Valio ja Lastekaitse Liit käivitavad taas laste spordiharrastuste toetamiseks Liblikaefekti heategevusprogrammi ning kutsuvad kõiki märkama noori sporditalente, kes vajavad spordiharrastusega tegelemiseks toetust.

“Eelmisel aastal sai tänu Liblikaefekti toetusele trenni minna 43 last. Et meie seas oleks võimalikult vähe neid lapsi, kelle jaoks on spordiga tegelemine rahalistel põhjustel kättesaamatu, otsustasime projekti ette võtta ka sel aastal,” ütles Valio turundus- ja tootearendus-direktor Krista Kalbin.

Selleks, et Liblikaefekti algatus aitaks võimalikult paljudel lastel spordiga tegelda, annetab Valio ka sel aastal iga Alma 150-grammise liblikaga kampaaniamärgisega kohupiimakreemi müügitulust 1 sendi sporditoetuse fondi. “Nagu projekti nimigi ütleb, teeb iga maiasmokk oma ostuga tillukese heateo, millest sünnib kellelegi palju head. Kui eelmisel aastal kogunes heategevusfondi üle 9000 euro, siis loodame sel aastal kõigi kohupiimakreemi­sõprade abil fondi mahtu vähemalt kahekordistada,” sõnas Kalbin.

Eelmisel aastal kandideeris Liblikaefekti spordistipendiumile kokku ligi 300 spordihuvilist last ja kõige rohkem taotlusi laekus jalgpalli, tantsimise ja ujumise harrastajatelt. Kalbin peab oluliseks, et sportlikke eluviise juurutataks juba noores eas. “Lapseeas luuakse alusväärtused selleks, et inimene väärtustaks ka täiskasvanuna sporti ja enda tervise eest hoolitsemist,” lisas Kalbin.

Heategevuskampaania eesmärk on toetada ennekõike neid peresid, kellel puuduvad oma lastele sporditreeningute võimaldamiseks rahalised vahendid.

"Lastekaitse Liit peab oluliseks, et igal lapsel oleks võimalus soovi korral tegeleda spordiga. Sportimise kasu on hoopis laiem tervise tugevdamisest ja liikuja meeleolu tõstmisest," märkis Lastekaitse Liidu projektijuht Helen Karu.

"Trennis käimine aitab leida kaaslasi, kellega koos tegutsemine arendab lisaks kehale ja vaimule ka lapse eluks vajalikke sotsiaalseid oskusi. Valio poolt ellu kutsutud Liblikaefekti kampaania annab suurepärase võimaluse toetada lapsi, kellel veel ei ole olnud võimalust huvitegevuses osaleda või kes vajavad selleks lisatoetust. Samas just see väike tugi võib sillutada tee suurtele tulevikutähtedele," lisas Karu.

Liblikaefekti sporditoetusele kandideerimise kriteeriumid ja taotluse blanketi leiab Lastekaitse Liidu kodulehelt. Taotlusperiood lõpeb 15. oktoobril ning väljavalitud toetustesaajad saavad hakata trennis käima 2018. aasta alguses.

Lastekaitse Liit edendab eeskosteorganisatsioonina lapse õigusi ühiskonnas alates 1988. aastast, omades toetust avaliku-, äri- ning mittetulundussektori institutsioonide ja elanikkonna seas. Lastekaitse Liit aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele.

Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.

Kavandatud maksumuudatused toovad kaasa negatiivsed tagajärjed Eesti suurimatele ettevõtlussektoritele, leidsid audiitorfirmad KPMG ja Ernst&Young maksupaketi majanduslikke mõjusid analüüsides.

„Maksutõusude mõjul kannatavad enim tootmis-, kaubandus-, logistika-, IT- ja turismiettevõtted. Positiivne mõju avaldub ainult riigisektorile. Pikemas perspektiivis, arvestades lisandväärtuse vähenemist ja ettevõtete investeeringute strateegia muutusi, võib maksupaketi efekt olla negatiivne ka riigitulude vaates,“ ütles KPMG Baltics maksuvaldkonna juht Joel Zernask.

KPMG maksueksperdid leidsid, et maksumuudatusi jõustades ei toeta riik oma ettevõtjate konkurentsivõimet ning laseb rahal, sh maksutulul, Eesti riigist välja voolata. Maksumuudatused mõjuvad negatiivselt ka ekspordile. Pikas plaanis viib maksupaketi mõju laenamise vajaduseni ja riigieelarve defitsiidini.

Ernst&Youngi analüütikud hindasid maksupaketi mõju neljale suuremale toiduainetetööstuse sektorile: liha-, piima-, pagaritoodete- ja joogisektor. Maksupaketi mõjul prognoosivad Ernst&Youngi analüütikud toidusektoris investeeringute vähenemist, konkurentsivõime langust, 690 töökoha kadu ning majanduse lisandväärtuse 16 miljoni euro suurust vähenemist.

„Kõige enam mõjutavad maksumuudatused karastusjookide sektorit, kus 85% maksutulude kogumõjust tuleneb suhkrumaksust. Sektori müügitulu võib lageda kuni 32%,“ ütles  Ernst&Youngi juhtivkonsultant Maire Gustavson. „Lisaks suhkrumaksule mõjutavad tarbija lõpphinda otseselt pakendiaktsiis, energiaga seotud maksud, transpordiga seotud maksutõusud. Seega kallinevad maksupaketi mõjul toiduainete hinnad ja see lööb kõige valusamalt väiksema sissetulekuga inimesi.“

Maksumuudatuste paketi majanduslike mõjude analüüsid valmisid ettevõtlusliitude tellimusel.

Uuringud leiate siit http://toiduliit.ee/seiskohad-ja-uuringud/maksumuudatuste-moju-eesti-majanduskeskkonnale

Valitsuse tegevusprogrammide (2016-2017 või 2016-2019) elluviimisest tulenevalt on täna õhus mitmed maksumuudatused. Täpsemalt on juba vastu võetud tulumaksuvaba miinimumi tõstmist ja alkoholi aktsiisitõusu puudutavad muudatused. Varasemast on vastu võetud kütuseaktsiisi puudutavad muudatused. Eelnõu tasandil on magustatud jookide maksu kehtestamine, dividendide tulumaksu määra alandamine ning panditulumaksu kehtestamine laenudele. Kütuseaktsiisi uued määrad jõustusid 1. veebruarist 2017, alkoholi aktsiisimäärade tõusuga seotud varasemad muudatused jõustuvad 1. juulil 2017, ning ülejäänud nimetatud muudatused on planeeritud jõustuma 1. jaanuarist 2018.

Lisaks eelnevale on riigi eelarvestrateegias 2017-2020 kavandatud tulude kogumiseks arutlusel eelnõu veoauto teekasutustasu kehtestamiseks, mis on planeeritud samuti jõustuma 20. detsembril 2017.

Järgneva ülevaate eesmärk on tuua välja eelpool nimetatud maksumuudatuste mõju Eesti majanduskeskkonnale. Täpsemalt antakse ülevaates toodu põhjal maksumuudatuste mõjude hinnang ekspordi, kaubanduse, transpordi, IT, turismi/teeninduse ja avaliku sektori valdkondadele.

Läbiviidud uuringud:

"Maksumuudatuste mõju Eesti majanduskeskkonnale" on kättesaadav siit - teostaja KMPG Baltics OÜ

"Plaanitavate maksumuudatuste mõju toiduainetööstusele" on kättesaadav siit - teostaja Ernst & Young Baltic AS  

Ilusad kevadilmad ja juba horisondil terendav suvi meelitab harrastusjooksjad metsaradu mõõtma, julgemaid ka maratonidest osa võtma. Suvekalender on täidetud erinevate rahvajooksudega üle kogu Eesti, kuid algajad jooksusõbrad peaksid kindlasti meeles pidama seda, et treenida tuleb läbimõeldult. Nii säästab tervist ja saavutab kiiremini soovitud tulemused. Personaaltreener ja Talleggi saadik Rauno Rikberg räägib lahti baasteadmised, mille iga alustav jooksusõber endale kõrva taha panna võiks.

1. TOITUMINE. Kõige rohkem aitab arengule kaasa toitumine, mistahes spordialaga me ka ei tegeleks. Aktiivse sportija menüüs olgu aukohal toidust saadavad valgud ja süsivesikud - esimesed on meie lihaste „ehitusmaterjaliks“ ja teised meie „kütuseks“. Teadliku toituja ja aktiivse treenija menüüs on kindlasti esindatud kvaliteetne kanaliha, mis on üks parimaid valguallikaid. Kanalihast saadavad täisväärtuslikud valgud on organismi jaoks hädavajalikud, kuna aitavad lihastel pärast treeningut taastuda. Kindlasti tuleb liita menüüsse ka süsivesikud, mis on olulised lihaste glükogeenivarude ehk energia täitmiseks, aidates kasvatada lihaste vastupidavust.

2. JALANÕUD. Jooksmine on spordiala, mille jaoks ei ole just väga palju varustust tarvis. Küll aga on oluline investeerida õigetesse jooksujalanõudesse, mis on eelkõige mugavad ning millel on piisava amortisatsiooniga tallad. Ebakvaliteetsed või jooksmise jaoks mittesobivad jalatsid võivad tekitada tülikaid vigastusi, mida üks spordiharrastaja endale kindlasti ei soovi.

3. PINNASE VALIK. Kui ümbruskonnas leidub mõni metsarada, siis tasuks igaõhtused või -hommikused jooksmised teha just seal ning eriti juhul, kui jooksmisesse on tekkinud pigem paus või pole varem üldse jooksmist harrastanud. Pehmem pinnas koormab liigeseid vähem ning aitab vältida põrutusest tekkivaid ülekoormusvigastusi pöidadel, hüppeliigestel, põlvedel, puusadel ja seljal.

4. KOORMUSE JAOTUS. Liiga tihti jooksmine ja sellega oma keha liigne koormamine ei ole mõistlik, kuna treening ja taastumine peavad olema omavahel kooskõlas. Kuula oma keha, luba endale trennivabu päevi ja anna kehale puhkust. Kui enda teadmised mõistliku koormuse osas pole piisavad, tuleks enne alustamist konsulteerida jooksutreeneriga.

5. TAASTUMINE. Pelgalt treeninguga tulemusi ei saavuta. Korralik taastumine on täpselt sama oluline kui treening. See aitab vältida vigastusi ning valmistada keha ette uuteks pingutusteks. Taastumise valem ei ole kuigi keeruline - tervislik toitumine, täisväärtuslik uni, piisav vedelike tarbimine, saunaskäik, erinevad massaažid ja harjutused massaažirulliga on peamised tegevused, mida oma tervisest hooliv jooksusõber taastumiseks teha saab.   

3. novembril 1993. aastal kogunesid riigiettevõtte „Liviko” saali 22 toiduainetööstuse ettevõtete esindajat, et asutada Eesti Toiduainetööstuse Liit. Toiduliidu asutamisele eelnes tutvumine Soome Toiduainetööstuse Liidu struktuuri ja tegevusega.

Toiduliidu asutamiskoosoleku protokollile kirjutasid alla järgmised ettevõtted: Tallinna Parfümeeria ja Toidurasvade Kombinaat, RAS Säilis, Eesti Kartulitöötlejate Ühistu, OÜ Areto, AS Eesti Tubakas, RAS Kalev, RAS Tartu Pärmitööstus, RE Liviko, AS Saku Linnas, Assotsiatsioon ASTO, AS Tallinna Karastusjoogid, ÜE Estkompexim, AS Paulig Baltic, Fazer Eesti AS, Eesti Piimaliit, ÜE Saku Õlletehas.

Äraootavale seisukohale jäid: RE Tallinna Külmhoone, RE Tartu Piimakombinaat, RE Saaremaa Piima- ja Lihakombinaat, Eesti Lihaliit, Eesti Kalandusliit, AS Hiiu Kalur.

Toiduliidu asutamiskoosolekul kinnitati liidu põhikiri ja valiti esimene juhatus koosseisus:

Ants Albei         Fazer Eesti AS direktor

Arno Kannike     Eesti Piimaliidu esimees

Ants Laos         ÜE Estkompexim peadirektor

Tiit Nuudi          AS Paulig Baltic peadirektor

Boris Oks          AS Eesti Tubakas direktor

Cardo Remmel   ÜE Saku Õlletehas peadirektor

Udo Themas     RE Liviko peadirektor

Juhatuse 23. novembril 1993. aasta koosolekul valiti Toiduliidu juhatuse esimeheks Cardo Remmel ja aseesimeheks Boris Oks.

Eesti Toiduainetööstuse Liit registreeriti Tallina Linnavalitsuse Ettevõtluse osakonnas 9. detsembril 1993. aastal ning omistati registreerimisnumber 01274509.

Eesti toiduainetööstuse juhid

Rahvakomissar- minister L.Lüüs 1944–1949

Minister A.Lõhmus 1949–1953

Toidukaupade ja kergetööstuse minister E.Ristmägi 1953

Minister A.Lõhmus 1953–1954

Minister V.Lipp 1954–1958

Rahvamajanduse Nõukogu Toiduainetööstuse Valitsus

Juhataja V.Lipp 1958–1962

Juhataja A.Striz 1962–1964

Juhataja G.Tõnspoeg 1964–1965

Minister J.Tepandi 1965–1979

Minister A.Laos 1979–1985

Agrotööstuskomitee Toiduainetööstuse ja Abiettevõtete Valitsus

Juhataja A.Laos 1985–1989

Juhataja A.Treimann 1989

Toiduainetööstuse Assotsiatsioon „ASTO”

Esimees A.Treimann 1989-1992

Esimees R.Ilp 1992-1993

Eesti Toiduainetööstuse Liit asutatud 3. november 1993.a.

Juhatuse esimehed

C.Remmel 1993–1997

T.Kõuhkna 1997-2001

U.Themas 2001–2003

T.Nuudi 2003-2005

O.Kruuda 2005-2007

E. Kunila 2007