Valmistoit

Hea toit on valmis!

Hea on võtta valmis roog potist, pannilt või ahjuvormist ning seda koos pere või sõpradega nautida. Teinekord pole aga toidu valmistamiseks just ülemäära palju aega. Just siis tulevad appi valmistoidud, mis aitavad vähese vaevaga nautida kvaliteetset rooga, mille maitseid luues on arvestatud just eestlaste eelistusi. Olgu selleks siis soojendav supp, kosutav vormiroog või hoopis hõrgutav magustoit.

Sageli kannab inimeste seas valmistoidu nime ka kiirtoit või valmistooted nagu jäätis, leib, lihatooted jne. Valmistoit on aga ikka valmis roog nagu salat, praad, supp, mida saab osta pakendatult ning mis on kohe tarbitav, ilma et sellele peaks tingimata midagi lisama.

Hea toit on valmis!
Peakokad soovitavad

Mis on valmistoit?

Valmistoit on nagu tavaline kodutoit, mille valmistamiseks läheb vaja juurvilju, lihatooteid, juustu, puljongit või midagi muud, nii nagu retsept ette näeb. Erinevus on vaid sellest, et Tartumaal asuvas Felixis, Põltsamaa Salvestis või Raplamaa Mamma tehases tehakse erinevaid roogi palju suuremates kogustes kui koduköögis. Nii tuleb igal aastal Eesti tootjatelt ligi 3300 tonni purgisuppe ja –toite. Eesti tootjad kasutavad valmistoitude valmistamiseks valdavalt Eestist pärit toorainet, olgu selleks siis köögiviljad, lihatooted vms.

Eestlasele on valmistoit tuttav. Uuringufirma Faktum & Arikoviis eelmisel suvel läbi uuringu, mille tulemuste järgi on 83 protsenti vastanutest ostnud viimase poole aasta jooksul valmistoitu. Võrreldes 2011. aasta tulemustega kasvas selliselt vastanute hulk kuni veerandi võrra. Kõige enam ostetakse valmistoite just maitse järgi, mistõttu pööravad tootjad sellele palju tähelepanu ning muudavad valmistoitude retsepte vastavalt tarbijate soovidele. Valmistoidu tarbijate hulk aga kasvab. Inimeste elutempo on kiirem ja söögi valmistamisele soovitakse kulutada vähem aega.

Valmistoit on kiire ja lihtne alternatiiv tegusa tööpäeva lõuna- või õhtusöögiks või mugav võimalus koolilapsele lõunaeineks. Eesti tootjate road, mis on valdavalt valmistatud kodumaisest toorainest, on saanud oma maitsenüansid eestlaste maitse-eelistusi silmas pidades ning sisaldavad võimalikult vähesel määral säilitusaineid.

Hea toit on valmis!

Kas teadsid, et…

Valmistoitude retseptid koostatakse samamoodi nagu ka koduste toitude retseptid. Aluseks võetakse eestlaste maitse-eelistused ja tehnoloogilised võimalused ning järgitakse toidutrende.
Viimase kümnendi jooksul on valmistoitudes märkimisväärselt vähendatud rasva-, soola-, lisaainete sisaldust.
Eesti tootjad kasutavad valmistoitude valmistamisel võimalikult palju Eestist pärit toorainet ja võimalikult vähe lisa- ja säilitusaineid. Valmistoitudesse, kuhu on lisatud näiteks suitsuvorsti, tulevad säilitus- ja lisaained koos vorstiga.
Kiire elutempo tõttu eelistavad tarbijad üha enam valmistoitu. Eelmisel suvel viis uuringufirma Faktum & Arikoläbi uuringu, mille tulemuste näitavad, et 83% vastanutest oli ostnud viimase poole aasta jooksul valmistoitu. Võrreldes 2011. aasta tulemustega kasvas valmistoitu ostnute hulk kuni veerandi võrra. Viimase kümne aastaga on valmistoitude tarbimine aga lausa kahekordistunud.
Ostes valmistoitu eelistatakse peamiselt kodumaiste tootjate roogi. TNS Emori 2011. aastal läbi viidud uuringu järgi ostavad 76% valmistoidu tarbijatest ainult või peamiselt just Eesti tootjate roogasid.

Valmistoiduga on seotud mitmeid eksiarvamusi ja müüte. Arvatakse, et valmistoidud on ebatervislikud ja täis kunstlikke lisaaineid. Lükkame aga ümber mõned neist:

Valmistoit on eelnevalt kuumutatud ja seepärast on suur hulk vitamiine hävinenud

Valmistoidu tööstuslikul valmistamisel kasutatakse samu võtteid, mida koduski: keetmine, küpsetamine, soolamine jne. Kuumutamisel teatud hulk vitamiine hävib, hoolimata sellest, kas roog on tehtud tehase- või koduköögis. Samas ei saa kõiki toiduaineid, nagu tangained või liha, ka kuumutamata tarbida, ja seega osad vitamiini hävinevad. Vitamiinide säilitamiseks on oluline teada, kuidas üht või teist toiduainet õigesti töödelda, seda nii kodus kui ka tehaseköögis. Seega ei ole õige, et kauplusest ostetavas pakendatud valmistoidus oleks vitamiine vähem kui kodutoidus.

Valmistoitu lisatakse rohkesti kahjulikke lisaaineid (E-aineid)

Valmistoidu pikem säilivusaeg võrreldes kodutoiduga tagatakse enamjaolt õigete ja kontrollitud tehnoloogiliste võtete ja range toiduohutuse jälgimisega: kvaliteetse tooraine kasutamine, õige temperatuurini kuumutamine, kiire mahajahutamine, õhukindlalt sulgemine, tootmishügieeni jälgimine jms. Näiteks erinevad lisaained satuvad valmistoitu põhiliselt läbi tooraine (sink, vorst, konserveeritud kurgid jne). Täiendavalt kasutatakse lisaaineid vaid äärmise vajaduse korral, et tagada toidu maitse, konsistents ja säilimine.

Valmistoit on tervisele kahjulik, eriti lastele

Inimorganism vajab igapäevaselt erinevaid toitaineid, seega tuleb süüa erinevatesse toidugruppidesse kuuluvaid toite. Lisaks tuleb arvestada nii tervisliku toitumise nõuandeid kui ka iga inimese eripära ja tervislikku seisundit (allergiad, toidutalumatus, kroonilised haigused nagu diabeet jm). Laste õigete toitumisharjumuste kujundajateks on eelkõige vanemad, kes saavad pakkuda mitmekesist toidulauda. Kui täiskasvanud suunavad lapse juba varakult sööma mitmekesiselt, juurdub ka tervisliku toitumise harjumus. Valmistoit ise pole kindlasti tervisele kahjulik, vaid oluline on süüa tasakaalustatult.

Valmistoidud on enamasti soolasemad kui kodutoidud

Inimorganism vajab igapäevaselt erinevaid toitaineid, seega tuleb süüa erinevatesse toidugruppidesse kuuluvaid toite. Lisaks tuleb arvestada nii tervisliku toitumise nõuandeid kui ka iga inimese eripära ja tervislikku seisundit (allergiad, toidutalumatus, kroonilised haigused nagu Tootepakendil on alati kirjas, millistest toorainetest roog on valmistatud. Valmistoidu tegemisel kasutatakse koostisosadena tihtipeale komponente nagu vorsti, sink ja juust, milles on maitse- ja lõhnaaineid ning sool juba olemas. jm). Laste õigete toitumisharjumuste kujundajateks on eelkõige vanemad, kes saavad pakkuda mitmekesist toidulauda. Kui täiskasvanud suunavad lapse juba varakult sööma mitmekesiselt, juurdub ka tervisliku toitumise harjumus. Valmistoit ise pole kindlasti tervisele kahjulik, vaid oluline on süüa tasakaalustatult.

Juba see mõjutab reeglina roa maitset ning seetõttu lisatakse valmistoidule soola selle võrra vähem. Samuti on pakendil kirjas soolasisaldus, mis on kas matemaatiliselt arvutatud, võttes arvesse kõikide komponentide soolasisaldust või siis laboratooriumis mõõdetud.

Kodutoidu puhul saame soola välistada kasutades ürte ja muid ehedaid maitseaineid (nt pipar, jahvatatud paprika, sibulapulber), aga maitseainesegude ja puljongipulbrite lisamisel tuleb arvestada, et ka nendes sisaldub tavaliselt sool ja seega on raske arvestada, kui palju me kodutoidule soola tegelikult lisame.

Valmistoitu lisatakse meeldiva lõhna tarvis suures koguses rasva

Kindlasti ei lisata rasva valmistoidule meeldiva lõhna saavutamiseks. Igal rasvainel on oma spetsiifiline lõhn ja maitse, mis suures koguses toitu meeldivamaks ei muuda. Rasvainet lisatakse nii palju, kui on vaja teatud toiduvalmistamise protseduuride läbiviimiseks (nt sibula kuumutamiseks). Teisalt on paljudes koostiskomponentides rasv juba eelnevalt olemas (nt hakkliha, juust, koor), mis kandub ka lõpptootesse.

Uuring: valmistoit on tervislikum kui telekokkade retseptid

Põltsamaal ligi sajandipikkune toidu-tootmise traditsioon

Ajalooga ettevõtted: Salvest kui Eesti toidukultuuri edasikandja

TNS Emori uuringu „Eesti elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused 2011“ raport.

The Nielsen Company turuülevaade 2008-2012.

Faktum & Ariko uuringu „Tervislik toitumine ja toiduainete kvaliteedi kuvand“ raport.

A.Arulepp „Valmitoit – uuri müüte ja eksiarvamusi“ – Delfi. 11.04.2011Faktum & Ariko uuringu „Tervislik toitumine ja toiduainete kvaliteedi kuvand“ raport.