Toidu- ja joogitööstused leppisid kokku konkreetsed eesmärgid suhkru ja soola vähendamiseks toodetes aastaks 2030

Toidu- ja joogitööstused sõlmisid vabatahtliku hea tahte leppe, millega jätkatakse toodete suhkru- ja soolasisalduse vähendamist ning seatakse selged ja mõõdetavad eesmärgid aastaks 2030. Tegemist on esmakordse kokkuleppega, mis koondab sektorülesed sihid ja annab selge raami edasiseks tegevuseks.

Leppe kohaselt võtavad toidutööstused eesmärgiks vähendada toodete keskmist lisatud suhkru ja soola sisaldust 10% võrra aastaks 2030 võrreldes 2025. aasta tasemega. Joogitööstused, kus suhkrusisaldust on juba varasematel aastatel ulatuslikult vähendatud, lähtuvad 2020. aasta tasemest ja seavad samuti eesmärgiks 10% vähendamise aastaks 2030.

Avalikes aruteludes käsitletakse suhkru- ja soolasisalduse vähendamist ehk toodete reformuleerimist sageli uue teemana ning peetakse vajalikuks erinevate regulatiivsete meetmete kaudu tööstusi nügida sellega tegelema. Tegelikult on tööstused juba viimase 10–15 aasta jooksul paljudes tootekategooriates vähendatud suhkru ja soola sisaldust, muutnud olemasolevate toodete koostist ning toodud turule uusi, tasakaalustatuma koostisega tooteid. Muudatusetele seab aga piirid toidutehnoloogia ja tarbijate maitse-eelistused. Nii soolal kui ka suhkrul on oluline roll toote struktuuri ja säilivuse seisukohalt ning need võimaldavad vähendada kunstlike säilitusainete kasutamise vajadust. Liiga järsk muutus harjumuspärase toote koostises võib viia selleni, et toode kaob turult, sest tarbijad seda ei osta.

“Rahvatervisest kõneldes oodatakse, et toodete koostise muutmine lahendab suure osa toitumisega seotud tervisemuredest. Rõhutan, et tööstused saavad pakkuda valikut, aga tööstused ei saa teha valikuid tarbija eest,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp täna toimunud lepet tutvustaval pressikonverentsil. „Tööstused on toodete reformuleerimisega tegelenud juba aastaid, me ei alusta nullist. Aga seda saab teha järk-järgult, et tarbija jõuaks maitsemuutusega harjuda, sest kui toodet ei osteta, ei püsi see ka kaupluse sortimendis. Samuti tuleb arvestada, et koduköögis lisatakse toidule arvestatav kogus soola ja suhkrut. Seetõttu on oluline, et tarbijate maitse-eelistused muutuksid toodete arendamisega samas tempos.“

Rakvere lihatoodetes on viimase viie aasta jooksul vähendatud järk-järgult soolasisaldust keskmiselt 25%. „Kõige edukam on reformuleerimine siis, kui tarbija seda ei märka,“ ütles Maag Foodi juhatuse esimees Silver Kaur. „Tarbija vajab aega uue maitsega harjumiseks. Kui muudatused on liiga järsud, siis ei jää toode poeletile püsima ja langeb peagi sortimendist välja. Näiteks möödunud aastal Eesti Parima Piimatoote auhinna võitnud 30% väiksema suhkrusisaldusega Tere kohukest me enam ei tooda, sest müügimahud jäid väga väikeseks,“ lisas Kaur rääkides Tere piimatoodetest.

Eesti Pagar on viimased viis aastat tegelenud aktiivselt leiva- ja saiatoodete soola- ja suhkrusisalduse vähendamisega. Kui enne oli keskmine soolasisaldus tootes 1,2 g 100 g kohta, siis nüüd 0,9 g. See tähendab, et aastas on kulunud 1,2 tonni vähem soola.

„Proovisime turule tuua toote, millest jätsime soola ja suhkru täielikult välja, kuid see ei jäänud sortimenti püsima. Sarnane kogemus on ka kondiitritoodetega – tõime turule täisterajahust, kiudainerikka ja vähendatud suhkrusisaldusega rukki-mustikakoogi, kuid seegi ei osutunud menukaks ning on tänaseks tootmisest väljas,“ ütles Eesti Pagari juhatuse liige Ragnar Kõiv. „Suhkrut ja soola ei lisata toodetesse põhjendamatult ega piiramatult, nagu kiputakse arvama, see on ettevõtte jaoks samuti kulu,“ lisas ta.

A. Le Coq on viimase kümne aastaga vähendanud mittealkohoolsete jookide keskmist suhkrusisaldust 16,4%. Tootekategooriatest on suurim vähendamine toimunud energiajookides (-36%). A. Le Coqi juhataja Jaanus Vihandi sõnul vaadatakse toodete retseptid üle iga kahe kuni kolme aasta tagant. „Oleme oma traditsioonilises limonaadis suhkrut vähendanud neljal korral, et tarbija jõuaks maistega harjuda, kokku 15%,“ ütles Vihand. „Retseptide kohanadamine on aeganõudev protsess nii tootjale kui ka tarbijale. Selleks, et toode sortimenti püsima jääks, peab see tarbijale maitsma. Jaeketid on väga halastamatud, kui toode ei müü.“

Hea tahte lepe näeb ette, et edusamme hinnatakse sektoripõhiselt erinevates tootekategooriates, arvestades nii olemasolevate toodete reformuleerimist kui ka uute toodete turuletoomist. Tulemusi koondatakse regulaarselt, et anda ülevaade seatud eesmärkide täitmisest.

Tööstused rõhutavad, et toodete koostise parandamine on vaid üks osa laiemast tervikust. Tasakaalustatud toitumine sõltub lisaks toodete valikule ka inimeste igapäevastest harjumustest ja teadlikest otsustest.

Toidu- ja joogitööstuste hea tahte leppega on liitunud Leibur AS, Maag Eesti, Nordic Milk, Coca-Cola HBC Eesti, Kadarbiku Köögivili OÜ, A. Le Coq AS, Fazer Eesti OÜ, Balbiino AS, Premia Tallinna, Premia Külmhoone AS, Saarioinen Eesti OÜ, Valio Eesti AS, Atria Eesti AS, Saku Õlletehase AS, Balsnack International Holdings AS, Eesti Pagar AS, Salvest AS, AS Lõuna Pagarid, AS Värska Originaal, Lunden Food OÜ. Leppega saavad tööstused liituda ka edaspidi.

Lisainfo:
Sirje Potisepp
Eesti Toiduainetööstuse Liit
juhataja
T: 5046547
si***@*******it.ee