Eesti ettevõtted osalevad virtuaalselt rahvusvahelisel mahetoidumessil
18.02.2021
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) viib koostöös Eesti Toiduainetööstuse Liiduga ettevõtted Eesti ühisstendiga mahetoidu messile BIOFACH eSPECIAL 2021. Mess toimub tänavu 17.-19. veebruarini virtuaalselt.
EASi rahvusvahelise müügi valdkonnajuhi Marge Pihlapuu sõnul on virtuaalsed messid oluline võimalus reisipiirangute tingimustes ekspordi laiendamisega jätkata. „Toidu- ja joogisektorile on see muidugi eriline väljakutse, kuna toodete proovimise võimalust virtuaalselt ei ole. See tähendab, et veel olulisemaks muutub põhjalik ettevalmistus ning digikanalite oskuslik kasutamine oma ettevõtte loo rääkimiseks,“ ütles Pihlapuu.
Virtuaalsel messil toimuvad kliendikohtumised kaamerasilma vahendusel – LOOV Organicu ekspordijuht Liis Kalvik tutvustab potentsiaalsetele äripartneritele oma tooteportfelli.
Tarbijad pööravad üha rohkem tähelepanu toidu päritolule ning nõudlus mahetoidu järele on aina kasvamas. „Eesti on suuruselt teine mahepõllundusriik Euroopas ning astume uhkusega BIOFACHi messi virtuaalsele lavale,“ ütles Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp.
Tema sõnul tutvustavad Eesti ettevõtted messil unikaalseid tooteid, mida orgaanilise toidu maailmas pole kunagi varem nähtud. Alates funktsionaalsetest jookidest ja külmkuivatatud pulbritest kuni veganjäätisteni – koostöös teadlastega on meie tootjad leidnud viisid, kuidas puutumata loodus maailmatasemel maitseteks tõsta,“ selgitas Potisepp.
- aasta ühisstendil osalevad Peenjoogivabrik Nudist OÜ, LOOV Organic OÜ, Eesti Maheproteiini Ühistu, AS Värska Vesi, Tori Jõesuu Siidri- ja Veinitalu OÜ, Öun Drinks OÜ, Magusameistrid OÜ ja La Muu AS.
BioFach on maailma juhtiv mahetoidu mess, kuhu tulevad kokku 144 riigi esindajad.
Messil osalemist kaasrahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.
Suurim tööportaal CV-Online Estonia viis läbi traditsioonilise parimate tööandjate uuringu, kus osales 3222 inimest üle Eesti. Kõige ihaldusväärsema tööandjana tootmissektoris pakuti välja 341 erinevat organisatsiooni, esikümnesse jõudis ka neli toidutööstust.
Parima toiduainetööstuse esindajana on tootmissektori edetabeli viiendal kohal A. Le Coq. Uuringu kohaselt on ettevõte oma mainet tööandjate silmis hüppeliselt parandanud, sest aasta eest jäi ta kümne eelistatuima tööandja seast välja. A. Le Coqile järgnevad 8. kohal Eesti Pagar, 9. kohal Farmi Piimatööstus ja 10. kohal Balbiino AS.
- Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul on selline kasv edetabelis kahtlemata suur tunnustus kogu organisatsioonile. „Oleme alati olnud seda meelt, et ettevõtte hea käekäigu taga on olnud väga suur ning eriline roll iga A. Le Coqi töötaja isiklikul panusel. Hindame ja väärtustame seda väga, mistõttu soovime ka vastu pakkuda keskkonda, mis inspireerib saavutama parimat tulemust ning kus kõik töötajad on hoitud ja oodatud,“ lausus Noop. „Hea meel on näha, et ettevõtte pingutused töötajate heaolusse on ka nende endi poolt kõrgelt hinnatud,“ lisas ta.
Tootmissektori parimate tööandjate edetabel:
- ABB AS
- Eesti Energia AS
- Cleveron AS
- Alexela AS
- A. Le Coq AS
- Ericsson Eesti AS
- Merko Ehitus AS
- Eesti Pagar AS
- Farmi Piimatööstus AS
- Balbiino AS
Uuringuga saab lähemalt tutvuda siin: https://hr.cv.ee/top-employer-tulemused-2021
Alates jaanuari lõpust lisanduvad Saaremaa Piimatööstuse Mo Saaremaa kaubamärgi alla uued tooted. Eesti tarbijate hulgas uudsesse, trendikasse ning kasvavasse tootesegmenti lisanduvad Mo Saaremaa odrahelvestega kohupiimased ja rohke marjasisaldusega laktoosivabad toorpudrud.
Saaremaa Piimatööstuse turundusjuhi Ruta Kallaspooliku sõnul toodi uued toorpudrud turule, et pakkuda konkurentsi kasvavas tootesegmendis. „Kuna tegemist on tarbijate hulgas poolehoidu leidnud tootegrupiga, leidsime vajalikuks pakkuda turul ka laktoosivaba, saaremaist versiooni. Uued toorpudrud annavad taas võimaluse rääkida meie, ehk Mo Saaremaa lugu, tuua esile saarte eripära ning turul selgelt eristuda,” selgitab Kallaspoolik.
Nii Saare- kui ka Hiiumaal, kust Saaremaa Piimatööstus oma piima tarnib, on oder mänginud tähtsat rolli. Oder on olnud saartel nii oluline, et Hiiumaal Käinast Pühalepa poole jäävatel saare viljakamatel aladel, kus oder, millest õlut tehti, kasvas väga hästi, kutsuti inimesi lausa "odratolgusteks". Samuti on väga tuntud saaremaine odraõlu.
Hiiumaad võib pidada Eesti kontekstis lausa odra sünnisaareks: vanimad Eesti soo- ja järvemudast leitud 3900 a e.kr vanad odraõietolmuterad on leitud just Hiiumaalt, Käivasoo soost.
Mo Saaremaa ambitsioon on anda odrale veel laiem tähendus ning tuua see pahatihti varju jääv eestimaine supertoiduaine taas meie hommikusöögilauale.
Kuna hommikusöögiks on parim valgu ja süsivesikute kombinatsioon: valk annab täiskõhutunde ja süsivesikud energia, siis on MO Saaremaa toorpudrus rohkelt ka laktoosivaba, valgurikast ja rasvavaba kohupiima.
Pakume kaht erinevat maitset: MO Saaremaa Toorpuder odrahelveste ja pirniga 170 g ja
MO Saaremaa Toorpuder odrahelveste ja kirssidega 170 g
Mo Saaremaa toorpudrud on:
laktoosivabad, rasvavabad, kõrge valgusisaldusega ning valmistatud Saaremaal Saare- ja Hiiumaa piimast.
Kuna meie jaoks on äärmiselt oluline keskkond ning mitte ainult saarte unikaalse looduse, vaid kogu Eesti liigirikkuse säilimine, siis palume tühjal pakendil eraldada pappümbris ning visata see papikonteinerisse. Tühja topsi koht on, aga, pakendikonteineris.
Saaremaa Piimatööstus on suure kogemuste pagasi ja pikaajaliste traditsioonidega piimandusettevõte, mis kuulub Saare-ja Hiiumaa piimatootjatele. Ettevõtte peamine tegevus on piima kokkuost ning juustu ja või valmistamine. Piimatootmise, müügi ja logistikaga on seotud ca 500 peamiselt saartel elavat inimest.
Uuringufirma Kantar EMOR viis taaskord läbi Eesti suurettevõtete tuntuse- ja maineuuringu. A. Le Coq kuulub jätkuvalt suurettevõtete maineedetabeli esikolmikusse - aastatagune liidrikoht on vahetunud tugeva teise positsiooni vastu. Ettevõtte tänavune maineindeks 10-pallisel skaalal on 7,67 punkti, jäädes esikoha pälvinud Coopile alla kõigest 0,12 punktiga.
- Le Coqi juht Tarmo Noop tunneb siirast rõõmu ja uhkust, et ettevõte on aastaga suutnud hoida oma väga tugevat mainepositsiooni. “Aastatagune liidrikoht on küll vahetunud 2. positsiooni vastu kuid sellegi poolest on see parim tunnustus meie töötajatele ja ettevõtte tegevusele kogu Eesti elanikkonna poolt, eriti sellel keerulisel 2020. aastal,” ütles Noop.
Esikümnesse või selle lähedale on A. Le Coq kuulunud juba mitmeid aastaid, kuid päris tippu jõuti alles möödunud aastal. Aastatagusega võrreldes on suhtumishinnang veelgi paranenud, vaid tugevushinnangus on aset leidnud mõningane langus. “Me oleme läbi oma tegevuse soovinud alati luua inimestele positiivseid elamusi. Läbivalt kõrge suhtumishinnang väga erinevates sihtrühmades on märk, et valmistame tooteid, mis meeldivad ja kõnetavad nii mehi kui naisi, nii noori kui vanu, nii eestlasi kui mitte-eestlasi,” lausus Noop.
- aasta mainekamate ettevõtete esikümnes oli mitmeid toiduainetööstusi ja selle valdkonnaga kokku puutuvaid organisatsioone. Kõige mainekamaks suurettevõtteks valiti toidutootjate pikaajaline jaekaubanduspartner Coop. Kohe A. Le Coqi järel kolmandal kohal on Farmi. Kuuenda positsiooni sai Orkla Eesti (Kalev ja Põltsamaa Felix), talle järgneb Eesti Pagar ning kaheksanda koha tabelis pälvis Valio Eesti.
Suure käibega Eesti ettevõtete mainekuse edetabeli esikümne moodustavad 2020. aastal Coop, A. Le Coq, Farmi, Circle K Eesti, ABB, Orkla Eesti (Kalev, Põltsamaa Felix), Eesti Pagar, Valio Eesti, Eesti Loto ja Telia Eesti.
Toiduliit
PRESSITEADE
01.12.2020
Eesti toidutööstused osalevad esmakordselt virtuaalstendiga ühel maailma suurimal toidumessil
Toidu- ja joogisektori esimesel virtuaalmessil, 1.-4. detsembrini toimuval World of Private Label 2020, osaleb Eesti Toiduainetööstuse Liidu korraldatud ühise virtuaalstendiga kokku 8 Eesti ettevõtet - Balsnack, Salvest, Balbiino, Farmi Piimatööstus, Valio Eesti, Saaremaa Piimatööstus, Eesti Pagar, Scanola Baltic.
„Eesti väiksuse juures on eksport toidutööstustele eluliselt oluline. Nagu enamike muude sektorite puhul, oli ka toiduainesektorile 2020. aasta muutlik ja täis ootamatusi. Uutele eksportturgudele sisenemine käib enamasti messidel kontaktide loomise kaudu, kuid suur osa messidest on praegu tühistatud,” sõnas Toiduliidu juht Sirje Potisepp. „PLMA on üks maailma suurim toidumess, kus Eesti ettevõtted on osalenud juba 13 aastat ja kust on võimalik leida oma toodetele uusi turge ja lepingupartnereid, kohtuda olemasolevate partneritega ja anda oma olemasoluga märku, et Eesti on väike ja tubli riik oma puhta looduse ja kvaliteetse toidukaubaga.“
Balsnack on osalenud PLMA messil seitsmel järjestikkusel aastal, kuid seoses COVID-19ga on maailm muutunud ning kahel korral planeeritud mess on ära jäetud. „PLMA mess on meile läbi aastate väga edukas olnud, oleme kõikidel aastatel koju toonud üle 100 kontakti millest omakorda vormistanud mitmeid edukaid lepinguid ning leidnud pikaajalised ja lojaalsed koostööpartnerid,“ sõnas AS Balsnack International Holdingu ekspordijuht Marko Utsar
Eesti Pagari ekspordijuhi Aleksei Mogutovi sõnul on nad sellel aastal fookusesse võtnud sügavkülmutatud saiakesed. „Meie jaoks on tegu väga tähtsa messiga, kuna turustame Eesti Pagari toodangut eksportturgudele enamasti klientide omamärkide all.“
Ühe suurima jäätisetootja Balbiino ekspordijuhi Ivo Orava sõnul osalevad nad PLMA messil juba kaheksandat aastat. „Euroopa suurim Private Label mess on koht, kust oleme leidnud kõik oma tänased välispartnerid. Sinna tulevad kokku kõik arvestatavad jaeketid, kõik suuremad toidukaupade vahendajad. Otsime ja leiame sealt uusi tootearenduse ideid, lisaks näeme erinevate trendide arenguid,“ sõnas Orav.
Ekspordi sihtriikideks on Eesti tootjatele olnud peamiselt lähinaabrid Läti, Leedu ja Soome. Teatud kaubagruppe eksporditakse ka Rootsi, Suurbritanniasse, Norrasse, Türki, Saksamaale, Ukrainasse ja Taani. Enim eksporditakse Eestist piima ja piimatooteid, linnumune ja mett (22% ekspordist), kuid menukad on ka Eesti alkohol ja muud joogid (11% ekspordist).
„Eesti on üks viimaseid tulijaid Ida-Euroopast ning juba küllastunud turgudele oma toodanguga sisse pääsemine on väljakutsete rohke. Paljude teistel riikidel on omavahel 30-40-aastane koostöö kogemus, millega peame võistlema,“ kommenteeris Valio Eesti juht Maido Solovjov keerulist olukorda uutele turgudele pääsemisel. Eesti piimatootjate suurimad ekspordiartiklid on piim ja koor (43% ekspordist) ning juust (30%). Väiksemas mahus eksporditakse vadakut, kohupiima, jogurtit, rasva, keefirit, petti ja hapupiima. Lisandväärtusega eksporttooteid on piimatootjatel Solovjovi sõnul pigem vähe. „Valio tooteid müüme peamiselt tööstustele, jaekaubandusest meie brändiga tooteid palju ei leia. Kuigi teatud tooted võivad edukad olla ka mujal, siis täna on meie brändiga toodetel suur osakaal vaid Lätis ja Leedus,“ sõnas ta.
Algav PLMA 2020 Online" veebimessi toimumine on täielikult üleviidud PLMA digitaalsele platvormile. Messil osaleb enam kui 2000 ostjat 85 riigist ja üle 1000 eksponeeriva ettevõtte 61 riigist , sh 20 riiklikku ja piirkondlikku virtuaalset paviljoni.
Messil osalemist kaasrahastatakse Maaeluministeeriumi Turuarendustoetusest.
LISAINFO:
Sirje Potisepp
_________________________
juhataja
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Estonian Food Industry Association
Tel: +372 6 484 621
Mob: +372 50 46 547
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.toiduliit.ee
EESTI TOIDUTÖÖSTUSTE LIIT
Pressiteade
16.10.2020
Eesti toidu Südamega Tegija on Saaremaa Lihatööstuse tootmismeister Ave Kuusk
Toiduliit tunnustab juba kuuendat aastat sektori silmapaistvat sädeinimest, kelleks sel aastal valiti Saaremaa Lihatööstuse tootmismeister Ave Kuusk.
„Eesti toidutööstus annab tööd pea 15 000 inimesele, kelle hulgas on palju neid, kes on kohaliku toidu tootmisele pühendanud kogu oma tööelu. Sellised inimesed väärivad igati ka laiemat tunnustust, mitte ainult kolleegide tänu ja toetust,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp auhinda üle andes.
Südamega Tegija tiitli pälvis tänavu Ave Kuusk. „Ave on tõeline näide inimesest, kes innustub uudsetest mõtetest ja ihkab areneda valdkonnas ja ettevõttes, millesse ta on juba mitukümmend aastat panustanud. Just tänu sellistele pühendunud inimestele saame kindlad olla, et Eesti toidutööstused on samavõrd innovaatilised, tugevad ja toimivad ka kümnete aastate pärast,“ ütles Potisepp.
Ave Kuusk on Saarema Lihatööstuste tootmisosakonna tööd korraldanud viimased 23 aastat, kuid lihatööstuses on Ave olnud juba alates 1986. aastast. Kolleegide sõnul innustab rahuliku ja sõbraliku Ave positiivsus ka teisi, samuti on Ave alati valmis kolleege abistama ning on jalad-maas suhtumisega kiire probleemide lahendaja. Ave on hea meelega nõus nooremate kolleegidega jagama oma pikaajalist teadmiste pagasit, olgu selleks siis nii teoreetilised teadmised kui praktilised töövõtted, mida tal 34 lihatööstuses veedetud aasta ja arvukate täienduskoolituste jooksul on kogunenud.
„Oleme alati teadnud, et Ave on meie tootmise raudvara, kuid eriti hästi tõestas seda kevadine koroonakriis, mis paiskas tootmise igapäevaelu pea peale ja nõudis töötajatelt suuremat panust, kaasamõtlemist ja kiiret reageerimist. Seega oleme tõeliselt rõõmsad, et Ave pühendumus ja pingutused saavad ka laiemat tunnustust,“ sõnas Saaremaa Lihatööstuse juhatuse liige Kaie Rõõm-Laanet.
„Öeldakse, et parimad ettevõtte soovitajad on oma töötajad. Ave on selles osas tõeline Saaremaa Lihatööstuse visiitkaart – tema eeskujul on ettevõttes tööl olnud ka tema abikaasa, lapsed ja vennad,“ ütles Tuule Grupp personalijuht Maila Luks.
„Südamega tegija“ konkursile esitati sel aastal 16 kandidaati ning lõpphääletusele jõudsid neist lisaks Ave Kuusele ka Valio tootearendusspetsialist Tiina Korjus, Tere piimatööstuse Põlva tootmisüksuse tootevalmistaja Kadri Arjukese, Lunden Food arendusdirektor Vambola Moores ning Scanola Baltic kontorijuhataja Janne Birk.
Südamega Tegija tiitli võitja selgus sotsiaalmeedias toimunud hääletuse ja Toiduliidu juhtkogu lõppotsuse tulemusel. Möödunud aastal sai selle tiitli Gustav Café loovjuht ja peakondiiter Õie Pritson.
LISAINFO:
Sirje Potisepp
_________________________
juhataja
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Estonian Food Industry Association
Tel: +372 6 484 621
Mob: +372 50 46 547
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.toiduliit.ee
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
05.10.2020
Vaata, kuidas valmib Eesti toit – virtuaaltuurid toidutööstustes
Tänasest kuni 18. oktoobrini on võimalik Eesti toidu veebilehel eestitoit.ee näha, kuidas valmivad meile kõigile tuntud tooted Eesti toidutööstusettevõtetes. Virtuaalselt avavad oma uksed 18 ettevõtet.
Avatud toidutööstuste nädal toimub juba viiendat aastat järjest ja kui seni said tööstused vastu võtta vaid piiratud arvu külalisi, siis seekord on võimalik toidutootmise köögipoolest osa saada kõigil huvilistel. Kuna toidutööstus on ühiskonna ellujäämise seisukohalt strateegiliselt olulise tähtsusega, siis on alates veebruarikuust rakendatud toidutööstustes väga rangeid hügieenireegleid ning ettevõtete territooriumile on võõraste sisenemine keelatud. Seetõttu valmistasid 18 ettevõtet oma tootmisest videoklipid, mida saab vaadata veebilehel eestitoit.ee kahe järgneva nädala vältel.
„Aasta alguses tutvustatud tarbijaeelistuste uuring kinnitas, et Eesti on maitsva ja kvaliteetse toidu maa ning kohalik toit on tarbijate silmis hinnatud. Mul on hea meel, et meie toidutootjad ei ole jäänud sellele teadmisele liugu laskma, vaid on valmis pingutama hea taseme hoidmise nimel. Veelgi enam, usaldusväärsuse suurendamiseks kutsuvad nad huvilised oma köögipoolega tutvuma. Loodan, et kutsel on väärilist vastukaja ja virtuaalkülastajate hulk suurendab kohaliku toidu armastajate armeed veelgi,“ avaldas arvamust maaeluminister Arvo Aller.
„Nii mõnelegi võib tulla üllatusena, et tööstustes valmib toit täpselt samamoodi nagu koduköögis, ainult kogused on meeletult suured ning hügieeninõuded kordades rangemad. Lisaks läbib nii tooraine kui ka valmistoodang karmi kontrolli laboritingimustes, et tagada toidu ohutus ja kvaliteet,“ ütles Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp.
„Kuigi tänavu toimub avatud toidutööstuste nädal virtuaalselt, siis see annab tarbijatele isegi avaramad võimalused Eesti toidutootmise köögipoolega tutvumiseks. Lühikese ajaga saab pildi ette erinevatest tööstustest ja tootmissuundadest. Sööma peame iga päev, mistõttu kutsumegi kõiki üles oma silmaga uudistama, kuidas meie igapäevane toit toidulauale jõuab,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar.
Tänavu avavad oma virtuaalsed uksed Santa Maria, Dava Foods, Valio Eesti, Farmi Piimatööstus, Öun Drinks, Gustav Cafe, Eesti Leivatööstus, Saarioinen Eesti, Tartu Mill, Lunden Food, Chaga, Chocolala, Heimon Kala, Saidafarm, Saaremaa Lihatööstus, Salvest, Scanola Baltic ja Balbiino.
- aastal külastas avatud toidutööstusi pea 10 000 inimest ning oma uksed avas 28 tööstust. Toiduainetööstus annab 2% Eestis loodud lisandväärtusest ja pakub tööd 3% kõigist hõivatutest.
Viiendat korda toimuvat avatud toiduainetööstuste nädalat korraldab Maaeluministeerium koos Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga.
Otselink videotele: https://eestitoit.ee/et/kategooriad/avatud-toidutoostused
Teate edastas
Andres Kärssin
nõunik
avalike suhete osakond
Maaeluministeerium
______________________________
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
625 6152
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn/ www.agri.ee
Jätkuv tööjõupuudus põllumajanduses raskendab kodumaise toidutoorme kättesaadavust, ütles tänasel toidutööstuse aastakonverentsil „Regulatsioonide tuules“ Toiduliidu volikogu esimees ja Salvesti nõukogu esimees Veljo Ipits.
„Meile teeb muret tööjõuturul toimuv. Koondamised COVID-19 kriisist laastatud majandussektoritest on küll andnud meile võimaluse leida töötajaid seni täitmata töökohtadesse ja kiirendada oma tööjõuressursi puudusi. Samas raskendab jätkuv tööjõupuudus toidu esmatootmise tasandil ehk põllumajanduses, mida on hakatud võõrtööjõu kriisiks nimetama, kodumaise toidutoorme kättesaadavust. Võin enda ettevõtte näitel kinnitada, et sel aastal kurgi- ja kohati ka köögiviljakasvatajad oma lepingulisi kohustusi täita ei suuda, sest ei ole tööjõudu. Nõustun, et vähemalt mingi osa sellest tööjõu puudujäägist on võimalik palkade olulise tõstmisega katta, aga see kajastub kohe ka toodangu hinnas ja tuleb lõppkokkuvõttes meie tarbijatel kinni maksta. Hinnatõusu ei taha keegi,“ tõdes Ipits.
Ipits tõdes, et üldiselt on toidutööstusel tänavu läinud paremini, kui töötleval tööstusel tervikuna. Tootmismahud on küll kasvanud 3,1%, kuid müügitulu vaid 0,5%. See viitab müügihindade alanemisele ja odavamate kaupade müügiostu eelistamistele tarbijate poolt.
Sektori siseselt on olnud kasvus õli-, liha-, jahu- ja piimatööstused. Müügitulu on 2019. aasta esimese poolaastaga võrreldes vähenenud kala-, pagari-, kuid ka puu- ja köögiviljatööstustel. Sektori kogutulu vähenes 20% võrreldes 2019. aasta esimese poolaastaga. Investeeringuid materiaalsesse põhivarasse on küll tehtud, kuid ettevõtted on väga ettevaatlikud ja majandusprognoosidest lähtuvalt suuri riske võtta ei julge, mida omakorda võimendab kasumimarginaalide vähenemine juba tänavu esimesel poolaastal.
„Toiduainetööstuse eksportmahud on seitsme kuuga kasvanud 8%, kuid arvestades asjaolu, et see näitaja sisaldab ka hinnatõusu komponenti, on soovid tegelikkusest kindlasti suuremad. Väga tähtis on kaupade vaba liikuvuse säilimine. Omajagu on ekspordi suurendamise võimalusi hakanud pärssima inimeste liikumispiirangud ja paljude erialamesside ärajäämised,“ lisas Ipits.
Ipits tunnustas valitsuse ja riigiasutuste esindajaid sektori probleemide lahendamisel kriisiolukorras. „Sektori esindajaid püüti igati kaasata üleskerkinud probleemide lahendamistele ja meiega peeti ka pidevalt nõu, kuidas tagada sektori toimimine eriolukorras. Samas häiris mõningate ametnike ja ametkondade omavahelise töö koordineerimatus ning ilmselt kodukontorites töötamisest tingitud otsustusjulguse puudumine.“
Tuleviku osas tõdes Ipits, et rohe-, innovatsiooni- ja digipöörde elluviimine tervikuna, kus toetatakse keskkonna ja digiüleminekuid hõlmavat kaksikpööret ja seda toetavat innovatsiooni, on kulukas. „Eesti toidutootjad on valmis omalt poolt panustama, kuid vajavad siin kindlasti ka riigi ja Euroopa Liidu toetusmeetmete abi. Meie ettevõtete võimekus vajalikul määral investeeringuid teha ei ole piisav. Vaja on toetada investeeringuid tehnoloogilise taseme tõstmiseks, automatiseerimist, digitaliseerimist, investeeringuid ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks, innovatsioonitegevusi teadus- ja arengutegevuses, tootearendust, koostööd teadus- ja arendusasutustega jne. Tõhusad investeerimistoetuse meetmed on need, mida meie sektor ootab nii maaeluministeeriumilt, keskkonnaministeeriumilt kui majandusministeeriumilt ehk EAS-ilt. Kui riik sektorit ei toeta, on hinnatõus tarbijale rängem, kui oskame arvata, sest keskkonda säästev tootmine ja tarbimine on kulukamad, kui me senini oleme harjunud. Samuti peavad tarbijad ka oma tarbimisharjumusi muutma, seda nii tarbimises kui jäätmekäitluses,“ toonitas Ipits.
PRESSITEADE
29.09.2020
Toiduliit: toidu raiskamist saab vähendada tootjate, kaubanduse ja tarbijate koostöös
Uuringute järgi raisatakse ühe Eesti elaniku kohta aastas ligi 36 kilogrammi toitu. Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul saab toidukadusid vähendada sektorite koostöös.
„Toidukadude vähendamiseks peavad toidutööstused süvendama koostööd kaubandusettevõtetega, et paremini prognoosida vajadust ja vähendada seda toidukogust, mis lihtsalt jääb poodides müümata,“ ütleb Potisepp.
Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) 2014. ja 2015. aastal läbi viidud uuringute kohaselt on toidutööstuste panus Eestis tekkivate toidujäätmete hulka küll vaid 3%, kuid Potisepa sõnul mängivad toidutööstused olulist rolli ka tarbijate harjumuste kujundamisel ning tarbijate harimisel.
„Suur osa toitu läheb majapidamistes raisku, sest ostetakse liiga suuri pakendeid, avatud pakendid jäävad seisma või ostetakse lihtsalt rohkem, kui reaalselt jõutakse ära tarbida,“ ütleb ta. Toidutööstused saavad seega väiksematele majapidamistele pakkuda ka väiksemates pakendites tooteid ning arendada välja taassuletavaid pakendeid, et toit ka pärast avamist koduses külmkapis kauem värskena püsiks.
Kui praegu läheb igas kodumajapidamistes SEI andmetel raisku ligi 25 tuhat tonni tarbitavat toitu aastas, siis Potisepp loodab, et 2050. aastaks on eri sektorite – toidutootjate, jaemüüjate ja tarbijate – koostöös on see number vähenenud vähemalt veerandi võrra.
Toidutööstuste osakaalu toidukadude vähendamisel saab innustada ka koostööd heategevusorganisatsioonidega, leides rakenduse nö kaubanduslikult ebasobivatele toodetele, näiteks sellistele, mille pakendid on saanud kahjustada.
Toidukadude vähendamine on arengusuunana kokku lepitud ka toidutootjate ühises eneseregulatsioonis. „Kuigi paljud Eesti toidutootjad peavad jätkusuutliku arengu vaates silmas ka toidukadude vähendamist, on oluline ka eesmärgid paberil kirja panna ja üheskoos kokku leppida arengusuunad, mille poole püüelda,“ sõnab Potisepp.
LISAINFO:
Sirje Potisepp
_________________________
juhataja
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Estonian Food Industry Association
Tel: +372 6 484 621
Mob: +372 50 46 547
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.toiduliit.ee