Triinu Tapver: toiduainete käibemaksu alandamise mõju on lühiajaline

Teiste riikide kogemus näitab, et valdavalt on toiduainete käibemaksu alandamise mõju olnud lühiajaline ja see ei kujune selliseks päästerõngaks nagu loodetakse, ütles LHV makroanalüütik Triinu Tapver tänasel toidutööstuse 20. juubelikonverentsil.

Toidusektorit mõjutab enim geopoliitiline olukord, toormehindade kasv, tarneahelate ebakindlus, nõudluse kasv arengumaades, teiste regioonide konkurents, ilmastik ja demograafilised muutused. Enamike toormete, sealhulgas teravilja, liha, suhkru ja taimeõlide hinnad on taas kasvamas ning ettevõtete kulubaas püsib kõrge.

“Kasvav nõudlus maailmaturul loob võimalusi ekspordiks, kuid samal ajal suurendavad geopoliitilised pinged, energiahindade kõikumine ja Euroopa Liidu regulatiivne surve ebakindlust kogu sektoris,” ütles Tapver.

LHV prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 1,9%, kuid toidutööstuste tegevuskeskkond püsib jätkuvalt pingeline. Alates 2019. aastast on toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad kasvanud ligi 64%, samal ajal on brutopalk tõusnud 46% ja netopalk veelgi vähem, 34%. See tähendab, et toiduhindade kasv on olnud kiirem kui inimeste sissetulekute kasv ning tarbijate ostujõud ei ole kriisieelse tasemeni veel taastunud. LHV hinnangul jõuame 2020. aasta keskmine ostujõu tasemele alles 2027. aasta lõpuks, kui hinnakasv taas ei kiirene.

Kuigi palgakasv aeglustub tänavu umbes 5%-ni, püsib tugevam surve tööjõukuludele  madalamates palgadetsiilides. See tähendab, et surve toidutootjate kulubaasile ei kao. Muutunud on ka sektori kulustruktuur, kus toorainekulude osakaal on tuntavalt kasvanud. Sektori kasumlikus on võrreldes 2015. aastaga langenud 4,85%-lt 4%-le. Eesti väike ja aeglaselt taastuva ostujõuga siseturg tähendab, et tulevane kasv sõltub järjest enam suutlikkusest välisturgudel konkureerida.

Euroopa Liidu regulatsioonid suurendavad ettevõtete halduskoormust, eriti väiksemate tootjate jaoks. Ent samal ajal võivad need kujuneda konkurentsieeliseks ettevõtetele, kes suudavad kiiresti kohaneda ning kasutada regulatiivseid nõudeid

kvaliteedimärgina Euroopa turule sisenemisel.

„Järgmised aastad ei kujune toidutööstusele lihtsaks, kuid ettevõtetel, kes suudavad investeerida efektiivsusesse, kasvatada eksporti ja juhtida riske süsteemselt, on võimalik sellest keskkonnast ka võitjana väljuda,“ lisas Tapver.

Lisainfo: Sirje Potisepp
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Mob: +372 50 46 547
E-post: si***@*******it.ee