Eestlased armastavad koorejäätist süüa olenemata aastaajast, serveerida seda kuuma piruka või koogiga, lisaks on see koorene suutäis kohustuslikuks koostisosaks jäätisekokteilide valmistamisel. Vähesed aga teavad, et tulihingelised jäätisesõbrad suudavad magusast jäätisest välja võluda ka soolaseid roogasid.
Academic Food Labi toiduvõlurid Priit Toomits ja Andrus Laaniste kinnitavad, et koorejäätise puhul saab vaadata palju kaugemale jäätisepallist, -kokteilist ja lihtsalt magusroast. Tippkokad kasutavad koorest koostisosa hoopis pastakastmete ja soolase panna cotta valmistamisel ning serveerivad jäätist mereandide ja steigiga.
Kui ka sina oled suur jäätisesõber, kes valmis oma maitsemeele ja kokkamisoskused proovile panema, siis loe, milliseid põnevaid koosluseid soovitavad tippkokad koorejäätisest valmistada.
Jäätis ja friikartulid
Koorene suutäis magusat jäätist ja soolased friikartulid võivad kombinatsioonina tunduda kui tuli ja vesi, kuid tegelikkuses on see sama maitsev kui soolakaramell või soolakringel šokolaadiglasuuris.
Arvatakse, et selles maitsekombinatsioonis saab süüdistada kiirtoidukohtasid, kus inimesed tellisid friikartuleid ja koorejäätist ning viimase kreemjas tekstuur lihtsalt mõjus nii kutsuvalt, et inimesed hakkasid naljaga pooleks kartuleid sellesse kastma. Järgmisel hetkel proovisid koorese ja magusa ning kuuma ja soolase kooslust juba inimesed üle maailma.
Toomitsa sõnul mõjub soolase ja magusa tasakaal inimestele kuidagi eriliselt kutsuvalt ning esmalt kummalisena tundunud kombinatsioonist saanud lausa omaette roog. Kuidas oleks kausitäie koorejäätise, soolaste friikartulite ja šokolaadikastmega?
Kastmed, kastmed, kastmed
Koorejäätisest soolased kastmed ei ole ehk päris kodukoka pärusmaa, kuid tippkokkade jaoks kindlasti mitte uudne lähenemine.
Laaniste sõnul näitab igasugune soolase roa valmistamine magusast jäätisest tõelist meistriklassi, sest ideaalseks tulemuseks on vaja tunda maitsete tasakaalustamise kunsti. „Koorejäätis on kreemine ja rammus ning neid omadusi kokad kastmete valmistamisel ka otsivad. Sulanuna on koorejäätise puhul praktiliselt tegemist vahukoorega, kuhu on lisatud vaniljet ja suhkrut. Ideaalse tasakaalu saavutamiseks tulebki mängu koka oskus mängida soolase ja magusaga, kuid see on tehtav ning ka koduses köögis,“ julgustab Laaniste.
Maitsvaks kastmeks steigile pane koorejäätis tantsu lööma täisterasinepiga, kasuta seda vahukoore või köögikreemi asemel Rootsi lihapallide kastmes, samuti sobib jäätis asendama koort pastakastmetes. Lihtsalt pea meeles, et happelisi kastmeid ei ole soovitatav pärast koore lisamist keeta, muidu võib koor kastmes tükki minna.
Laaniste retseptivaramust pärineb ka rammusa koorejäätise, pohlade ja mädarõikaga valmistatud jäätis, mis moodustab sulades maitsva kastme suitsukeelele.
Panna cotta
Kes ei oleks kuulnud populaarsest itaalia desserdist panna cottast, mille koostisesse kuuluvad vahu- ja kohvikoor, suhkur, vanilje ja soovi korral veidi rummi? Esimesed koostisosad saab ostunimekirjast maha tõmmata, kui koduses jääkapis peaks end peitma karp koorejäätist. Tõeliselt põnevaks väljakutseks saab aga pidada soolase panna cotta valmistamist. Itaaliapäraseks kombinatsiooniks sulata koorejäätis, lisa piim, želatiin, parmesan, pipar ja balsamiäädikas ning serveerimist kirsstomatite ja basiilikupestoga.
Panna cottat võib valmistada ka rohelistest hernestest, koorejäätisest, kanapuljongist ja želatiinist ning serveerida näiteks hõrgu krabilihaga.
Laaniste meenutab enda loodud retsepti, kus kokku sai pandud vaniljejäätis tursamaksa ja wasabiga, mille tulemuseks hõrk roog.
„Koorene ja soolane tarrend sobib hästi õhtusöögil eelroaks või iseseisvaks lõunasöögiks. Kokkamisel tuleb taaskord meeles pidada maitsete tasakaalustamist, sest tähtsaks koostisosaks on koorejäätis, mille koorene tekstuur ja lihtsus inspireerivad toidugurmaane, kuid mille magusale maitsele tuleb soolastes roogades õige tasakaal leida,“ õpetab Toomits.
Friikartulid jäätisega foto: https://bit.ly/3xSFVR0
Pauligi uude tootmishoonesse Belgias Roeselares investeeritakse 45 miljonit eurot. Investeering aitab Pauligil tugevdada oma turuliidri positsiooni Tex Mex toidu valdkonnas Euroopas. Uus Belgia tortiljatehas saab olema süsinikuneutraalne - see toetab Pauligi ambitsioonikat sihti vähendada oma tegevusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitmeid 2030. aastaks 80% võrreldes 2018. aastaga. Santa Maria ja Poco Loco tortiljade tootmist on plaanitud uues tehases alustada 2022. aasta kevadel.
„Pauligi eesmärk on olla toiduaine- ja joogitööstuses üks Euroopa kiiremini kasvavaid ettevõtteid ning jätkusuutlikkuse eestvedaja. Uus tehas Belgias võimaldab meil kasvada Tex Mex toitude valdkonnas ning suurendada innovatsioonivõimekust. Usume, et äritegevuse kasv ja kestlikkus saavad käia käsikäes ning seetõttu on meie siht, et uus tehas oleks juba algusest peale süsinikuneutraalne. Tahame panna aluse uuele kestlikule toidukultuurile, mis on hea nii inimestele kui ka planeedile,“ ütleb Pauligi kontsernijuht Rolf Ladau.
Tex Mex on üks kõige kiiremini kasvavatest toidukultuuridest kogu maailmas ja suure kasvupotentsiaaliga ka Baltimaades, kus Santa Maria Tex Mex kategooria kasv jae- ja Out-of-Home sektoris kokku on 2021. aastal olnud 22%.
Uus süsinikuneutraalne tortiljatehas
„Uues tehases kasutame oma olemasolevate tehaste parimaid praktikaid – see aitab uues tehases suurendada energiatõhusust ja vähendada mõju keskkonnale. Tehase asukoht võimaldab optimeerida logistikat ning vähendada kaubavedude mahtu. Tootmishoonet ühendab kõrval asuva jaotuskeskusega sild, mistõttu ei ole kaubavedu mööda teid ladustamise jaoks enam vajalik,“ ütleb Thomas Panteli, Pauligi tarneahela- ja ostudirektor.
Pauligi eesmärk on muuta kõik ettevõtte kümme tehast kuues eri riigis 2023. aastaks süsinikuneutraalseks. CO2-neutraalse hoone sertifikaadi CarbonNeutral® on saanud juba Soomes Vuosaaris asuv Pauligi kohvitehas ning Järvenpääl tegutsev Gold&Green Foodsi tehas, samuti Mölndali ja Landskrona tehased Rootsis, kus toodetakse Santa Maria maitseaineid ja tortiljasid ning Risenta müslit. Santa Maria tehasele Sauel on plaanis taotleda süsinikuneutraalse hoone sertifikaat 2022. aasta lõpus.
Kontakt: Aire Raud, kommunikatsioonijuht, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ja +372 512 0115
Paulig on toidu- ja joogivaldkonnas tegutsev pereettevõte, mis arendab jätkusuutlikku toidukultuuri – sellist, mis on hea nii inimestele kui ka planeedile. Paulig pakub maitseelamusi: kohvid ja joogid, Tex Mex ja vürtsid, suupisted ja taimsed valikud. Ettevõtte kaubamärgid on Paulig, Santa Maria, Risenta, Gold & Green ja Poco Loco. Pauligi müügitulu 2020. aastal oli 920 miljonit eurot. Ettevõttes on kokku üle 2000 töötaja 13 riigis, kes töötavad selle nimel, et elu oleks täis maitseid – For a life full of flavour. Loe rohkem: www.pauliggroup.com/et
Soojad suvepäevad ja jahutav jäätis on ideaalsed kaaslased, mistõttu ei saa imeks panna, kui päeva lõpuks saab söödud rohkem kui üks külm maius. Kuidas aga mõjub selline suvedieet kehakaalule ning kas koorejäätist tasub peljata?
Toitumisnõustaja Kristin Salupuu sõnul mistahes toit üksi kehakaalu ei kergita. “Kehakaalu tõusu tingib liigne energia tarbimine, mida organism ei jõua päeva jooksul ära kulutada. Hinnanguliselt peaks ühe kilogrammi rasvamassi juurde võtmiseks sööma päevasele energiavajadusele lisaks 7500 kilokalorit. Seega normaalselt liikuva inimese jaoks ei tekita paari koorejäätise tarbimine nädalas veel liigset kehakaalu,” rääkis Salupuu.
Toitumisnõustaja selgitas, et tasakaalustatud toitumise põhitõdesid järgides ning tervislikult toitudes võib jäätise söömine olla ka menüü regulaarne osa. Oluline on vaid jälgida, et koorejäätis oleks magustoit, mitte põhitoidukord, menüü sisaldaks erinevatest toidugruppidest pärit toite ning inimene oleks füüsiliselt aktiivne - teeks trenni ning päeva jooksul vajalikud sammud täis. “Kõige maitsvamatest ja naudinguid pakkuvatest maiustustest ei pea loobuma, kui süüa neid mõistlikus koguses,” ütles Salupuu. Samas toonitas ta, et inimesed peaksid sööma teadlikult ning oma magusatarbimist jälgima – eriti veel ajal, kus maitsvad maiustused ümbritsevad meid igal pool. Seega pole näiteks mõistlik ühes päevas mitut jäätist ära süüa.
Tasakaalustatud toitumise põhitõed
Toitumisnõustaja selgitas, et kehakaalu normis püsimiseks tuleks süüa vastavalt energiavajadusele. Tihti kipuvad inimesed oma energiakulu ülehindama ning toidust tulenevat energiat alahindama, mis võib tekitada väärarusaama, et kehakaalu langetamiseks või hoidmiseks tuleb söömist radikaalselt piirata. Tegelikkuses on oluline oma energiavajadust teada ning toidukorrad mitmekülgsena hoida – tähtis on eelkõige tasakaal, mitte üks või teine äärmus.
Toitumisel peaks eelkõige jälgima toidupüramiidi: sööma mitmekülgselt teravilju ja täisteratooteid, puu- ja köögivilju, marju, pähkleid, rasva sisaldavaid toite ning segatoitumise puhul ka piimatooteid, kala, (linnu)liha ja mune. “Toitumine võiks olla mitmekülgne ka toidugruppide sees, nii ei tohiks süüa vaid ühte sorti leiba või köögivilju, pigem on oluline valikuid varieerida,” rääkis Salupuu.
Kuigi koorejäätised kuuluvad toidupüramiidis suhkru, maiustuste, magusate- ja soolaste snäkkide toidugruppi ning pole otseselt vajalikud, siis mõõdukalt süües ei tee need halba. “Toitumisnõustajana on minu poole pöördunud ka inimesi, kelle toitumine on üldjoontes paigas, kuid neid vaevab süütunne, sest aeg-ajalt on nad endale väikese koorejäätise, 1-2 kommi või koogitüki lubanud. Kõiges tuleb hoida tasakaalu ning inimene, kes füüsiliselt aktiivne on, ei peaks mõistlikus koguses koorejäätise söömise pärast muretsema,” kinnitas ta.
Toitu ei tohi karta
Salupuu sõnul ei tohiks tegelikult ühtki toitu karta ega ka selle söömise pärast süümepiinu tunda. „Kuigi teada-tuntult on jäätises ülekaalus küllastunud rasvhapped, mis võiksid soovituslikult anda kuni 10% päevasest energiakogusest, siis olles füüsiliselt aktiivne ning süües tervislikku mitmekülgset toitu, on täiesti võimalik nautida ka jäätist ning samal ajal küllastunud rasvhapetest tulenev energia hoida soovituslikes piirides,” rääkis Salupuu.
Toitumisnõustaja sõnul sisaldab koorejäätis lisaks suhkrule ja rasvale näiteks kaltsiumit ja A, B2 ja B12 vitamiine. Kuigi põhimõtteliselt sisaldub sama kogus kaltsiumit ja B2 vitamiini näiteks madalama kalorsusega maitsestamata jogurtis ja A- ning B12 vitamiine on kordades rohkem maksas, siis koorejäätise söömine on inimese jaoks märksa lõbusam ja naudinguterohkem.
Kaalu langetamiseks ei pea jäätisest täielikult loobuma
Tihti arvatakse, et kaalu langetamine tähendab lemmiktoitudest loobumist. Tegelikkuses peaks nädalas 0,5-1 kg kaalu langetamiseks päevane energiavajadus olema 500 kcal võrra väiksem kui tegelik energiavajadus. Selleks on mõistlik toiduga saadavat energiat alandada näiteks 300 kcal võrra ja suurendada füüsilist aktiivsust 200 kcal võrra. Eeskätt võiks vähendada maiustuste ja soolaste snäkkide toidugruppi kuuluvate toitude koguseid.
“Oluline põhimõte, mida ma oma klientidele pidevalt meelde tuletan, on see, et püsivaid tulemusi annavad sellised muudatused, mis on elukestvalt järgitavad,” ütles Salupuu. See tähendab, et tervislikumate alternatiivide poole liikumine ei tohiks tähendada millestki loobumist, vaid võimalust kogeda uusi maitseid ja paremat enesetunnet. “Aeg-ajalt võib muidugi süüa ka näiteks koorejäätist, mis kaalulangetuse eesmärki lühiajaliselt ei toeta, kuid pikemas perspektiivis aitab ennetada liigseid isusid ja hilisemat ülesöömist,” ütles Salupuu.
Toitumisnõustaja lisas, et kuigi täielik maiustustest loobumine ning madala süsivesikute sisaldusega dieedid annavad kiireid tulemusi, sest kehakaal langeb alguses vedeliku arvelt, siis võivad sellega kaasneda ka terviseprobleemid. “Enamasti viib enda täielik piiramine selleni, et mingi aja möödudes pöördutakse vanade harjumuste juurde tagasi ning kaotatud kilod naasevad kiirelt,” rääkis Salupuu. Päevapealt toitumisega äärmusesse minemine ei ole ka jätkusuutlik ning pigem tuleks alustada väikestest muutustest ja uutest harjumustest, mis püsiksid elu lõpuni.
Seega on tähtis, et liikumine ja tervislik toitumine, oleks inimese jaoks rõõmu pakkuv ja nauditav. Koorejäätis on ikkagi maiustus, mille süümepiinadeta söömise jaoks peaks ülejäänud menüü olema tasakaalus ning inimene füüsiliselt aktiivne. Sellisel juhul ei pea koorejäätist või muid maitsvaid toite tarbides tundma ka süümepiinu.
Pressiteade
18. juuni 2021
Nõo Lihatööstus ostis välja Maag Grupi vähemusosaluse
Nõo Lihatööstus ostis välja Maag Grupp vähemusosaluse ja suurendas seeläbi proportsionaalselt teiste seniste omanike osalusi ettevõttes.
Nõo Lihatööstuse osanikud otsustasid 14. juunil 2021 peetud üldkoosolekul osta tagasi ASi Maag Grupi tütarühingule OÜ Karukoobas kuulunud 29-protsendilise osaluse Nõo Lihatööstuses. Tehingu hind ja täpsemad tingimused on poolte kokkuleppel konfidentsiaalsed. Pooled leppisid ka kokku, et kõik osanike vahelised varasemad vaidlused ja kohtuasjad lõpetatakse. Tehingut nõustasid müüja poolel Advokaadibüroo Rask ja ostja poolel Advokaadibüroo TGS Baltic.
Tehingu tulemusena suurenes proportsionaalselt Nõo Lihatööstuse teiste seniste osanike osalus. Ettevõtte asutaja Toomas Kruustüki abikaasale Katrin Kruustükile kuulub tehingu järel 48 protsenti ja kaasasutajale, Katrin Kruustüki vennale Peeter Kõrvale 34 protsenti osakutest. Ülejäänud väikeosanike osalus ei ületa kellelgi 5 protsenti. OÜ Karukoobas väljus täielikult Nõo Lihatööstuse osanike ringist.
Nõo Lihatööstuse nõukogu esimehena jätkab Simmo Kruustük ning nõukogu liikmena Peeter Kõrv ja Väino Illing. Ettevõtte juhatuse liikmena jätkab tänane tegevjuht Ragnar Loova.
„Tehing ei too kaasa muutusi Nõo Lihatööstuse igapäevategevuses. Meie strateegiline visioon on olla eelistatuim lihatööstus nii Eestis kui Balti riikides. Samuti soovime tugevdada oma positsiooni Eesti suurima kodumaisel kapitalil põhineva lihatööstusena ja Lõuna-Eesti ühe olulisema tööandjana. Jätkame pereettevõttena, kes soovib rikastada Eesti inimeste toidulauda ehedate ja tervislike lihatoodetega,“ lausus Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük.
„Oleme saavutatud kokkuleppe tingimustega rahul ja jätkame igapäevatööd sõbralike konkurentidena,“ ütles OÜ Karukoobas juhatuse liige Toomas Juhani.
Tänaseks Maag Gruppi kuuluv OÜ Karukoobas omandas Nõo Lihatööstuses osaluse 2011. aastal.
Nõo Lihatööstus on suurim eestimaisel kapitalil põhinev lihatööstus, mis asub Tartu lähedal Nõos. Ettevõtte asutati 1992. aastal, mil hakati tootma legendaarset Nõo rulaadi. Tänaseni valmivad Nõos maitsvad, kvaliteetsed ja ehtsad lihatooted. Ettevõtte annab tööd ligi 200 inimesele.
Lisainfo:
Simmo Kruustük
Müügi ja turundusdirektor
Sales and Marketing Manager
+372 51 68 103
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Vaata lõbusat galeriid siit: https://bit.ly/3pKaZio
Armastatud näitlejad Kait Kall ja Priit Pius tegid oma karjääris ootamatu kannapöörde ning hakkasid suve alguses hoopis jäätisekulleriteks. Näitlejad üllatasid esimesel tööpäeval Eesti mõjuisikuid koorejäätise saadetisega.
Esimesena üllatasid kullerid Tuuli Randa, kes oli parasjagu tööle suundumas ning õnnelik, et saab kuuma päeva jahutava maiusega alustada. Lauljannad Eleryn Tiit ja Inga Tislar olid meeldivalt üllatunud, nähes tuntud naljamehi koduukse ees. Jüri Pootsmann seevastu näitas üles ülimat külalislahkust ning kutsus kullerimehi tuppa väikesele jäätisepausile. Kuna Piusil ja Kallil vajas tähtis töö tegemist, siis pidid nad ahvatlevast pakkumisest loobuma.
Fännide rahustuseks tasub mainida, et mehed oma näitlejatööst siiski loobuda ei plaani. Jäätisekulleriteks kehastusid nad Toiduliidu koorejäätise kampaania raames, et tuletada kõikidele eestimaalastele meelde kuivõrd ideaalne magusroog ja suvine jahutus on rammus ja maitsev koorejäätis, mis võiks igal inimesel alati külmkapis varuks olla.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on eestlased tublid jäätisetarbijad, eelistades enim rammusat ja puhast koorejäätist. “Iga Eesti inimene sööb aastas ligikaudu 10 liitrit jäätist, mis veel ei edasta meie põhjanaabrite soomlaste armastust jäätiste vastu, kuid küll me neile peagi järele jõuame,” lubas Potisepp. Tema sõnul ei tohiks ükski jäätisesõber koorejäätist peljata. “Koorejäätis on küll rammus, kuid pärast tegusat suvepäeva rannas, aiatöödel või looduses ei ole vaja muretseda, kuidas see figuurile mõjub. Aktiivne eluviis ja paras annus koorejäätist käivad käsikäes,” kinnitas Toiduliidu juht.
Päevaks jäätisekulleri rollis olnud näitlejad tõdesid pärast pikka päeva, et jäätisekulleri töö on mõnus vaheldus näitlejaelule. “Vähemalt nüüd on ka varuplaan olemas: kui näitlejatöö peaks luhta minema, siis jäätist saab alati laiali vedada,” jätab Kall otsad lahtiseks ega välista karjääripööret.
Pius tõdes, et jäätisekulleri amet pole lihtne: “Õigete majade ja korterite otsimine, treppidest üles jooksmine ning jäätise üleandmine on kõik üks paras katsumus, mis paneb tahtma kogu jäätis ise ära süüa.”
Kui Kait saaks valida jäätise, mida oma elu lõpuni nautida, siis oleks see kõige klassikalisem vanilli-koorejäätis. Priit tunnistas samuti, et ei suuda vaniljemaitselisele jäätisele vastu panna, kuid tema jäätisel peab olema ka šokolaadiglasuur.
Aasta turundustegu 2020: Ärikategooria Grand Prix võitja on Maks & Mooritsa kampaania „50% vähem pakendit- oleme koos säästlikumad“.
Aasta Turundustegu Grand Prix võitja Atria Eesti
Autor: Raul Mee
Maks & Moorits tõi esimesena Eestis turule uue kontseptsiooniga hakklihapakendi, mida on lihtne avada, mis võtab külmikus palju vähem ruumi, säilib kauem ja võimaldab pakendada hakkliha loodust säästvamalt. Uue pakendi valmistamiseks kulub 50% vähem pakkematerjali kui varem.
Tegemist on murrangulise sammuga toiduainetööstuses plasti kasutamise vähendamises. Uue pakendi kasutusele võtmise tulemuseks on 34% väiksem ökoloogiline jalajälg ning hakkliha pikem säilivusaeg. Hakkliha kogus pakendis ei vähenenud, ent aastaga vähenes pakendi plastikukulu koguni 60 tonni võrra.
Innovaatiline, keskkonnasäästlik ja mugav hakklihapakend ületas nii tarbijate ootused kui ka ettevõtte enda seatud prognoosid. 2020. aasta esimene kvartal tõi Maks & Mooritsa ajaloo absoluutse müügirekordi- üle 700 tonni hakkliha ehk 74% rohkem kui aasta varem samal ajal.
„Uskusime, et tarbija hindab mugavust ja keskkonnasäästlikumat pakendamist, ent taolist edu ei osanud me ettegi näha,“ tunnistas Atria müügi- ja turundusdirektor Meelis Laande. „Harjumuspärase ja igapäevatoote muutmine on riskantne samm, mistõttu ei osanud me prognoosida tarbija lõplikku reaktsiooni uuele kontseptsioonile. Täna saame öelda, et tarbija hindab üha enam mugavust ning keskkonnasõbralikumat mõtte- ja käitumismustrit,“ lisas Laande.
Atria Müügi- ja turundusdirektori sõnul on tarbija jaoks üha kõnekam ostukäitumist mõjutav argument ka toiduraiskamise vähendamine. „Maks & Mooritsa uue hakklihapakendiga oleme Eestis kasutusele võtnud vähe kasutust leidnud võimaluse, millega saab toote sügavkülmutada enne „kõlblik kuni“ tähtaja möödumist. See võimaldab oluliselt vähendada toiduraiskamist, kuna tänaste uuringute põhjal on kodudes toiduraiskamise peamiseks põhjuseks just tootel oleva „kõlblik kuni“ kuupäeva ületamine,“ selgitas Laande.
Maks & Mooritsa uues hakklihapakendis kodune hakkliha võitis hiljuti esikoha ka Toiduliidu Eesti Parima Toiduaine konkursil.
Saku Õlletehas pälvis tänavu esmakordselt vastutustundliku ettevõtluse kuldmärgise, mis on tunnustuseks joogitootja ambitsioonikatele eesmärkidele keskkonna ja jätkusuutlikkuse vallas, sealhulgas eesmärgile saavutada juba 2030. aastaks tootmises süsinikheitmete nulltase.
"Kestlikud põhimõtted ja globaalsete kliimaeesmärkide sidumine ettevõtte igapäevategevusega on olnud Saku Õlletehase äristrateegia osa ligi kümnendi - oleme osalenud vastutustundliku ettevõtluse indeksis juba üheksa aastat," lausus Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms. "Rõõm on tõdeda, et oleme oma tegevuses olnud suunanäitajaks paljudele teistele Eesti ettevõtetele ning meie pidevaid pingutusi kestlikkuse vallas on esmakordselt tunnustatud vastutustundliku ettevõtluse kõrgeima ehk kuldmärgisega.”
Jaan Härmsi sõnul on kuldmärgise saavutamine kinnituseks sellele, et Saku Õlletehases seatud eesmärgid nii keskkonnahoiu kui ka sotsiaalse vastutustundlikkuse võtmes on tulevikkuvaatavad ning nende suunas liikumine on selgelt mõõdetav ja hinnatav.
"Tööstusettevõttena on meie tegevusel otse loomulikult mõju ümbritsevale keskkonnale ning oleme seetõttu võtnud Carlsberg Grupi osana endale eesmärgi saavutada tootmises süsinikheitmete nulltase aastaks 2030," rääkis Saku Õlletehase juhatuse liige. "Oleme selle eesmärgi suunas liikudes suutnud juba tänaseks vähendada oma CO2-heitmeid enam kui viiendiku võrra läbi selliste sammude, nagu näiteks sajaprotsendiliselt taastuvelektri kasutamine juba kuuendat aastat, soojuse taaskasutamine õllekeedul või ka autopargis ainult hübriidsõidukite kasutamine.”
Jaan Härmsi sõnul on Saku Õlletehase jaoks eraldi fookuses ka ühiskondlik vastutustundlikkus ja panus kogukondadesse. "Arvestades meie tegevusala ehk lahjade alkohoolsete jookide tootmist on vastutus ühiskonna ees meie kestlikkuse strateegias võrdselt oluline keskkonnaalaste eesmärkidega ning tänavu esmakordselt saavutatud CSR-indeksi kuldtase on selle tunnustuseks," lisas Jaan Härms.
Saku Õlletehas osaleb Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi koostatavas iga-aastases vastutustundliku ettevõtluse indeksis juba alates 2013. aastast. Eelneval viiel aastal pälvis Saku Õlletehase indeksi hõbemärgise.
**
Tänavu 65. juubelit tähistav Premia Tallinna Külmhoone tootmine läheb täielikult üle taastuvenergiale, tänu millele väheneb jäätisevabriku ja sügavkülma lao aastane süsinikdioksiidi heitmete kogus üle 95% ehk enam kui 2800 tonni. Lisaks võeti kasutusele Fusebox virtuaalse elektrijaama lahendus, mis aitab optimeerida ettevõtte elektritarbimist.
Tänavu 65. juubelit tähistav Premia Tallinna Külmhoone tootmine läheb täielikult üle taastuvenergiale, tänu millele väheneb jäätisevabriku ja sügavkülma lao aastane süsinikdioksiidi heitmete kogus üle 95% ehk enam kui 2800 tonni. Lisaks võeti kasutusele Fusebox virtuaalse elektrijaama lahendus, mis aitab optimeerida ettevõtte elektritarbimist.
„Premia on Eesti suurim jäätisetootja ja selle austava tiitliga kaasneb ka väga suur vastutus. Toodame aastas koduturule ning ekspordiks ühtekokku ca 5000 tonni jäätist, meie 9 võimsat tootmisliini, kõik külmutusseadmed ja kvaliteedi tagamiseks vajalik tehnika nõuavad tõrgeteta toimimiseks väga palju elektrienergiat. Me teadvustame, et sellise ressursimahukuse juures peame tegema endast kõik, et meie tootmise mõju keskkonnale oleks nii väike kui võimalik,“ sõnas Premia juhatuse esimees Aivar Aus.
Tema sõnul on Premia teekonnal rohelisema tootmise suunal väga mitmeid etappe, millest suurimad – üleminek 100% taastuvale elektrile ja automatiseeritud LED-valgustitele ning elektritarbimist vähendava teenuslahenduse kasutuselevõtt – on tänaseks edukalt saavutatud.
„Loobumine põlevkivienergiast vähendab meie heitkoguseid varasemaga võrreldes koguni 95,75%. Arvutused näitavad, et kokkuhoitud 2800 tonni CO2 on heitkogus, mille tasakaalustamiseks tuleks istutada ligi 47 000 puud või peaks 4000 inimest loobuma ühest lennureisist aastas,“ selgitas Aus.
Premia alustas elektrienergia kasutamise jõulist vähendamist juba aastal 2013, mil nii vabrikus kui sügavkülmalaos mindi üle automatiseeritud LED-valgustitele. Ainuüksi selle uuenduse toel kasutatakse täna võrreldes kaheksa aasta taguse ajaga 42% vähem elektrit.
Lisaks võttis Premia 2019. aasta lõpus kasutusele ka Fusebox teenuslahenduse, mis lülitab külmutuskompressorid 2-3 korda päevas kuni pooleks tunniks välja. Nii tagab süsteem kvaliteetse koorejäätise valmimiseks ja säilitamiseks sobiva temperatuuri püsimise ja pakub ühtlasi elektrisüsteemile paindlikkust, aidates tasakaalustada elektrisüsteemis elektrienergia tootmist ja tarbimist. Paindlikkus on alternatiiviks fossiilsetel kütustel töötavatele tasakaalustamiseks mõeldud elektrijaamadele.
„Oleme saanud jälgida Fusebox’i toimimist juba üle pooleteise aasta ning selle aja jooksul on tehase elektritarbimine vähenenud ligi 96MWh ulatuses, mis omakorda on aidanud meil ära hoida umbes 36 tonni CO2 paiskumise atmosfääri. Piltlikult öeldes oleme sellega tasakaalustanud poolesaja keskmise kodumajapidamise aastase põlevkivienergia tarbimise emissioonid,“ tundis Aus heameelt saavutuste üle.
Tema sõnul on Premia teinud hulgaliselt muid väiksemaid uuendusi keskkonnamõju vähendamiseks. Näiteks on tootmisprotsesside digitaliseerimine aidanud vähendada tootmisjäätmete hulga kümne aasta taguselt 3% tasemelt 0,6%ni kogu tootmismahust. Samuti investeeris ettevõte jäätisevabriku kanalisatsiooni remonti ja rasvapüüdurisse, mis on aidanud oluliselt vähendada kanalisatsioonisüsteemi koormust.
„Pidevalt on töös ka üleminek keskkonnasõbralikumatele pakendilahendustele. Juba sel sügisel jõuavad poelettidele esimesed tooted, mille ümbrised on valmistatud 50% ulatuses taaskasutatud materjalidest ning mida on võimalik ka edaspidi ringlusesse suunata. Täna puudub veel Eestis jäätisepakenditele sobiv taaskasutussüsteem, kuid liigume ennaktempos ning plaanime lähiaastateks suuri investeeringuid, et saaksime Eestis sellise võimaluse tekkides kohe pakendiringlusega liituda,“ kinnitas Premia juht.
Premia Tallinna Külmhoone alustas oma tegevust 1956. aastal ning on 2020 seisuga 39% turuosaga Eesti jäätiseturu ülekaalukas liider. Ettevõtte kaubamärgid Premia, Eriti Rammus ja Väike Tom moodustavad Eesti jäätisesõprade lemmikjäätiste esikolmiku. Ettevõte kuulub rahvusvahelisse kontserni Food Union, mis koondab juhtivaid jäätise- ja piimatootjaid Baltikumis, Taanis, Norras, Rumeenias, Venemaal ja Valgevenes.
Lisainfo:
Triin Lõoke
Turundusjuht | Marketing Manager
Mob: +372 511 9499
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.premia.ee
Pressiteade, 27. mai 2021
Hiljutise Eesti perede piima tarbimist käsitleva uuringu kohaselt joovad piima enamus ehk 82% Eesti peresid. Keskmiselt joob Eesti pere päevas ligi liiter piima, millest poole või kolmveerandi joovad ära lapsed.
Eesti perede ja laste piimalembust peegeldab lapsevanemate tervislik suhtumine piima kui kasulikku toiduainesse. Kui täiskasvanu piima tarbimisse suhtub hästi 88% lapsevanematest, siis lapse tervisele peab piima kasulikuks lausa 94% vastanutest.
„Lehmapiim ja sellest valmistatud tooted oma valkude, rasvade, mineraalainete ja vitamiinidega on oluline igas eas inimesele, eriti aga kasvava ja areneva organismi ehk lapse jaoks. Tore, et emad-isad teavad, et piima jõud on kasvamise jõud, sest muidu ei jõuaks piim ega maitsvad piimatooted ka meie toidukorvi ning sealt kasulike piimhappebakteritega edasi laste toidulauale,“ kommenteeris uuringu tulemusi Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
Enim tarbivad lapsed piima koos hommikuhelvestega (78% piima joovatest lastest), puhtalt ja külmana toidu kõrvale (65%) või kakaona (52%). Joodava piima osakaal on otseses seoses ka laste arvuga – kui kolmelapselises peres tarbivad lapsed kolmveerandi või rohkema piimast 59% juhtudest, siis neljalapselises peres lausa 77% juhtudest.
Lehmapiima leiab valdavalt iga pere külmkapist, kõige suurema tõenäosusega just 2,5% piima või 3,8-4,2% täispiima. Kaera-, soja-, mandli- jm taimseid jooke tarbib 6% Eesti peredest, viimaste tarbimine on keskmisest kõrgem nooremate, 18-29-aastaste seas. Toorpiima ja laktoosivaba piima ostab 1% vastanutest.
Kõige piimalembesed pered elavad Tartu ning Lääne- ja Ida-Viru maakonnas (87-88% sealsetes peredes tarbitakse piima ja piimatooteid kõigi pereliikmete poolt), samuti on piim populaarne toiduaine vene emakeelega peredes (86%). Tarbimine jääb alla keskmise 50+ vanuserühmas ning Tallinna elanike hulgas (77%).
Eesti perede piima ja piimatoodete tarbimist käsitleva uuringu viis läbi uuringufirma Socio. Tänavu aprillis ja mais kahe nädala vältel toimunud uuringus osales 503 lapsevanemat üle kogu Eesti.