Pressiteade

12.04.2021

 

Nõo Lihatööstus liitus Eesti Toiduainetööstuse Liiduga

 

Eesti suurim kodumaisel kapitalil põhinev lihatööstus, AS Nõo Lihatööstus astus Eesti Toiduainetööstuse Liidu (Toiduliidu) liikmeks.

AS-i Nõo Lihatööstus nõukogu esimehe Simmo Kruustüki sõnul loob alanud koostöö hea võimaluse edendada Eesti toidukultuuri ning tõsta eestimaise toidu väärtust nii kodumaal kui välisturgudel.

 

„Suurima kodumaise lihatootjana näeme endal olulist rolli Eesti toidukultuuri edendamisel. Oleme eestlaste seas armastatud kaubamärk ning pingutame selle nimel, et pakkuda tarbijatele kvaliteetseid, maitsvaid ja ehedaid lihatooteid. Koduturu kõrval oleme aga viimastel aastatel jõulisemalt kanda kinnitanud ka eksportturgudel ning ekspordi suunal soovime edaspidigi oma tegevust laiendada. Toiduliidu tegemised on meile positiivselt silma jäänud ja usun, et koostöö annab meile võimaluse tõsta Eesti toidu väärtust nii siin kui välisriikides veelgi,“ ütles Simmo Kruustük.

 Eesti Toiduainetööstuse Liitu kuulub 68 liiget – 65 ettevõtet ja 3 erialaliitu. Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on Nõo Lihatööstuse liikmeks asutumine liidu jaoks oodatud samm.

„Toiduliidu liikmed on oma valdkonna olulisimad tegijad, mis annab meie häälele suurema kõlapinna ning võimaluse üheskoos suuri asju ära teha,“ ütles Potisepp. „Soovime olla kodumaistele toidutootjatele igakülgseks toeks ning anda nende tegemistele omalt poolt hoogu juurde. NÕO on pika ajalooga, tuntud ja tunnustatud kaubamärk ning mida tugevamad on meie liikmed seda tugevam on ka liit ise. Nii Toiduliidu kui Nõo lihatööstuse soov on edendada Eesti toidukultuuri ja usun, et alanud koostöö loob selleks hea võimaluse.“

Eesti Toiduainetööstuse Liit asutati 3. novembril 1993. aastal Eesti toiduainetööstuse ettevõtete ja erialaliitude poolt. Toiduliidu missiooniks on toetada ja edendada Eesti toiduainetööstust ja majandust ning aidata kaasa liikmetele soodsa ja sobiva tasakaalustatud eetilise ärikeskkonna kujundamisele.

 

Nõo Lihatööstus on suurim eestimaisel kapitalil põhinev lihatööstus, mis asub Tartu lähedal Nõos. Ettevõtte asutati 1992. aastal, mil hakati tootma legendaarset Nõo rulaadi. Tänaseni valmivad Nõos maitsvad, kvaliteetsed ja ehtsad lihatooted. Ettevõtte annab tööd ligi 200 inimesele.

 

Lisainfo:

Simmo Kruustük

Nõukogu esimees

AS Nõo Lihatööstus

Tel +372 516 8103

E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Sirje Potisepp

Juhataja

Eesti Toiduainetööstuse Liit

Tel: 6 484 621

E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

24.03.2021

 

Le Coq vahetab esimesena Eestis kõikide mahlapakkide joogikõrred paberist tehtud alternatiivi vastu. Eelmisel nädalal toodeti Reola tootmisüksuses esimene testpartii Limpa kõrrejooke, millel on küljes uudsed, looduses lagunevad paberkõrred. Järk-järgult vahetatakse plastkõrred välja kõikidel Limpa mahlajookidel ja smuutidel. Selle sammuga jääb ühes aastas tootmata ligi 4,1 miljonit plastjoogikõrt.

 

Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul õnnestus testtootmine hästi ja esimesed 15 000 paberkõrtega uut Limpa Shake ploomimahlajooki liiguvad poelettidele juba järgmisel nädalal. „Loodetavasti võtavad keskkonnasäästliku uuenduse ka tarbijad kenasti vastu ning saame sujuvalt alates maikuust minna täielikult üle paberkõrtele,“ lausus Noop.

 

Le Coq on valmistunud pikalt paberist kõrte testimiseks ja tootmiseks, kuid kõrte tootja katsetused võtsid planeeritust rohkem aega. Välja töötatud paberkõrs tagab toote mugava tarbimise, säästes seeläbi ka keskkonda. Paberkõrre hügieenikaitseks olev ümbris jääb pakendi külge ja on seega koos pakendiga töödeldav. Esimesel võimalusel paberkõrtele üleminek on üks osa A. Le Coqi lubadusest järeltulevatele põlvedele muuta maailm paremaks paigaks, kus elada, andes panuse maailma prügistumise vähendamisse.

 

Euroopa Parlamendi otsusega rakendub alates selle aasta 3. juulist teatud ühekordsete plasttoodete turule laskmise keeld. Need kategooriad on vatitikuvarred, söögiriistad, taldrikud, kõrred, joogisegamispulgad, õhupallide varred, vahtpolüstüreenist toidupakendid, vahtpolüstüreenist joogitopsid ja -pakendid.

Plastist väikeprügi on üks peamisi maailmamere reostatuse murekohti, moodustades mereprügist üle 80 protsendi. Aeglase lagunemistempo tõttu kogunevad plastjäätmed merre ja randadele. Plastijääke on leitud ka mereloomadest – hüljestest, lindudest, kaladest ja koorikloomadest, misläbi jõuab plast ringiga ka inimeste toidulauale.

 

Lisainformatsioon:

Tarmo Noop

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

www.alecoq.ee/rohepööre

 

  1. märts 2021

 

 

  • Le Coq annab lubaduse järeltulevatele põlvedele muuta maailm puhtamaks paigaks, kus elada
  • Ettevõte rajab aastaks 2022 unikaalse biogaasijaama
  • Esimene Eesti joogitootja, kes võtab kasutusele 100% taaskasutatud plastist veepudelid
  • Le Coq loobub plastiku kasutamisest multipakkidel ja on läinud üle 100% roheelektrile

 

Eesti suurim joogitootja A. Le Coq esitles täna oma investeeringuid ning esimesi samme puhtama ja parema keskkonna suunas. Fookuses on CO2 jalajälje vähendamine, taastumatute ressursside piiramine, panustamine puhtamasse loodusesse, materjalide taaskasutamise suurendamine ning veelgi suurema vastutuse võtmine inimese tervise ja heaolu eest. Sel ja järgmisel aastal investeerib ettevõte keskkonda toetavatesse tegevustesse üle 5 miljoni euro, sh 1,22 milj eurot Euroopa Liidu toetusrahadest.

 

  1. Le Coqi juht Tarmo Noop sõnas, et ettevõte on astumas uude ajajärku, mis toob senisest olulisemalt fookusesse keskkonna teemad ja ettevõtte jalajälje tervikuna. Möödunud aastal alguse saanud tegevustega antakse  lubadus järeltulevatele põlvedele jätta maha parem paik, kus elada. „Meid ümbritsevad keskkonnaprobleemid pole enam pelgalt riikidevahelised mured, me kõik peame võtma vastutuse puhtama ja parema tuleviku eest, tehes samme, mis selle eesmärgi poole meid edasi viivad,“ lausus Noop. Eriliselt suur roll on  muudatuste läbiviimisel suurtootjatel,  kelle tegevusest päriselt sõltub, kuhu lõpuks välja jõutakse. „Suurtootjatel on küll suurem jalajälg, aga just nemad annavad ka muudatuste läbiviimisel oluliselt suurema positiivse efekti nii keskkonnale kui tarbimisharjumuste muutmisele võrreldes väiketootjatega,“ lausus Noop.

 

Tänaseks on A. Le Coq juba teinud mitmeid konkreetseid keskkonda hoidvaid samme ning esimeses etapis võetakse ette viis suuremat fookust. „Tähtsamad investeeringud puudutavad päikesepargi käivitamist ning  unikaalse biogaasi- ja reoveepuhastusjaama rajamist, mis võimaldavad tunduvalt vähendada ettevõtte CO2 jalajälge. Lisaks tarbime juba 2020. aasta algusest tehases vaid 100% roheelektrit. Piirame ka oluliselt esmatasandi plasti kasutamist ning võtame kasutusele 100% taaskasutatud plastist valmistatud veepudelid ja asendame kõikide õllede multipakkide kile looduses laguneva kartongiga. Aastas kasutamata jääva kilega saaks  katta teekonna Tartust Pariisi,“ kirjeldas Noop olulisemaid investeeringuid. Erilist rõhku pannakse ka toodete sisule, kus iga toote väljatöötamisel lähtutakse selle tervislikumaks muutmise printsiibist: vähem suhkrut ja lisaaineid, rohkem naturaalsust, funktsionaalsust ja vitamiine.

 

Noobi sõnul on taolistest sammudest ja tegevustest rääkimine ülioluline, et aidata viia ühiskonnas läbi jõuline muutus keskkonna parandamise suunas. „Oleme võtnud ette selle sammu ja nüüd ka vastutuse midagi ära teha, lootes, et inspireerime ka teisi ja näitame, et maailma rohelisemaks muutmine on võimalik ja pole liialt keeruline. Ma ei väida, et oleme täna jõudnud oma tegutsemisega ideaalsesse tasakaalu, kuid kindlasti sellel teekonnal. Me usume, et ühiskond vajab keskkonnaalaselt paljude ettevõtete suurt pingutust ja loodame, et see paneb paljusid tootjaid selles suunas tegutsema ja miks mitte ka meist paremini,“ lisas Noop.

 

 

  1. Le Coq panustab puhtamasse ja paremasse tulevikku läbi viie olulise tegevuse:

 

CO2 jalajälje vähendamine

  • Alates 2020. aasta algusest on A. Le Coqis kasutusel vaid 100% roheelekter
  • Ettevõte investeeris spetsiaalsesse seadmesse, mis suunab katlamaja suitsugaaside energia tootmishoonete kütteks, vähendades seeläbi fossiilsel kütusel põhineva energia (maagaasi) tarbimist.
  • Aastaks 2022 rajatakse tehasesse unikaalne biogaasijaam, mis vähendab tehase maagaasi tarbimist ligi viiendiku võrra.
  • 2021 aasta alguses rajati A. Le Coqi logistikakeskusele päikesepark, mis katab suvekuudel ligi poole logistikakeskuse elektritarbimisest.
  • Ettevõttes on juurutatud unikaalne Energy Track energiasüsteem ja ISO 50001 energiamärgis, mis annab märkimisväärse energiakokkuhoiu

 

Taastumatute ressursside vähendamine

  • Ettevõte võtab esimesena Eestis kasutusele 100% taaskasutatud plastist veepudelid
  • Õllede multipakendite kile asendatakse looduses laguneva kartongiga. Aastas kasutatava kilega saaks katta teekonna Tartust Pariisi

 

Panustamine puhtamasse loodusesse

  • Korduskasutatava taara osatähtsuse suurendamine klaaspakendi hulgas kuni 93%ni
  • Kasutataval kartongil on FSC (metsade jätkusuutlikus) sertifikaat ning plastist joogikõrred asendatakse paberist alternatiiviga.
  • Koos biogaasijaamaga rajatakse ka veepuhastusjaam, mis annab linnale tagasi 80% puhtama vee.

 

Materjalide taaskasutuse ja ringmajanduse edendamine

  • Kogu õlletootmise jääk, õlleraba ja -pärm, saab uue elu kas bioenergia või piimana.
  • Ühes aastas saadetakse enam kui 106 miljonit plastist, alumiiniumist, klaasist ning kartongpaberist pakendit uuesti ringlusesse.

 

Veelgi suurem vastutus inimese tervise ja heaolu eest

  • Aastaks 2025 vähendatakse toodetes lisatud suhkru osakaalu 15%
  • Iga toote loomisel lähtutakse selle tervislikumaks muutmise põhimõttest: funktsionaalsus, vitamiinid, mineraalid, naturaalsus
  • Täiendav puhtusekaitse purgitoodetele lisatud fooliumi näol
  • Eesmärk on aastaks 2023 tõsta mittealkohoolsete jookide osatähtsust üle 50% ja kasvatada mittealkohoolse alkoholikategooria müüki kaks korda võrreldes 2020. aastaga.

 

  1. Le Coqi keskkonnaprogrammiga saab lähemalt tutvuda siin: www.alecoq.ee/rohepööre

 

 

Lisainformatsioon:

Tarmo Noop

5. märts 2021

Fotod nurgakivi asetamisest, autor Jaak Jänes:  https://www.dropbox.com/sh/oa4u7ynpt8brt0j/AADDs5kVtz_CQ9f7B0CEyNcPa?dl=0 

 

Täna asetati nurgakivi A. Le Coqi biogaasi- ja reoveepuhastusjaamale. Sellega koos rajatakse tehase territooriumile uus lahkvoolne kanalisatsioon, mis tähendab, et tootmise pesuvesi, olmevesi ja sademevesi suunatakse eraldi torustikesse. Kogu investeeringu maksumus on 3,5 miljonit eurot, sh 1,1 miljonit tuleb Euroopa Liidu toetusrahadest. Tegemist on Eestis ühe unikaalsema biogaasi- ja reoveepuhastusjaamaga, mis võimaldab tehasel toota heitveest biogaasi ning vähendada linnakanalisatsiooni suunatava heitvee reostuskoormust kuni 80%.

 

Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul on see üks tähtsam investeering ettevõtte keskkonnajalajälje vähendamiseks. Valmiv biogaasijaam katab 10-15% kogu tehase soojusenergiavajadusest, vähendades seeläbi maagaasi tarbimist ja süsinikujalajälge. „Piltlikult öeldes ei lähe meie tehases varsti enam midagi raisku. Rajatav biogaasijaam eraldab tootmises tekkinud heitveest tahke orgaanika ja muundab selle biogaasiks, mis katab 10-15% kogu tehase soojusenergiavajadusest,“ kirjeldas Noop. Lisaks biogaasi tootmisele puhastab rajatav jaam oluliselt tehase heitvett. „Tänu jaamale suuname linnakanalisatsiooni 80% puhtama vee, mida on Tartu veevärgil lihtsam puhastada ja taas ringlusesse lasta,“ tõi Noop välja teisegi eelise.

 

Nurgakivi asetamisel viibinud ehitusettevõtte Schöttli esindaja Christina Jörg hindab projekti juures eelkõige A. Le Coqi mõtteviisi vaadata oma tootest kaugemale. Kõige lihtsam on lasta tehase pesuvesi täies ulatuses kanalisatsiooni ja mitte mõelda, mis saab sellest edasi. A. Le Coq aga vaatab lõpptootest kaugemale – kuidas väärindada tootmisel tekkivat pesuvett nii, et sellest oleks tehasele ja keskkonnale päriselt kasu. „Head õlut ja maitsvaid jooke oskavad teha kõik. Vähe on aga neid, kes vaatavad oma toodangust kaugemale ja mõtlevad, millise jalajälje jätab nende tegevus keskkonnale,“ ütles Jörg.

 

Biogaasi- ja reoveepuhastusjaama valmimine on üks osa A. Le Coqi keskkonnalubadusest muuta maailm paremaks ja puhtamaks paigaks, kus elada. Üheks olulisemaks sihiks on ettevõte seadnud oma süsinikujalajälje vähendamise, mida rajatav biogaasijaam aitab saavutada. CO2 jalajälge aitavad oluliselt vähendada ka ettevõtte üleminek 100% roheelektrile, päikesepargi rajamine logistikakeskusele ja tootmises juurutatud Energy Track energiajuhtimissüsteem. Möödunud aasta lõpust kogutakse katlamaja korstende otsast kokku kogu soojusenergia, mis suunatakse tagasi tootmishoonete kütteks. Kõigi nende tegevuste tulemusena väheneb A. Le Coqi aastane süsinikujalajälg ligi 8000 tonni aastas.

 

Planeeritav biogaasijaam valmib 2021. aasta sügiseks ja hakkab täiel võimsusel tööle aasta lõpus. Uudne heitveesüsteem muudab tehase tootmise senisest veelgi ressursisäästlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Eesmärk on asendada ühes aastas umbes 184 930 kuupmeetrit maagaasi kohapeal toodetud biogaasiga ja vähendada reovee hulka suunatava tootmisjääkide osa kuni 80%. Projekti kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist ja rahastamist koordineeris Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Projekti kogumaksumuseks on planeeritud 2 743 712 eurot, millest EL kaasrahastab 1 135 264,50 eurot. Koos lahkvoolse kanalisatsiooni rajamisega on projekti kogumaksumus 3,5 miljonit eurot.

 

Le Coq on sel ja eelmisel aastal investeerinud keskkonnaprogrammi esimesse etappi üle 5 miljoni euro, sh 1,22 miljonit eurot Euroopa Liidu toetusrahadest. Fookuses on CO2 jalajälje vähendamine, taastumatute ressursside kasutamise piiramine, panustamine puhtamasse loodusesse, materjalide taaskasutamise suurendamine ning veelgi suurema vastutuse võtmine inimese tervise ja heaolu eest. Ettevõte on astunud uude ajajärku, mis toob senisest olulisemalt esile keskkonnateemad ja ettevõtte jalajälje tervikuna. Möödunud aastal alguse saanud tegevustega antakse lubadus järeltulevatele põlvedele jätta maha parem paik, kus elada. Selle kinnitamiseks lehvib A. Le Coqi tornis roheline lipp.

 

Lisainfo:

Tarmo Noop

AS A. Le Coq juht

Tel: 51 62 111

 

02.03.2021

 

Värska Vesi AS avas uue tootmisliini, mis võimaldab tuua turule uusi veetooteid ja kasvatada 30% jookide tootmismahtusid. Tehase arenduse koguinvesteering on üle 2,5 miljoni euro, millest 756 000 eurot kaeti PRIA toetustest. Tehase laienduse käigus ehitati Värska aleviku tehase juurde uus tootmishoone, kuhu paigutati villimisliin ja seadmed jookide segamise jaoks ning täiendati olemasolevaid liine. 

 

Värska Vesi AS juhatuse esimees Urmas Jõgeva sõnul võimaldab uus liin suurendada ettevõtte maitsestatud vee tootmise osakaalu ja tuua joogiturule mitu unikaalset tooteseeriat. Maitsestatud tooted teeb unikaalseks nende baseerumine looduslikul sertifitseeritud mineraalveel. 

 

„Uus liin võimaldab meil spordijookide turule siseneda ja jooke spetsiaalse spordikorgiga pudelitesse villida. Värska Sport on saadaval nii isotoonilise kui ka trendika BCAA joogina, kuid eriliseks teeb selle põhinemine naturaalsel mineraalveel. Maitsevee toodangu osakaalu kasvatavad ka Vurtsvasseri uute maitsetega tooted ning uus mineraliseeritud maitsevee tootesari Värska Natural Plus. Üks trendikaim näide neist on kollageeni lisandiga maitsevesi,“ rääkis Värska Vesi AS müügi-ja turundusdirektor Rauno Jõgeva.

  

Urmas Jõgeva sõnul on uutel toodetel ka suur ekspordi potentsiaal ning osad neist on juba välismaa turgudel ka vastu võetud. „Värska Vesi AS eksport moodustab juba praegu üle 25% ja uus liin annab võimalusi ekspordi täiendavaks kasvuks. Oleme Värska kaubamärgi tuntusesse aastaid panustanud ning usume, et lisaks traditsioonilisele looduslikule mineraalveele ollakse ka välismaal valmis meie teisi tervislikke tooteid proovima,“ rääkis Urmas Jõgeva. 

 

Vaatamata koroonast tingitud raskele majanduslikule olukorrale plaanib Värska Vesi AS tootmismahtusid kasvatada juba sellel kevadel ning uued tooted jõuavad poodidesse märtsikuus. „Kuigi HoReCa sektori (hotellid, restoranid, catering) müügi osakaal on praegustes tingimustes vähenenud, kompenseerib seda jaekaubanduse müügi kasv ning eksport. Inimesed teevad palju sporti ja panustavad teadlikult tervisesse ning seetõttu tarbitakse ka looduslikku mineraalvett järjest enam,“ rääkis Urmas Jõgeva.

 

Värska Vesi AS uuele tootesuunale andis hoo sisse naturaalsest mahlast ja mineraalveest kokku segatud Vurtsvasseri edu. „Limonaadile alternatiivi pakkuv Vurtsvasser võeti rahva poolt hästi vastu ja see andis tõuke maitsevee tootmisvõimsuse tõstmisesse panustamiseks,“ rääkis Rauno Jõgeva.

 

Pildid uuest tootmisliinist leiad siit:

https://www.dropbox.com/sh/hizthb2sfulhz18/AADMujhya-UexyHBHJqIrb9wa?dl=0

 

Lisainformatsioon:

www.varskavesi.ee

 

Katrin Tibar:

tel: + 372 50 66838

Värska Vesi AS kommunikatsioon

 

PRESSITEADE

02.03.2021

 

Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu sai viis uut liiget

 

Maaeluminister Urmas Kruuse nimetas esmaspäeval ametisse Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu viis uut liiget, et täiendada sihtasutuse otsustusprotsesse nii põllumajandussektori esindusorganisatsioonide, toidutööstuse kui ka akadeemilise vaatega.

 

„Muudatused MESi nõukogus pole ajendatud pelgalt uue valitsuse ametisse asumisest, vaid otsuste tegemisse on edaspidi kaasatud senisest oluliselt laiem vaade nii põllumajandustootmisele kui ka maaelule üldse,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse. „MESi nõukogusse lisanduvad põllumajandusorganisatsioonide ja toidutööstuse esindaja, samuti on kaasatud nii Maaülikooli rektor kui ka regionaalpoliitiline vaade omavalitsusjuhi silme läbi.“

 

MESi nõukogu uute liikmetena alustavad tööd Maido Ruusmann, Roomet Sõrmus, Mait Klaassen, Aivar Rosenberg ja Sirje Potisepp.

 

Nõukogus jätkavad senist tööd liikmetena Mart Undrest, Janika Usin, Rein Randver, Marko Gorban ja nõukogu esimehena Andres Oopkaup.

1993. aastal asutatud Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on toetada ja elavdada Eesti maapiirkonna ettevõtlust, luues paremaid võimalusi kapitalile ligipääsuks ning tõstes maaettevõtluse konkurentsivõimet.

 

Teate edastas:

Andres Kärssin

nõunik

avalike suhete osakond

Maaeluministeerium

______________________________

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

625 6152

Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn/ www.agri.ee

 

Maaeluministeerium
PRESSITEADE
25.02.2021

 

Maaeluministeeriumi teenetemärkidega tunnustatakse 17 inimest

 

Maaeluminister Urmas Kruuse ja kantsler Tiina Saron andsid täna Maaeluministeeriumis toimunud Eesti Vabariigi 103. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajanduse ja maaelu edendajatele üle 2 ministeeriumi kuldset ja 15 hõbedast teenetemärki.

 

Maaeluminister ja kantsler tänasid aktusel inimesi, kes on andnud silmapaistva panuse põllumajanduse ja maaelu valdkondade edendamisse. Kõiki teenetemärgi kavalere iseloomustab pikk kogemus neis valdkondades. „Suur kogemuste pagas ja teadmised on need märksõnad, millega saab iseloomustada tänaseid teenetemärkide saajaid. Neid inimesi iseloomustab ka jäägitu pühendumus oma kutsele, mis teeb nad silmapaistvaks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Täna tunnustatute hulgas on pika staažiga teadlasi ja oma valdkonna spetsialiste, kes on andnud olulise panuse põllumajanduse ja maaelu arengusse, toiduainesektori ja mahevaldkonna eestvedajaid ja teavitajaid. Teie tööd on märgatud ja me hindame seda väga.“

 

„Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustab parimaid karjakasvatajaid aastast 2000 eesmärgiga tõsta esile põllumajanduse kõige keerulisemas valdkonnas tegutsejaid. Selle aasta võitjad on oma pikaajalise tööga arendanud eeskujulikuks oma ettevõtte loomakasvatuse ja nad panustavad ka kohaliku piirkonna arengusse," sõnas sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg. 2020. a parim piimakarjakasvataja on Tiit Niilo (Nopri talu) ja parim lihaveisekarjakasvataja on Mariliis Vahar (Ohtla Lihaveis OÜ).

 

Maaeluministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumis, valitsemisala valitsusasutuses või hallatavas riigiasutuses või ministeeriumi valitsemisala valdkonnas. Tänavu anti üle 2 kuldset ja 15 hõbedast teenetemärki.

 

 

 

25. veebruar 2021

 

Lunden Food OÜ on teinud jätkusuutliku ja vastutustundliku ettevõtluse arendamise raames põhimõttelise otsuse loobuda puurikanade munade kasutamisest oma toodetes ning on võtnud oma tootmises kasutusele õrrekanade munad ja õrrekanade mune sisaldavad toorained. Üleminek on toimunud jooksvalt 2021 aasta algusest ja saame öelda, et alates 22.02.21 meie tootmises ja toodetes puurikanade mune kasutusel ei ole.
Puuris peetavatel kanadel puuduvad võimalused kanadele omaseks käitumiseks, nagu näiteks jooksmiseks, siblimiseks või tiibade sirutamiseks ning kitsaste elutingimuste tõttu on linnud suure tõenäosusega stressis.
Õrrekanadel on elamiseks rohkem ruumi ning neil on vaba juurdepääs joogi- ja söötmisliinidele, pesakastidele, põrandale ning õrtele. Samuti on neil eri tasapindadel küllaldaselt ruumi liikuda – joosta ja siblida. Meie tootmises kasutusele võetud õrrekanade munade päritolu on valdavalt Eesti ja Soome.
Õrrekanade munade kasutusele võtmisega anname oma panuse puurikanade munade nõudluse vähendamiseks. Aastal 2020 ostis Lunden Food oma toodete jaoks üle 1,3 miljoni muna, sellele lisanduvad veel muud toorained, mis muna sisaldavad - näiteks majoneesid, mis kõik sisaldavad nüüd 100% puurivabade kanade mune.
Oma toodetel, mis kannavad Chef Lundén kaubamärki (Chef Lundén Eesti), hakkame jooksvalt kasutama ka vastavat märgistust, mis näitab, et tootes kasutatud muna on pärit puurivabadelt kanadelt. Kuna toodame ka private label tooteid, annab see samm lisaväärtuse meie klientidele, kellel on võimalik meie toodetud toodete kohta sama argumenti välja tuua.

Täiendav info:
Evelin Toomela
Lunden Food OÜ
Müügi- ja turundusjuht
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

2006 aastal asutatud Lunden Food OÜ on toidutööstus, mis kuulub Soome kapitalil põhinevasse 83-aastase ajalooga perefirma OY Lunden AB kontserni. Ettevõte turustab oma tooteid Eesti ja Soome turul Chef Lundén kaubamärgi all.