Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu, Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja Tööandjate Keskliidu pöördumine seoses jäätmereformiga

27.11.2025

Kolm laiapõhjalist Eesti ettevõtjate esindusorganisatsiooni on sügavalt mures kavandatava jäätmereformi suuna ja võimalike tagajärgede pärast.

Ametnikud ja poliitikud on avalikkusele jätnud mulje, et jäätmereformi põhirõhk on jäätmete liigiti kogumise arendamisel ja uuele tasemele viimisel, aga tegelikult on  jäätmereformi raames kavas palju suuremad ja olulisemad muudatused, millest avalikkuses ei räägita. Just nendele hästi varjatud muudatustele, mis mõjutavad otseselt nii ettevõtteid kui ka tarbijaid, soovivad kolm organisatsiooni oma ühisavalduses tähelepanu juhtida. 

Riigikogus 3. detsembril teisele lugemisele jõudva jäätmereformiga seotud menetlustes on toimunud järske pöördeid, vastuolulisi muudatusi  ja poliitilist survet, mis viitavad sellele, et fookus ei ole ringmajandusel ega keskkonnal. Ametlik narratiiv on „tõhusam jäätmehooldus“, sisuline mõju on aga turu sulgemine erasektorile munitsipaalettevõtete kasuks.

Ligi kaks aastat väljatöötamisel olnud jäätmereform ei lahenda sisuliselt ühtki jäätmemajandust puudutavat olulist probleemi ega taga jäätmete tõhusamat ringlussevõttu, vaid toob kaasa toidukaupade ning jäätmete veo ja käitlemise hinnatõusu.

Jäätmereform annab omavalitsustele enneolematu võimu jäätmekäitlusturul: sisetehingu rakendamisel jäätmete käitlemisel, kus omavalitsused võivad jäätmed ilma igasuguse hankeprotsessita suunata enda omanduses olevatele ettevõtetele,  suletakse turg jäätmete ringlussevõtuks erasektorile ja uusi tehnoloogiaid turule tuua seejärel ei ole võimalik.

Ettevõtjad on juba alates väljatöötamiskavatsusest ja kogu menetlusperioodi jooksul riigikogus juhtinud tähelepanu, et omavalitsustele suuremate volituste ja õiguste, sh sisetehingute loa laiendamise, andmine suurendab korruptsiooni riski, ei suurenda konkurentsi, küll aga paneb kõik erasektori investeeringud pausile, sest ükski ettevõte ei investeeri olukorras, kus jäätmevoog kui oluline ressurss on suures ulatuses KOV käsutuses.

Jäätmereform kujundab Eesti jäätmekäitluse loogikat ümber viisil, mille keskseks tulemuseks on omavalitsuste rolli järsk kasv ja jäätmevaldkonna kiirenev munitsipaliseerimine. Vaatamata uutele õigustele ei kaasne võimalustega vastutust, ehk uus jäätmeseadus ei pane omavalitsusi jäätmete ringlussevõtu eest vastutama. Vaatamata suurte omavalitsuste rahulolule on mitmed väiksemad omavalitsused juba märkinud, et seadus on nüüdisvormis segane ning paneb KOV-idele lisakohustusi, mille täitmiseks ei ole neil sageli ei ressursse ega pädevust. See loob surve omavalitsustel liituda kesksete KOV-jäätmehoolduskeskustega, kes hakkavad omavalitsuste eest teenuseid koordineerima, luues selle tulemusel munitsipaalmonopoli.

Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärad on Eestil olnud alati täidetud, nii juba ligi kakskümmend aastat. Eurostati viimase jäätmestatistika  kohaselt oli 2023. a. see näitaja meil 68,6%, mis ületab EL poolt nõutavat 65% taset.

Jäätmereform muudab Eesti tootjavastutuse muu Euroopaga võrreldes täiesti erinevaks. EL direktiivide kohaselt tuleb tootjavastutuse eesmärgid täita kõige otstarbekamalt, nii tehniliselt, majanduslikult kui keskkonnahoidlikult. Jäätmereformi loogika aga on igas punktis risti vastupidine. Hinnanguliselt kasvavad pakendikäitluse kulud vähemalt kolm korda, mis väljendub kõik juba niigi kõrgetes toidukaupade hindades.

SELGITUSEKS

1. Sisetehingutest

Sisetehingute all peetakse silmas kogutud jäätmete suunamist otse, ilma hanketa ja konkurentsivälise hinnaga, omavalitsusele kuuluvasse jäätmekäitlusettevõttesse.

Kuigi omavalitsuste poolt väidetakse, et sisetehingud käitluses on olnud lubatud ka seni, muutub nende tegelik mõju ja ulatus jäätmereformi järel kardinaalselt. Praegu korraldab enamus omavalitsusi veo ja käitluse ühishange. See tähendab, et hanke võitnud jäätmekäitleja organiseerib nii jäätmete kogumise kui ka käitluse – sõltumata sellest, kas see on munitsipaal- või eraettevõte. Praktikas tagab see turupõhise valiku, sest kogu teenuse kulu peab mahtuma ühte pakkumisse.

Reform muudab selle süsteemi täielikult. Edaspidi tuleb korraldada eraldi veo ja käitluse hange ning siit algab sisuline probleem:

1. Veohangetes on sisetehing keelatud – ettevõtted saavad omavahel konkureerida.
2. Käitluses soovitakse aga lubada sisetehinguid, kuigi Konkurentsiameti seisukoha kohaselt peaks keeld kehtima mõlemale teenuse puhul.

See muudab sisetehingud hoopis teise kaaluga tööriistaks kui varem. Kui varem mõjutas sisetehing üksikuid erandeid, siis nüüd saab sisetehingust püsiv mehhanism, millega omavalitsused võivad välistada kogu ülejäänud turu. Sisuliselt piiratakse erasektori ligipääsu jäätmetele kui ressursile, et seda töödelda ja ringlusesse saatmiseks ette valmistada.

Kui jäätmete käitlus oleks turupõhine, toimuks avatud hange iga lepinguperioodi lõpus. Kui käitlust saab lahendada sisetehinguga, võib KOV suunata jäätmed omaenda ettevõttesse, sõltumata sellest, kas see lahendus on efektiivne või hinnalt mõistlik. Konkurentsiameti hinnangul tuleks sisetehingud lubada vaid hankeprotsessi tulemusena, olukorras, kus KOV omanduses olev ettevõte osutub parimaks pakkujaks konkurentsi tingimustes.

2. Konkurentsiolukorrast

Konkurentsipuudus jäätmekäitlussektoris on tekitatud jäätmete veo teenuse osutamisel. Jäätmete töötlemise (käitlemise) osas konkurents toimib, sellega tegelevad paljud erasektori ettevõtted, lähtuvalt jäätmeliikidest. Jäätmereformi järel hakkab tekkima KOV-ide olmejäätmete sorteerimisliine, mida hiljem saab kasutada ka nt pakendite sorteerimiseks. Tehtavad investeeringud kaetakse riigi ja elanike rahaga. Omavalitsuste jäätmekäitluskeskused, saades ilma konkurentsita määrata jäätmete vastuvõtuhinna, aitavad kaasa elanike ja ettevõtete käest võetud raha ebamäärasele kasutamisele. Täpselt sarnane kogemus on on Leedul – sellele viitab ka Konkurentsiameti analüüs.

Reformiga laieneb KOV-ide ja nende jäätmekäitluskeskuste roll veelgi. Omavalitsused saavad õiguse tegeleda jäätmeveoga seotud teenustega alates klienditeenindusest ja arveldusest kuni jäätmete sorteerimise ning jäätmehoolduse üldise haldamiseni. Lisaks lubab seadus sisetehinguid jäätmekäitluses, mis tähendab, et KOV või seotud MTÜ võib hakata jäätmeid käitlema ilma hanget korraldamata. See võimaldab kohalikel üksustel ise määrata teenuse tingimusi ja hindu olukorras, kus konkurentsi praktiliselt pole.

Reform võimaldab KOV-l kehtestada jäätmetasu, mida võib küsida nii eraisikutelt kui ka ettevõtetelt. See annab KOV-jäätmekäitlusüksustele täiendava rahastusallika, mille kasutamine ei pea olema otseselt seotud ringluse suurendamisega, vaid võib katta laiemalt omavalitsuse jäätmehooldusega seotud kulusid. Nii tekib võimalus kasutada elanike ja ettevõtete raha omavalitsuslike jäätmeprojektide käivitamiseks, mis omakorda võimendab munitsipaalsektorit ja tõrjub välja eraettevõtteid.

MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus on viimastel aastatel koondanud enda alla ligi kolmandiku kõigist omavalitsustest ning korraldanud oma liikmete nimel hankeid, mille tingimused on teenusepakkujate jaoks niivõrd riskantsed, et turult on kadunud suuremad konkurendid ning järele on jäänud vaid üksikud pakkujad, kes ei suuda sageli lepingut nõuetekohaselt täita. Nii tekib mulje, et turul puudub konkurents ja teenuse kvaliteet on kehv — mis omakorda õigustab MTÜ suuremat sekkumist ja kontrolli.

3. Pakendikäitlusest

Teatavasti kehtib pakendatud kauba tootjatele ja maaletoojatele Eestis tootjavastutus, mis on tarbijaile andnud võimaluse pakendijäätmete tagastamiseks, kas siis avalike pakendikonteinerite või kollase koti süsteemi kaudu. Kõik pakendiseadusest tulenevad tootjavastutuse kohustused on olnud Eestis alati täidetud ja ületatud.

Jäätmereform muudab pakendite tootjavastutust kardinaalselt, kui pakendijäätmeid hakatakse edaspidi kohustuslikult koguma iga tiheasutusalas asuva eramu ja kortermaja juurest vähemalt kahe konteineri või jäätmekotiga, vaatamata sellele kui väike kogus jäätmeid selles leibkonnas tekib. Kogumiskohtade arv, mahutite tühjendused, veovahemaad ja kogutava materjali hulk kasvavad mitmekordseks, loomulikult ka seonduvad kulud. 

Praegu on taaskasutusorganisatsioonid (TKO) avalikke konteinereid välja pannud umbes 8000 ja kollase kotiga on eramuid liitunud umbes 20 000. Tiheasutuses asub hinnanguliselt 150 000 eramut. Seega kasvab kogumiskohtade arv vähemalt 7 korda. Kuna iga eramaja juurest hakatakse koguma eraldi mahutiga plasti, paberit koos vanapaberiga ning sõltuvalt KOV-i otsusest ka klaasi, kasvab kogumismahutite hulk vähemalt 15-kordseks. Kortermajade juures saab olema minimaalselt 36 tuhat konteinerit, KOV-i otsusel isegi 54 tuhat. Kahe konteineri puhul on konteinerite hulga suurenemine 4,5 korda ja kolme konteineri puhul 7 korda.

Kodudes tekkiv pakendijäätmete kogus on ligi 100 000 tonni. Ilma tööstusliku sortimiseta ühtegi jäätmematerjali ringlusse võtta ei saa. Tööstuslike sorteerimistehaste võimekus katab täna umbes 30% pakendijäätmete sortimisvajadusest. Millal ja kas üldse valmib ringlussevõtmiseks vajalik taristu, selle kohta mingit kindlust pole. Seega tuleb suur osa pakendijäätmetest veel pikka aega saata Iru põletustehasesse, lihtsalt senisest palju kulukamalt.

Tagasihoidlikult hinnates kasvavad tootjavastutuskulud praeguse 15 miljoni tasemelt vähemalt kolmekordseks.

Kavandatavasse pakendijäätmete kogumise korraldusse, mis annab KOV-idele või neid esindavale jäätmefirmale õiguse pakendijäätmeid koguda, on paraku juba olemuslikult sisse kirjutatud ebaefektiivsus ja raiskamine. Tootjatel tuleb KOV-idele või siis neid esindavale jäätmefirmale tasuda kõik pakendijäätmete kogumise ja vaheladestuse kulud. Seda vähimagi kontrolli või mõjutamise võimaluseta. TKO-del tuleb edaspidi tasuda pimesi täpselt nii palju, kui KOV või siis neid esindav jäätmefirma arvele kirjutavad. KOV-idel pole mingit vajadust pakendijäätmete kogumist tõhustada ega optimeerida või parandada materjali kvaliteeti. TKO-de kogemus on näidanud, et ilma pideva järelevalve ning teavitustööta ei tule ringlussevõtust eriti midagi välja. Juhul kui KOV ei saa pakendijäätmete liigiti kogumisega mingil põhjusel hakkama, näiteks ei suuda tagada koguseid või kvaliteeti, siis tähendab see tootjate jaoks trahve ja pakendiaktsiisi. TKO võib lisaks kaotada ka tegevusloa, mis viiks ta automaatselt pankrotti.

Kokkuvõttes tähendab tootjate jaoks väga suurt kulukasvu, tarbijaile hinnatõusu, aga ringlussevõtt võib kehva korralduse tõttu isegi langeda. Vastutuse hajutamine olukorras kus kõik kohustused ja sanktsioonid säilitatakse, võib osutuda tootjaile vägagi kulukaks.

Ettepanekud:

1. Kohtkogumise kohustuslikuks muutmine ainult tiheasustuse kortermajadele.
2. Majapidamispaberi ja trükiste koos pakenditega kogumise kulud tuleb tootjatele täies ulatuses hüvitada, kuna see ei ole tootjavastutus. Eelnõus välja pakutud 50 senti ei ole ligilähedaseltki piisav.
3. Omavalitsuse sisetehingute keeld, nagu on ka Hanah Lahe 21.10.2025 ettepanekus öeldud: “Ka Konkurentsiamet on soovitanud muuta jäätmeseadust ning avada kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmehooldus vabale konkurentsile. Tegemist on kaaluka ja tihti isegi äärmusliku sekkumisega põhiseadusega kaitstud ettevõtlusvabadusse, sest selle tulemusena võidakse teiste ettevõtjate majandustegevus sel alal ühemõtteliselt lõpetada. Sisetehingute lubamine annaks jäätmevaldkonnas kohalikele omavalitsustele õiguse sõlmida sisetehing kohaliku omavalitsuse poolt loodud äriühinguga otse ilma riigihanketa. Seega ei tooks sisetehingud turule juurde mitte konkurentsi, vaid piiraks selgelt teatud turuosaliste, antud juhul eraettevõtjate, juurdepääsu turule.” Kahjuks on juhtivkomisjoni esindaja ettepanek eelnõust eemaldatud, kuid teeme ettepaneku see taastada, sest omavalitsus ei tohi muutuda turuosaliseks – era- ja avaliku sektori rollid peavad olema selgemad. KOVi roll olgu korraldav, mitte teenust pakkuv.
4. Ringlussevõtu edendamine seaduse tasandil – vaja on selgeid meetmeid ja ringlussevõtu sihtarve koos vastutajatega.
5. Õiglane ja konkurentsi soodustav süsteem, kus ka väiksematel ettevõtetel on ligipääs turule. Näiteks saab Soome eeskujul võtta korraldatud olmejäätmete veo hangetest välja ettevõtted. See annaks ka väikestele veoettevõtetele võimaluse turule siseneda. Ühtlasi tekib ka materjalidele vaba turg – mis annab käitlusettevõtetele suurema kindluse investeerida.

Soovime, et riigikogu liikmed süveneksid enne teist lugemist põhjalikult eelnõu sisusse ja mõjukohtadesse, et oleks võimalik peamised muudatused sisuliselt läbi arutada ning taastada konstruktiivne dialoog kõigi osapoolte vahel.

Lugupidamisega

Margit Rüütelmann, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja

Kai Realo, Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees