma. „Positiivne on, et me toodame aina suurema lisandväärtusega tooteid. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on lisandväärtuse kasv 14%, mis on pool Euroopa Liidu keskmisest,“ sõnas Potisepp.


Kokku tootsid Eesti toidutööstused kuue kuuga ligi 800 miljoni euro eest, sellest kolmandik eksporditi. Suurim toodangu maht on jätkuvalt piima- ja lihatööstuses, vähenesid joogi- ja õlitööstuse mahud.

Statistikaameti andmetel kasvas toidutööstuste müügitulu 6% ning moodustas 15% kogu töötleva tööstuse tulust. Suurim osakaal selles on piima- (21%) ja lihatööstusel (17%). Joogitööstus andis 12% toiduainetööstuse müügitulust.

Toiduainetööstuse 2019. aasta I poolaasta kulud olid 964,2 miljonit eurot, mis on 4% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Kulude kasvu on soodustanud sisendite hinnatõus, mida peegeldab ka toiduainete tootjahinna kasv. Endiselt on kulude kasvatajaks tööjõupuudusest tulenev palgasurve. Tööjõukulud, mis moodustavad peaaegu neljandiku kuludest, suurenesid aastases võrdluses 6%. Samal ajal annab sektor 13% töötleva tööstuse toodangust ning otseselt tööd ligi 15 000 inimesele.

Toiduliidu juhi sõnul on võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga vähenenud investeeringud. See  võib olla tingitud ebastabiilsest maksukeskkonnast, aga ka globaalsel turul toimuvast.  „Loodan, et  teisel poolaastal investeeringute osakaal kasvab, sest sektorisse on vaja investeerida,“ sõnas Potisepp. Ettevõtted investeerisid selle aasta kuue kuuga 34 miljonit eurot. Enim investeeringuid on teinud joogitööstus (6,5 miljonit), järgnesid piima- ja lihatööstus mõlemad 5,7 miljoni euroga.

Poliitikakujundajatelt ootavad tööandjad eelkõige stabiilsust. „Tootjad teevad oma plaane pikemaks ajaks ning iga suur kannapööre mõjutab neid veel kaua. Valitsuse otsus langetada alkoholiaktsiise turgutas veidi joogisektorit, aga juba terendavad uued väljaminekud, mis on seotud pakendite ja plasti kasutamisega. Me teame, et 2021. aastaks on riik võtnud ambitsioonikad eesmärgid, aga plaani, kuidas seda lahendada, ei ole. Me peaksime neile teemadele juba täna mõtlema,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

„Esmatarbekaupade tarbimisele avaldavad mõju kõik riigi maksuotsused – kuni maamaksuni, mis tõstab inimeste kulusid ning paneb neid tegema pragmaatilisi valikuid ka toidupoes,“ tõi Potisepp välja suure pildi.

 

„Toidutootjate jaoks on koduturg oluline, aga lõviosa käibest tuleb siiski ekspordist. Globaalses majandusruumis toimuv mõjutab meid tugevalt ja selleks, et keerulistes oludes ja tihedas konkurentsis püsima jääda, on vaja tõsta mitte ainult mahte, vaid toota suurema lisandväärtusega tooteid,“ ütles Tere AS juhatuse esimees Ülo Kivine. Lisaks ärile Euroopas on ettevõte võtnud suuna ka Jaapani, Korea ja Vietnami turgudele. Kivise sõnul on tootearenduses oluline koostöö teadusasutustega, mida tänaseks teeb 23% Eesti toidutootjatest.

 

„Lihatoodangu maht on suurenenud - see on märk, et oleme toibumas seakatkust,“ ütles Saaremaa Lihatööstus OÜ turundusjuht Siret Läets. Samas kasvavad kulud ka lihatööstuses. Konkreetse näitena tõi Läets uuel aastal kehtima hakkava vabatahtliku päritolumärgise nõude pakenditel. „Kõik sellised muudatused on seotud suurte kuludega. Sageli jõuad pakendid ära teha ja siis tuleb uus määrus. Tulevik on nagu maa, mida ei ole kaardil,“ sõnas ta. Ta tõi välja ka tööjõuga seotud kitsaskoha: „Spetsialistidest on suur puudus ja järelkasvu ei ole, sest töö tootmises nõuab füüsilist vastupidavust ja kohusetunnet, mida tänapäeva noortel napib. Eriti suur vajadus on lihatehnoloogide järgi,“ ütles Läets.

 

Pagaritööstus on kerges tõusus, mis on olnud stabiilne läbi aastate. „Eestlane tootjaid rikkaks ei söö, meil tuleb leida pidevalt uusi turge,“ ütles Eesti Leivatööstus AS juhatuse liige Mai Linnas, kelle sõnul kolmandik toodangust eksporditakse. Olulised turud on Soome ja Rootsi, kuhu müüakse palju ka külmutatud tooteid. „Pagaritoodete valik on väga suur ning teadlik tarbija ootab aina enam personaalsust, uusi huvitavaid maitseid ning koostisosi, mis lisavad tootele funktsionaalsust,“ sõnas Linnas. Tulevik toob leivatootja sõnul näiteks nutikad QR koodiga pakendid. Samuti sellised, mis annavad teada külmaahela katkemisest või sisaldavad toote tarneahelaga seotud infot.

 

„Joogitootmisele andis hoogu kuum suvi, mis kasvatas hüppeliselt mittealkohoolsete jookide, sh pudelivee müüki,“ ütles Saku Õlletehase AS juhatuse liige Jaan Härms. Teise positiivse näitena tõi Härms piirikaubanduse languse. „Aktsiisilangus on toonud tagasi Soome turistid, kes kulutavad siia tulles märkimisväärselt raha ja seda mitte ainult alkoholile ehk valitsuse otsuse mõju on Eesti majandusele tervikuna positiivne,“ ütles Härms. Tema sõnul kasvasid tänu aktsiisilangusele riigile laekuvad tulud ning otsusest võidavad ka Eesti tarbijad, sest see kajastub juba ka jaehindades.

 

Ainukese Eesti toidutootjana siinsel börsil noteeritud ettevõtte PRFoods AS juhatuse liikme Indrek Kasela sõnul on nende  peamiseks tooraineks lõhe ja vikerforell ja enamus forellist kasvatatakse nende enda farmides Eestis, Soomes ja Rootsis ning tooteid müüakse 37 riigis üle kogu maailma. „Kalasektor ajalooliselt olnud ekspordile suunatud äri, millel on ka Eesti jaoks suur potentsiaal. Meil võiks olla rohkem väikesi, ühistulisi kalakasvatajaid rannaaladel, sest keskkond on selleks sobiv,“  ütles Kasela. „Viimaste juhtumite taustal on kriitilise tähtsusega, et kalatööstus ei baseeruks ainult importkalal. Nii tööstuse jätkusuutlikkuse, toiduohutuse kui tarbija eelistuse seisukohalt, on oluline, et me kasutaks rohkem kohalikku toorainet. Hea meel on teatada, et esimest korda on võimalik COOP poodidest saada PRFoodsi Saaremaal meres kasvatatud forelli,“ selgitas ta.

 

Pressikonverentsi ettekanded leiab Toiduliidu veebilehelt.

 

Eesti toidutootjate igasügisene pressikonverents toimus neljandat aastat ning sel korral oli esmakordselt esindatud ka kalasektor. Üritust korraldab Toiduliit, mis koondab enda alla ligi 70 eri suurusega eestimaist toidutootjat.

 

 

Teate edastas:

 

Elina Kink

Vanemkonsultant

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

+372 5110033

PR Strategies OÜ

Toiduliidu pressiteade

16. oktoober 2019

 

Toiduliit valis koos Eestimaa inimestega viiendat aastat sektori sädeinimest, kelleks sai Gustav Cafe loovjuht ja peakondiiter Õie Pritson.

 

„Eesti toidutootjate töö on hindamatu väärtusega – tänu neile saame tarbida head kodumaist toitu. Selle eest soovime neid inimesi tänada ja tunnustada. Selle aasta Südamega Tegija nominendid paistavad kõik silma oma pikaajalise panuse ja erakordse pühendumisega,” ütles Toiduliidu volikogu ja juhtkogu esimees Veljo Ipits auhinda üle andes.

 

“Südamega Tegija tiitli pälvis tänavu Õie Pritson, kes on andnud meeletult suure panuse sellesse, et Eesti kondiitrisektor areneks ja õitseks. Tänu Õie sugustele visionääridele, kes oma töö kvaliteedis järeleandmisi ei tee, on Eesti toit konkurentsivõimeline üle maailma,“ sõnas Ipits.

 

Õie Pritson täidab Gustavi peakondiitri ja loovjuhi rolle, töötades iga päev selle nimel, et Gustavi toodete kvaliteet ja valik oleksid tipptasemel. Kolleegide sõnul on ta äärmiselt loominguline inimene, kes on kõigi Gustavi sortimendi retseptide loomise taga. Kuigi ta on oma ala täielik asjatundja, ei väsi ta end edasi arendamast ja käib igal aastal maailma kondiitrivaldkonna tippude juures erakursustel. Tänu sellele on Gustavis täna olemas kõik, mis kondiitrimaailmas moes on. Oma teadmisi jagab ta ka teistega, koolitades Tartu Rahvaülikoolis kondiitri erialast huvitatud inimesi.

 

„Õie on oma valdkonna tõeline professionaal, kes on alates esimesest päevast kuni tänaseni kaheteistkümnel aastal andnud ettevõtte üles ehitamisse ja pidevasse arengusse päev päeva järel endast kõik. Tema panust ettevõtte arengusse on võimatu üle hinnata – just tema käe alt on tulnud kõik Gustavi sortimendi retseptid. Soovime kõigi kolleegide poolt Õiele aina jätkuvat energiat ja loovust Eesti koogikunsti uutesse kõrgustesse viimisel,“ ütles Gustav Cafe asutaja ja juht Siim Liivamägi.  

 

„Südamega tegija“ konkursile esitati sel aastal rekordiliselt 16 kandidaati ning lõpphääletusele jõudsid neist lisaks Õie Pritsonile ka Lõuna Pagarite pagar Valve Hindrikson, Eesti Pagari müügi- ja tootejuht Maarika Toom, Valio Eesti juustumeister Villu Hinn ja A. Le Coqi õllemuuseumi juhataja Mart Haldma.

 

Südamega Tegija tiitli võitja selgus sotsiaalmeedias toimunud hääletuse ja Toiduliidu juhtkogu lõppotsuse tulemusel. Möödunud aastal sai selle tiitli Farmi juustutsehhi juhataja ja tehnoloog Mare Raja.

 

Fotode autor: Adam Illingworth.

Teate edastas:

Elina Kink

PR Strategies

+372 511 0033

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

AS A. Le Coq on taas konkurentsivõimelisim toiduainetööstuse ettevõte

 

3. oktoobril tunnustas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Vabamu okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Eesti kõige konkurentsivõimelisemaid ettevõtteid. Kokku osales konkursil 1857 Eesti ettevõtet, millest nimetati 13 valdkonna parimad. Juba 13. korda pälvis konkurentsivõimelisima toidutööstusettevõtte tiitli AS A. Le Coq.


A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul on joogitööstuse jaoks praegune aeg väljakutseterohke, kuid samas huvitav. „Sel aastal on eriti hea meel auhind vastu võtta, kuna joogiturg ja tarbijate eelistused on viimase viie aastaga päris tugevasti muutunud ning usun, et näeme muutusi ka edaspidi. Seda enam olen õnnelik, et oleme A. Le Coqis suutnud tarbijaga sammu pidada ja vahel ehk ka üllatada.“

 

Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman sõnas konkurentsivõimelisimaid ettevõtteid tunnustades: „Ettevõtjatel on riigi ja ühiskonna heaolu kasvatamisel hindamatu roll ning tehtud pingutuste märkamine on tähtis, sest tunnustus mitte ainult ei motiveeri, vaid aitab edendada ettevõtluskultuuri ja hoogustab Eesti majandust.“

 

Ettevõtete konkurentsivõime edetabeli koostamise eesmärgiks on aidata kaasa Eesti ettevõtete konkurentsivõime tõusule ja koos sellega kogu Eesti majanduse kiiremale arengule. Edetabel toob esile kõige edukamad ettevõtted ja seab need eeskujuks teistele. Edukatele ettevõtetele on see heaks võimaluseks tutvustada end avalikkusele ja kindlustada seega oma edasist konkurentsipositsiooni.

 

Eesti kõige konkurentsivõimelisemate ettevõtete edetabelit koostades võetakse arvestuse aluseks ettevõtete kahe viimase aasta majandustegevuse näitajaid: müügitulu, puhaskasum, tööjõukulu, omakapital ja töötajate arv. Tegemist on osaga Eesti suurimast ettevõtluskonkursist, mida veavad üheskoos Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Tööandjate Keskliit. Andmeid analüüsis ja edetabeli koostas Eesti Konjunktuuriinstituut koostöös Lausanne’i Juhtimise Arendamise Instituudiga. Esimest korda reastati konkurentsivõimelisi ettevõtteid aastal 2003.

 

2019. aasta konkurentsivõimelisimad ettevõtted tegevusvaldkondade kaupa:

  • Cleveron AS, tööstus ja energeetika
  • A. Le Coq AS, toiduainetööstus
  • Silberauto AS, jaekaubandus
  • CM Tallinn AS, hulgikaubandus
  • Novatours OÜ, turism
  • Kapitel AS, kinnisvara
  • Tallink Grupp AS, transport ja logistika
  • Energiapartner OÜ, arhitektuur ja projekteerimine
  • Merko Ehitus AS, ehitus
  • Telia Eesti AS, side, kommunikatsioon ja IT
  • Tornator Eesti OÜ, põllu- ja metsamajandus
  • Swedbank AS, finantsvahendus
  • Ramirent Baltic AS, teenindus

 

Toiduliit korraldab 26. septembrist kuni 13. oktoobrini mahlakampaaniat, mille raames pannakse eelkõige rõhku tarbijate teadlikkuse tõstmisele suhkrute osas.

Üldiselt mõeldakse suhkrust rääkides tavalist nn lauasuhkrut ehk sahharoosi. Puuviljadest, köögiviljadest või marjadest pressitud mahl sisaldab aga toorainele omaseid suhkruid toorainele omases vahekorras. Näiteks on 100% õunamahlas domineeriv suhkur fruktoos, kuid lisaks sisaldab õunamahl ka glükoosi ja sahharoosi.

Pakendi toitumisalases teabes on kohustuslik tuua välja suhkrusisaldus. Selle üldnimetaja alla kuuluvad kõik mono- ja disahhariidid ehk ka glükoos, fruktoos, galaktoos, maltoos jne. Tarbijad loevad vahel ekslikult seda infot kui lisatud lauasuhkru sisaldust, mõtlemata sellele, et tegemist on viljades ja marjades esineva loomuliku suhkruga. Toitumisalase teabe alusel ei ole võimalik eristada viljadest ja marjadest pärinevat suhkrut lisatud suhkrutest: seetõttu tuleb jälgida tootenimetust ja koostisosade loetelu, kas tegemist on mahla, nektari või mahlajoogiga. Mida suurem mahlaprotsent, seda suurem on viljadest ja marjadest pärit suhkrute osakaal.

  • 100% mahl on täismahl, mis on valmistatud ainult puuviljadest, köögiviljadest või marjadest ja sellesse pole lisatud suhkrut ega ühtegi säilitusainet. Vastavalt mahlaregulatsioonile on teatud lisaained lubatud, nt. apelsinimahlas askorbiinhape mahla värvi hoidmiseks.
  • Olenevalt valmistusviisist võib mahl olla:
  • mahl kontsentreeritud mahlast, mis saadakse kontsentreeritud mahla taastamisel joogiveega. Igal puuvilja/marja nimetusel on seadusega kehtestatud kuivaine näidud, milleni tuleb mahl taastada.
  • värske mahl, mis saadakse purustatud puuviljadest/marjadest esmase pressimise teel.
    • Nektar erineb mahlast väiksema mahlasisalduse poolest, sisaldades mahla ja/või püreed sõltuvalt puuvilja happesusest 25–50%.
    • Mahlasisaldus ei ole mahlajoogi puhul õigusaktiga reguleeritud, ent tavaliselt sisaldavad Eestis müüdavad mahlajoogid mahla umbes 10–15%.

Täismahla võiks lugeda pigem toiduks kui lihtsalt janukustutajaks, sest 100% mahl sisaldab rikkalikult toorainest pärit toitaineid, vitamiine, mineraale jms. Mahla tarbimisel tuleb seega arvestada, et toitumise seisukohalt ei ole tegemist mitte lihtsalt joogiga, vaid asendatakse üks puuvilja- või marjaportsjon mahlaga.

26. september 2019
Pressiteade

Toiduliit: seadusandluse kitsaskoht tekitab tarbijates segadust

Toiduliit alustas mahlatoodete teavituskampaaniat, mille raames pannakse rõhku tarbijate teadlikkuse tõstmisele lisatud suhkrute teemal.

Toiduliidu juht Sirje Potisepp rõõmustab, et mahlaturu langus on möödanik ning turg on tõusus. „Mahlaturg on alates 2016. aastast stabiliseerunud ja sealt edasi olnud kerges tõusus, mahus on kasvanud 3,8% ja rahalises väärtuses 9%. Tarbijad on ka suhkruhirmust üle saamas ja mõistavad, et kõike tuleb tarbida mõõdukalt,“ märkis Potisepp. Ta lisas, et mahlaturu suurusjärk on ca 30 miljonit liitrit, mis jaotub omakorda segmentide vahel laiali 36,5% mahlajoogid, 31,7% nektarid ja 31,1% mahlad. Tõusujoones on kõik sektorid tervikuna.

Seadusandlus ütleb, et „Toidule ei tohi omistada omadusi või toimet, mida sellel ei ole, ega märkida eriomaduseks sellist omadust, mis on olemas kõigil sarnastel toitudel.“ Seetõttu ei ole ka 100% mahladel lubatud kasutada märgistust „ilma lisatud suhkruta“, kuigi nad seda on.

„See on kurioosne, sest tarbijad ei tea mahlaseadust ja nende teadlikkust tuleks just suhkrute osas tõsta. Praegu on pakenditele märgitud toitumisalases teabes süsivesikute hulk ning seejuures on eraldi välja toodud veel suhkrute hulk 100 g või 100 ml toote kohta. Tihti juhtub olukord, kus tarbijad arvavad, et kõik süsivesikud ongi suhkrud ning veelgi halvemal juhul arvatakse, et pakendil esitatud kogu suhkur on lisatud suhkur. Siinkohal on oluline rõhutada, et toitumisalases teabes on esitatud suhkru üldkogus ning selle hulka kuuluvad nii toorainest pärit suhkrud kui ka lisatud suhkur. Kuna täismahlade puhul pole lubatud suhkrut lisada, siis kõik pakendil esitatud suhkur on pärit toorainetest ning märgistus „ilma lisatud suhkruta“ aitaks tarbijatel teha teadlikumaid valikuid, kuid selline märgistus pole hetkel lubatud,“ selgitas Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse teadur Rain Kuldjärv kummalist olukorda seadusandluses.

Sirje Potisepp kinnitas, et märgise „ilma lisatud suhkruta“ kasutamise lubamine 100% mahladel aitaks tõsta tarbijate teadlikkust täismahla suhkrute võrdväärsusest puuviljade, köögiviljade ja marjadega ning vähendaks valearusaamade levikut.

Toiduliit on mahlatoodete teavituskampaaniaid korraldanud alates 2005. aastast. Tänavune kampaania kestab kuni 13. oktoobrini.

Mahladest lähemalt saab lugeda siit: https://www.tunnetoitu.ee/100-mahl/

 

Lisainfo:
Sirje Potisepp

Toiduliidu juht

504 6547

 

Rain Kuldjärv

Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse teadur

5803 9816

PRESSITEADE 26.09.19

Toimub toiduohutuse konverents „Petuskeemid toidulaual – kuidas tagada toidu autentsus?“

Konverentsi eesmärgiks on anda toidukäitlejatele ja toiduga seotud erinevatele huvipooltele ülevaade toidu pettuse ja võltsimise olemusest ja hetkeolukorrast. Täpsemalt räägitakse toiduohutuspoliitikatest, toidu pettuse vältimise võimalustest ning kommunikatsioonist ja koostööst toidutarneahelas.

 

Aina enam jõuab avalikkuse ette infot selle kohta, et müüdav toidukaup ei ole see, mida ostjale lubatud. On esinenud juhtumeid, kus valetatakse värske puu- ja köögivilja päritolu või valmistoodete sisalduse kohta, hullematel juhtudel kaasneb toidupettusega aga ka oht inimeste tervisele. „See näitab kui oluline on toiduohutusega tegeleda - riigi võimekust selles vallas analüüse ja kontrolle tõhustada ning valdkonda rohkem raha suunata. Just ausate tootjate pärast tuleb rääkida ka pettustest. Toidusektori maine saab löögi, kuid rääkides asjadest nii nagu need on ja üheskoos lahendusi otsides saab olukord minna paremaks,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp konverentsi avakõnes.

Konverentsi esimene osa käsitleb toiduohutuspoliitikad. „Meil on olemas korrad ja seadused, aga turg meie ümber muutub ning on oluline, et riik sellega kohaneks. Meil on vaja tulla kokku ühise laua taha ning vaadata üle, millised on erinevate osapoolte rollid ja kohustused, vastutus. Kas tänased nii ennetava kui ka reageeriva järelevalve ning rikkujate karistamise meetmed on piisavad ja tõhusad?“ tõstatas Potisepp terava küsimuse.

Teemat avavad lisaks Eesti esinejatele kaks väliskülalist - Euroopa Komisjoni toidu ja sööda kiirhoiatussüsteemi (RASFF) ning toidupettustega tegeleva üksuse inspektor Eva Siegener ning Soome Toiduameti Laboratooriumi keemia üksuse juht Annikki Welling. Nad räägivad, kuhu toidupettuste maailm globaalses võtmes suundumas on, millised on olnud senini ulatuslikumad ja tõsisemad petturlusjuhtumid, millised on võimalused ja väljakutsed nii ettevõtjatele, kontrolliasutustele, laboratooriumidele kui teadlastele.

Konverentsi teises osas räägitakse toidu pettuse ja võltsimise ärahoidmisest ja vähendamisest Eestis.Eesti erinevad ametiasutused teevad iga päev tööd, et pettusi ära hoida ning eksijaid õigele teele suunata. On juhtumeid, kus viga protsessis hakkab peale kaugemalt – näiteks toorainest, ning töötleja on seda heauskselt kasutanud ja saanud samuti petta. Paraku on ka neid, kes petavad teadlikult ja nendega tuleb olla karm ning kompromissitu,“ ütles Potisepp.

Kolmas osa puudutab kommunikatsiooni ja koostööd toidutarneahelas. „Ühelt poolt oleme väike riik, aga tegutseme tegelikult oluliselt suuremal turul, kui on meie riigipiirid. Me konkureerime iga päev nii tooraine, töötajate kui klientide pärast. On oluline, et teeksime oma riigisiseselt koostööd ja kaasaksime eri osapooli, kel kõigil on turul oma roll. Ma olen veendunud, et Eestis on väga kõrgel tasemel oskusteave nii ülikoolides, riigiasutustes, ettevõtetes,“ sõnas Potisepp.

Kolmandat korda toimuvat konverentsi korraldab Toiduliit koostöös riigi- ja erasektori organisatsioonidega. Üritust rahastatakse EL programmist MAK 2014-2020 "Teadmussiirde pikaajaline programm toiduohutuse valdkonnas".

 

Lisainfo:
Sirje Potisepp
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja
Tel: +372 6 484 621
Mob: +372 50 46 547

 

Tallinna Tehnikaülikool tunnustab kord aastas oma vilistlasi aasta vilistlase tiitliga. Täna, 17. septembril Tallinna Tehnikaülikooli 101. aastapäeva akadeemilisel aktusel kuulutati aasta vilistlaseks 2019 Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp.

 

„Eesti ei ole just rikas oma maavaradelt ning lihtsustatult võib öelda, et meil ongi vaid puit, toit ja põlevkivi. Sirje Potisepa panus kodumaise toiduainetööstuse arengusse on raske ülehinnata. Vedades igapäevaselt Eesti Toiduainetööstuse Liitu on ta loonud kestva ja püsiva jalajälje Eesti toidu väärindamisse ning sellega koos Eesti elu edendamisse,“ ütles TalTechi vilistlaskogu esimees Robert Kitt.

 

„Kannan uhkusega Tallinna Tehnikaülikooli Aasta Vilistlase tiitlit, mis on tunnustus mitte üksi mulle vaid  kogu toidusektorile. Toiduliidu juhina on minu südameasi aidata kaasa, et teadus ja arendustöö ning tootmise vahel oleks sünergia,“ ütles ülikooli 2019. aasta Aasta Vilistlase tiitliga pärjatud Toiduliidu juht Sirje Potisepp. „Eestis on tugev toidutööstus ja selles on Tallinna Tehnikaülikoolil suur roll. Oskus käia ajaga kaasas, hoida ja rakendada ka kunagisi lõpetanuid – just see teeb Tallinna Tehnikaülikooli minu jaoks eriliseks,“ ütles Potisepp. „Mulle meeldib see tunne, et olen ka täna oma ülikooliga seotud – see on nagu elukestev õpe,“ sõnas ta.

 

Varasematel aastatel on aasta vilistlase tunnustuse saanud mitmed Eesti ühiskonnas olulised inimesed, kes ühtlasi panustanud Tallinna Tehnikaülikooli arengusse, näiteks Tiit Vähi (1996), Toomas Luman (1999), Tiina Mõis (2005), Erkki Raasuke (2008), Hardi Meybaum (2013), Marek Helm (2016), Henrik Hololei (2018) jpt.

 

Aasta vilistlaste valimise traditsioon sai alguse 1996. aastal, kui Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu juhatus kinnitas oma otsusega sellekohase statuudi. Aunimetuse saab vilistlane, kelle tegevus on oluliselt edendanud Eesti ühiskonda hariduse, teaduse, tehnika, majanduse või kultuuri valdkonnas või kellel on väljapaistvaid teeneid Tallinna Tehnikaülikooli ees.