„Märka lipu märki“ – Eesti lipp Eesti tootel

Juunis 2009 käivitus Toiduliidu ja mitmete kaubanduskettide koostöös kampaania, mille eesmärk on anda tarbijatele selget teavet Eestis toodetud toidukaupade kodumaise päritolu kohta, märgistades need kaubad lipumärgiga.

Rahvuslipu märk toote hinnasildil näitab, et see on valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes eestimaalaste poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades.

Kampaania kestab jooksvalt kogu aeg. Järgmine aktiivsem kampaania periood koos toetavate teavitusmaterjalidega kauplustes ning telereklaamiga toimub 2016.a veebruaris ja augustis.

 

Kampaania sisu

Kampaania keskmes on lipumärk – meie rahvuslipu värvides märk, mis kleebitakse hinnasiltidele. Teavituskampaania toimumise ajal kannavad kõikide kampaaniaga liitunud toiduainetööstuste kodumaiste toodete hinnasildid kauplustes rahvuslipu märki. Lisaks on paljud tootjad tähistanud lipumärgiga ka oma toodete pakendid. 

 

Miks lipumärgi kampaania oluline on

Tarbijate ootust saada kaupluses toitu valides täpset infot müügil olevate toiduainete päritolumaa kohta, on nii kaubandus kui toidutootjad teadvustanud juba pikka aega. 

2014. aasta sügisel viis Toiduliit läbi uuringu, mille eesmärgiks oli välja selgitada lipumärgi märgatavus ja silmatorkavus. Vastajatelt küsiti, kas nad on märganud sini-must-valge lipukleebisega toiduaineid, millele vastas jaatavalt 79% (2013- 67%; 2012 – 60%, 2011 – 62%, 2009 – 26%). Aasta-aastalt on lipukleebise märkajate osakaal 15-74-aastase elanikkonna seas suurenenud.

Piisavalt hästi märgatavaks hindab lipumärgistust hinnasiltidel 58% lipumärki täheldanuist. Mitte eriti hästi märgatavaks peab lipumärki 35% ja mitte üldse silmatorkavaks 6%.

Eelmise aasta küsitluse tulemused näitavad, et võrreldes varasemaga on tõusnud nende osakaal, kelle meelest on märk piisavalt hästi märgatav ja kahanenud nende osakaal, kelle meelest ei ole märgatav. Võrreldes varasemaga on tõusnud tunduvalt ka nende osakaal, kes märki oskavad märgata. Järelikult tarbija on hakanud märgistusega harjuma ja talle jääb see ka rohkem silma.  

70% (2013 - 47%) vastajatest peab lipumärgikest oluliseks kodumaiste toodete äratundmisel. 30% (2013 -  45%) ei pea seda oluliseks, sest nad lähtuvad pigem hinnast või oma eelistustest ja harjumustest.

Eestikeelne vastajaskond (74%) rõhutab venekeelsest vastajaskonnast (59%) oluliselt rohkem, et märk on oluline kodumaiste toodete äratundmisel. Venekeelse vastajaskonna hulgas on oluliselt rohkem neid, kes ei pea lipumärgi olemasolu vajalikuks, sest nad lähtuvad oma eelistustest ja harjumustest (20%).   

 

Samas teame Jaeseire uuringust, et hoiakuline eelistus kodumaiste toidukaupade ostul on tõusnud 2014. aastal 88%-ni võrreldes 2013. aasta 81%-ga. Kindlasti on siin oluliseks mõjutajateks nii Lipukampaania, Parima Toiduaine kampaania kui "Soeta eestimaist, toeta eestimaist" kampaania.

 

 

Millised tooted saavad õiguse kanda lipumärki

Tooted, mis kannavad kauplustes lipumärki, on toodetud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes. Eestis toodetud toiduainetes on kasutusel nii kodumaine kui importtooraine, ent suurim lisandväärtus toodetele on antud Eestis, need tooted on loodud Eesti töötajate poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades.

Lipumärki võivad antud kampaania raames kanda tooted, mille päritolumaa on Eesti. Päritolumaaks peetakse riiki, kus toit on toodetud või valmistatud. Töötlemata toidu (värske liha, kala, seened, marjad, köögiviljad jne) puhul on päritolumaaks maa, kus toit on toodetud ja teiste toitude puhul on päritolumaaks maa, kus toit on valmistatud.

Valmistamiseks ei peeta toidu pakendamist, sorteerimist, puhastamist, kuivatamist, jahutamist, külmutamist, jahvatamist, tükeldamist, soolamist või muud vähetähtsat käsitlemist, sest need ei muuda toitu olulisel määral. Vähetähtis käsitlemine (näiteks maitseainete kuivatamine, marjade külmutamine) ei muuda toote päritolumaad. Kui põllumajandustoodete suhtes teostatakse sellist vähetähtsat käsitlemist teises riigis, peetakse selle päritolumaaks riiki, kus see on algselt toodetud. Lihatoodete (näiteks vorstid, singid) puhul on päritolumaaks maa, kus lihatoode on valmistatud.

Kampaania kleebiseid kannavad ka mõned rahvusvahelised tooted, mis annab tunnustust meie toidutootjate kõrgest tasemest ja usaldusväärsusest, sest ülemaailmselt tuntud kaubamärgid saavad lubada endale vaid parimaid ja kvaliteetsemaid partnereid.

Lipumärgi kampaanias osalemine on iga toidutootja ja kaupluse vaba tahe. Kui mõnes kaupluses lipumärke hinnasiltidel ei ole või kui mõne eestimaise tootja kaup lipumärke ei kanna, on see olnud nende endi otsus mitte osaleda. 

Kampaanias osalemine on tehtud toidutootjatele võimalikult lihtsaks ja soodsaks, osalejate kanda on kleepsude tootmiskulu ning kleepsude paigaldamise eest vastutavad kaubanduskettide töötajad.