16. Toiduainetööstuse Aastakonverents toimus 20. aprillil Radisson Blu Olümpia Hotellis.
Konverentsi videosalvestus – 16. Toiduainetööstuse Aastakonverents
Konverentsi fotod – leiab SIIT
Konverentsi ettekanded ja kõned leiab:
Sirje Potisepp Toiduliidu juhataja
Veljo Ipits Toiduliidu volikogu esimees
Majandusarengud maailmas ja Eestis
Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident
Kuidas edasi – energiakandjatega?
Arvi Hamburg Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni esimees
Kuidas Eesti tootjana saavutada usaldus välisturul
Vambola Moores Lunden Food arendusdirektor
Sirli Pehme Civitta Eesti AS jätkusuutlikkuse teenusliini ekspert
Kogemuslugu: punasest roheliseks
Ülo Kivine Nordic Milk OÜ juhatuse esimees
07.03.2022
Eesti Toiduliit ja Eesti Toidupank saadavad Ukrainasse kaubaveoautodega Eestis toitu, esimene abisaadetis lihakonservide, juustu, kastmete ja imikutoiduga jõudis täna Lvivi, kus kohalik toidupank toimetab selle edasi.
„Ukraina on jõudnud olukorda, kus napib kõige esmast ja olulisemat – toitu. Otsustasime toidutootjatega, et paneme jõud kokku ja korraldame abiveose ühiselt, pea kõik meie liikmed osalesid ja saatsid oma tooteid. Esimese abisaadetise sõidutas oma rekkaga üle piiri ukrainlane Vitali, laadis kauba Lvivis maha ja läks edasi sõtta oma maad kaitsma,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
„Meil on väga hea meel, et Eesti Toiduliit pakkus meile võimalust koostööks. Ukraina Toidupank sõltub hetkel peaaegu täielikult välisabist, kuna toidu tootmine on Ukrainas vähenenud. Alustasime tänasest täiendavalt ka ise annetuste kogumist kolmes annetuspunktis Tallinnas, Tartus ja Pärnus, et saaksime koguda toitu Ukrainasse saatmiseks ja et oleks võimalik aidata Eestisse saabunud sõjapõgenikke,“ märkis Eesti Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn.
Eesti Toiduliit ja Eesti Toidupank plaanivad Ukraina saata kokku nelja kaubaveoautoga enam kui 130 euroalust Eesti toiduainetööstuste poolt annetatud toitu. Abisaadetis sisaldab kuivaineid, konserve, vett, toiduõli, imikutoitu, juustu, maiustusi ja muud vajalikku. Toidusaadetise panid oma toodetest kokku Eesti toidutööstused, Eesti Toidupank korraldas veose logistika ja transpordi ning tegeles Ukraina poolsete kontaktidega. Tõlkimistöödega abistas Ukraina Kreeka-Katoliku kirik Eestis.
Toidupanga juhataja Agnes Ojakivi koos Toiduliidu juhataja Sirje Potiseppaga 4. märtsil 2022 Tallinna Toidupanga kauba laadimisel.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp koos autojuht Vitaliga, kes toimetab Eesti toidu Ukrainasse abivajajateni.
PRESSITEADE
2. märts 2022
Sirje Potisepp: Välismaised jaeketid tõrjuvad Eesti tooteid lettidelt
Hiljutine üldine hinnatõus, Lidl jaeketi sisenemine Eesti turule ning teiste välismaiste jaemüüjate viimase aja hoiakud teevad Eesti tootjaid murelikuks, teatas Eesti Toiduainetööstuse Liit.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul jaemüügituru viimase aja arengud viitavad Eestis toodetud toiduainete tõrjumisele suurte kettide poeriiulitelt, erandiks on kodumaised kaupluseketid.
„Eestis just praegu esimesi kauplusi avav Lidl on tuntud oma hinna- ja ostupoliitika poolest, mis paraku tähendab seda, et kohaliku toiduainetööstuse toodangule jäetakse poeriiulitel sümboolne, kui mitte öelda kaduvväike ruum. Pigem tuuakse sisse võimalikult odav kaup turgudelt, kus tootmise mahud on suuremad ning lõpphinnad tänu sellele madalamad,“ ütles Sirje Potisepp.
„Nii suured kui väiksemad Eesti tootjad on puutunud kokku ka sellega, et uus mängija turul ei soovinud sortimendi osas läbirääkimisi alustadagi, mis tähendab seda, et homme avanevates uutes kauplustes tuleb otsida Eestis toodetud toite ja jooke tikutulega,“ kommenteeris Potisepp. „Esialgsetel andmetel koosneb valdav osa Lidli sortimendist Poolas, Leedus ja Lätis, ka Saksamaal toodetud kaupadest.“
„Murelikuks teeb aga ka teiste rahvusvaheliste jaekettide jõuline hinna- ja ostupoliitika, mis juba praegu raskendab läbirääkimisi Eesti tootjatega ning mille tulemusena kaovad mitmed Eestis toodetud toidukaubad ka nende lettidelt,“ lisas Potisepp. „Meeldivaks erandiks on siinjuures eestimaised kauplused, kes saavad tarbijatest tootjatega üheselt aru.“
Potisepa sõnul on konkurents mistahes turul alati teretulnud, kuid valitsev hinnasurvestamine olukorras, kus igas valdkonnas valitseb kriis, avaldab oma mõju Eesti kodumaise toodangu konkurentsivõimekusele ning vähendab eestimaisete toiduainete kättesaadavust.
Lisainfo:
Sirje Potisepp
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Juhataja
Tel: 50 46 547
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Parim Lisandväärtusega Toit on Salvesti Smushie ökoloogiline aprikoosi-ananassipüree linaseemnetega, Parim Mittealkohoolne Jook Aura mango-banaani-peedi supersmuuti ning Parim Alkohoolne Jook Liviko Re-Crafted Crafter’s Junibeer. Rahva Lemmiku tiitli napsasid endale Uvic Fitlap odrajahuga ja kanalihaga pelmeenid.
Maks & Mooritsa Kodune hakkliha pälvis ka Parima Lihatoote tiitli. Eesti Parimaks Toiduaineks tunnistatud Kodune hakkliha jäi hindamiskomisjonile eriliselt silma oma uuendusliku pakendi poolest. „Kodune hakkliha on traditsiooniline ja kvaliteetne toode, millest saab valmistada loendamatult erinevaid roogasid. Lisapunktid sai toode oma keskkonnasõbraliku uue pakendi eest, mille puhul hoiti eelmisel aastal kokku 59 tonni pakkematerjali,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
„Tegime eelmisel aastal toidutööstuses revolutsiooni, vähendades hakklihapakendi pakkematerjali kogust poole võrra. Keskkonnasäästlikumad lahendused ei sünni üleöö, vaid eeldavad põhjalikku tarbijakäitumise kaardistamist, suuremahulisi investeeringuid ning loomulikult koostööpartnerite ja tarbijate valmisolekut muutusteks. Suur rõõm on näha, et tarbija tervitab keskkonnateadlikumat mõtteviisi. Lisaks väiksemale pakendikulule võimaldab uus pakendi- ja vaakumtehnoloogia pikendada toote säilivusaega 40%. Seeläbi vähendame ka aina kasvavat toiduraiskamist,” rääkis Maks & Moorits kaubamärki esindava Atria Eesti AS müügi- ja turundusdirektor Meelis Laande.
Parima Lisandväärtusega Toidu tiitli sai endale Salvesti Smushie ökoloogiline aprikoosi-ananassipüree linaseemnetega. „Toode sisaldab kvaliteetseid puuviljapüreesid, mis on kombineeritud kõrvitsa ja linaseemnetega. Maitsev aprikoosi-ananassi Smushie on heaks kiudaine- ja vitamiinideallikaks. Toode on pakendatud uudsesse ja keskkonda säästvamasse alumiiniumivabasse tuubipakendisse, mida on ülimugav käigu pealt tarbida,“ kirjeldas Potisepp.
Parim Mittealkohoolne Jook on Aura mango-banaani-peedi supersmuuti. „Supersmuuti sisaldab 98% puuvilju. Magus mango ja banaan moodustavad neile seltsi lisatud tervisliku peedi ja mahlase õunaga väga huvitava maitsekombinatsiooni. Tootele ei ole lisatud suhkrut ega säilitusaineid. See-eest sisaldab see kiudainerikast kaera, mis teeb tootest kõhtu täitva ja tervisliku vahepala,“ sõnas Potisepp.
Parim Alkohoolne Jook on Liviko Re-Crafted Crafter’s Junibeer. „Eelmisel aastal sai auhinnatud sama toote alkoholivaba versioon ja nüüd noppis kadakamarjaõlu parima toote auhinna alkoholi kategoorias. Joogi puhul on eriline see, et selle valmistamine toimub nullkulu põhimõttel – tootes ei ole kasutatud lõhna- ega maitseaineid, vaid sellele iseloomulik maitse saavutatakse Crafter’s džinni destillatsioonis töödeldud kadakamarjade ekstrakti kasutamisel. Tulemuseks on värskendav ja maitsekas jook,“ kommenteeris Potisepp.
Rahva Lemmiku tiitli pälvis tihedas võistluses Uvic Fitlap odrajahuga ja kanalihaga pelmeenid, mis sai Facebooki hääletusel üle 2700 poolthääle. „Koostöös Fitlapiga välja töötatud kaalusõbralikud ja tervislikumad pelmeenid on selgelt inimeste südamed võitnud. Tegu on Eesti esimeste odrajahust valmistatud pelmeenidega, mis viivad lausa keele alla,“ ütles Potisepp.
Sel aastal osales Eesti Parima Toiduaine konkursil 181 Eesti toiduainet ja jooki. Konkursi hindamiskomisjon koosnes teadusasutuste, kaubanduse ja teistest toiduainevaldkondadega seotud ettevõtete esindajatest ning selle tegevust juhtis Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse toiduteadlane Rain Kuldjärv.
EESTI PARIM TOIDUAINE 2021 VÕITJAD
Kuldmärgid:
Eesti Parim Mittealkohoolne Jook 2021: AS A. Le Coq, Aura Supersmuuti mango-banaani-peedi
Eesti Parim Alkohoolne Jook 2021: AS Liviko, Re-Crafted Crafter’s Junibeer 3,2%
Eesti Parim Lisandväärtusega Toiduaine 2021: AS Salvest, Smushie ökoloogiline aprikoosi-ananassipüree linaseemnetega
Eesti Parim Toiduaine 2021: AS Atria Eesti, Maks & Moorits Kodune hakkliha
Hõbemärgid:
Eesti Parim Lihatoode 2021: AS Atria Eesti , Maks & Moorits Kodune hakkliha
Eesti Parim Kalatoode 2021: OÜ Heimon Kala, Külmsuitsu leegitatud vikerforellifilee, viilutatud
Eesti Parim Kaste 2021: AS Salvest, Ökoloogiline ketšup
Eesti Parim Piimatoode 2021: AS Farmi Piimatööstus, Farmi Petimaius maasika-vanilje
Eesti Parim Pagaritoode 2021: AS Eesti Pagar, Kodukandi koorikleib
Eesti Parim Puu- ja köögiviljatoode 2021: AS Salvest, MUUTI Ökoloogiline pohla-mustika-rukkipuder
Eesti Parim Valmistoode 2021: OÜ Gustav Cafe, Joel Ostrat Mango Lassi
Eesti Parim Kondiitritoode 2021: OÜ Kulinaaria, Van Kook küpsisetainas iirise tükkide ja karamelliga
Eesti Parim Kuivsnäkk 2021: AS Balsnack International Holding, OSSI pipra ja soolaga seakamarakrõpsud
Eesti Parim Magustoit 2021: AS Balbiino, Balbiino Be Beautiful Mustasõstrasorbett ja vanilli-koorejäätis
Piirkondlikud kuldmärgid:
Parim Toode Lääne-Eesti Väikeettevõttelt 2021: Saaremaa DeliFood OÜ, Cocodeli kookospiimast hapendatud vegantoode mango-passioni
Parim Toode Lõuna-Eesti Väikeettevõttelt 2021: Kõivsaare OÜ, Ebaküdoonia vahuvein
Parim Toiduaine Põhja-Eesti Väikeettevõttelt 2021: Puljong OÜ, Foodstudio koorene piprakaste
Parim Jook Põhja-Eesti Väikeettevõttelt 2021: Põhjala Brewing AS, Virmalised 0
Parim Toode Virumaa Väikettevõttelt 2021: RemedyWay OÜ, Müsli Rubiin
Lisainfo:
Sirje Potisepp
Toiduliidu juhataja
+372 50 46 547
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Piim ja piimatooted on laste seas jätkuvalt au sees, selgub Eesti perede piima tarbimist käsitlevast uuringust, mille tulemusi tutvustas Toiduliit täna Tallinna 21. Kooli kuuenda klassi piimateemalises gastronoomiatunnis, kus lapsed valmistasid toiduteadlase Rain Kuldjärve eestvedamisel keefirist kohupiima.
Piima joovad enamus ehk 82% Eesti peresid, keskmiselt juuakse ühes peres ligi liiter piima päevas ning sellest kogusest poole või isegi kolmveerandi joovad ära lapsed. Enim tarbivad lapsed piima koos hommikuhelvestega (78% piima joovatest lastest), puhtalt ja külmana toidu kõrvale (65%) või kakaona (52%).
Tunni käigus valmistasid lapsed toiduteadlase Rain Kuldjärve eestvedamisel keefirist kohupiima. Valmistamiseks oli vaja vaid keefirit, kahte potti, lusikat, sõela ja marlit ning laste hoolt ja tähelepanu.
„Piimatoodete maailm on Eestis väga mitmekesine ning pakub kogu perele palju võimalusi kodusteks toidueksperimentideks ja ühiseks aja veetmiseks. Täna näiteks valmistasime kohupiima traditsioonilise hapupiima asemel hoopis keefirist ning valmis sai täiesti omapärase maitse ja tekstuuriga piimatoode, mida võiks nautida kas värskete marjade, moosi või puuviljapüreega,“ rääkis Kuldjärv.
Keefirist kohupiima valmistamiseks on vaja keefir kuumutada ca 90 kraadini ehk kuni tekstuur muutub veidi tükiliseks ja tekib sobiv kalgend – keefir muutub paksemaks ja on näha suuremaid piimavalgu tükikesi. Seejärel tuleb kohupiim marliga kaetud sõela abiga vadakust eraldada.
„Kohupiimast eraldunud hapuka maitsega vadakut ei tasu kindlasti ära visata, seda võib kasutada näiteks vee asemel küpsetistes ja kellele meeldib, võib selle iseloomuliku hapuka maitsega joogi lihtsalt ära juua,“ soovitas toiduteadlane.
Piim on väga hea valgu allikas. Piimavalgud sisaldavad kõiki inimorganismi jaoks asendamatuid aminohappeid. Lisaks on piim suurepärane kaltsiumi allikas ning sisaldab ka magneesiumi ja kaaliumi. Samuti leiab sealt naturaalset piimasuhkrut ehk laktoosi ning B- ja D-vitamiine, viimane aitab kaasa piimas leiduva kaltsiumi omastamisele. Otsese vajaduse puudumisel ei tohiks piimatooteid asendada taimset päritolu analoogtoodetega ning eelistada võiks magustamata tooteid.
Fotod tänasest piimateemalisest gastronoomiatunnist:
Video keefirist kohupiima tegemisest: https://youtu.be/puHkARLJs7U
Eesti perede piima ja piimatoodete tarbimist käsitleva uuringu viis läbi uuringufirma Socio. Tänavu aprillis ja mais kahe nädala vältel toimunud uuringus osales 503 lapsevanemat üle kogu Eesti.
Lisainfo:
Sirje Potisepp
Toiduliidu juhataja
+372 50 46 547
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Eesti Toiduainetööstuse Liit korraldab 10. juunil 2021. a toiduohutuse veebikonverentsi, mis on juba viies toiduohutuse teemadele pühendatud konverents meie programmi raames.
Pöördelised ajad mõjutavad meid tegutsema varasemast teisiti. Mõtlema asjadele hoopis uues valguses ning leidma nutikaid lahendusi olukorras, kus keegi pole varem olnud. Toiduohutuse konverentsi väliskülaline, Iirimaa Toiduohutusameti tegevjuht Pamela Byrne räägib meile sellest, kuidas viirus elu Iirimaal pea peale keeras ning milliseid lahendusi nemad on leidnud olukorraga toime tulekuks.
Konverentsil saad teada, mis on olnud meie valupunktid ning ootamatult tekkinud innovaatilised ideed.
Registreerimine -> SIIN
Päevakava
9:45 – 10:00 Registreerimine veebis
10:00 – 10:10 Sissejuhatus, Sirje Potisepp, Toiduliidu juhataja
I osa: TOIDUOHUTUS JA SEADUSLOOME
Moderaator: Sirje Potisepp
10:10 – 10:40 Põllumajandus- ja Toiduameti tulevikusuunad
Urmas Kirtsi, Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor
10:40 – 11:15 Toidujäätmete ja -kadude uuringu tutvustus toidutarneahelas
Evelin Piirsalu, Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) Tallinna Keskuse vanemekspert
11:15 – 11:45 Toidujäätmete tekke vältimise tegevuskava
Kristel Kibin, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik
11:45 – 12:15 EFSA juhendmaterjal Kõlblik kuni, Parim enne ja toiduohutus
Mati Roasto, Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli juhataja
12:15 – 12:20 I sessiooni kokkuvõte
12:20 – 13:00 Lõunapaus
II osa: TOIDUOHUTUS JA MÕJUTEGURID
13:00 – 13:20 Jaekaubanduse külmkapitemperatuuride uuringu tutvustus
Ivar Järving, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi direktor
13:20 – 13:50 Ülevaade toiduohutuse järelevalvest
Kairi Ramjalg, Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja
13:50 – 14:20 Toidu säilimistemperatuuri mõju toote mikroobsele kvaliteedile
Inga Sarand, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi dotsent
14:20 – 14:50 Viiruse õppetunnid Iirimaal
Pamela Byrne, Iirimaa Toiduohutusameti tegevjuht
14:50 – 14:55 II sessiooni kokkuvõte
14:55 – 15:05 Sirutuspaus
III osa: TOIDUOHUTUS JA INNOVATSIOON
15:05 – 15:35 Digilahendused külmaahelas. Lisakulu või abimees?
Katrin Liivat, FoodDocsi asutaja
15:35 – 15:55 Tööriiete innovatsioon Lindströmi näitel
Katrin Fjodorova, Lindström OÜ kliendikogemuse juht
15:55 – 16:05 Innovaatiline ja desinfitseeriv Travel Safe Bio Vodka
Eve Nõmm, Liviko AS turundusjuht
16:05 – 16:25 Uudsed desovahendid pinnatöötluseks toidutootjatele
Kristo Timberg, Chemi-Pharm AS tegevjuht
16:25 – 16:45 Konverentsipäeva kokkuvõte
Registreerimine -> SIIN
Konverents toimub MAK 2014-2020 meetme „Teadmussiirde pikaajaline programm toiduohutuse tegevusvaldkonnas“ raames, läbiviimist toetab Euroopa Liit.
Osalemine on tasuta. Osa võtma on oodatud kõik toiduvaldkonnas tegutsevad või sellest huvitatud isikud.
15. Toiduainetööstuse Aastakonverents toimus 28. aprillil Radisson Blu Olümpia Hotellis.
Sel aastal korraldab Eesti Toiduainetööstuse Liit juba 27. korda konkurssi „Eesti Parim Toiduaine”. Iga-aastase toiduainete konkursi eesmärgiks on tutvustada tarbijatele uusi tooteid ning innustada tootjaid tegelema tootearendusega.
Konkursile esitatud toodete hulgast selgitatakse välja parimad toidugruppide esindajad, piirkondlikud tooted ning lisaks ka parim lisandväärtusega toiduaine.
Kandideerimiseks laadige alla ja täitke ankeet:
Tegusad toidutootjad, osalemiseks saatke oma ankeet hiljemalt 26. veebruaril 2021 e-mailile: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
2020. aasta võitjaid on tunnustamas Eesti Vabariigi Pesident Kersti Kaljulaid (Foto: Sven Tupits)