7.05.2021
Galerii: https://www.dropbox.com/sh/cpd74jp4ytqia8n/AAB5rJ4hLxCcypwaikarJiFha?dl=0
Selgitavad pildiallkirjad pressiteate lõpus
Soome üks vanemaid praeguseni tegutsevaid perefirmasid Paulig tähistab 8. mail 145. sünnipäeva. 1876. aastal asutatud ettevõte kuulub praegugi Pauligi perele. Ettevõte tegutseb 13 riigis ja pakub tööd rohkem kui 2000 inimesele. Kohvitootjana tuntuks saanud ettevõte tegutseb nüüd toidu- ja joogivaldkonnas ning tootevalikusse kuuluvad peale kohvi veel kohvijoogid, Tex Mex ja vürtsid, suupisted ja taimsed valikud ning kaubamärgid Paulig, Santa Maria, Risenta, Gold&Green ja Poco Loco.
Pereettevõttena austatakse Pauligis endiselt ajaloolisi traditsioone, aga vaadatakse ka julgelt tulevikku. Fookuses on jätkusuutliku toidukultuuri arendamine, mis on hea nii inimestele kui ka planeedile. „Kestlik tegevus on osa Pauligi DNA-st ja hea maitse on parema maailma loomise võti. See, mida täna taldrikule paneme või tassi valame, on homse kujundamisel oluline,“ põhjendab jätkusuutlikke valikuid Pauligi Baltikumi Out-of-Home kommertsdirektor Marta Piigli.
Pauligi asutamise taga on Lübecki aedniku poeg Gustav Paulig, kes astus 21-aastasena aurulaevale, et sõita Soome ja asuda kontoritööle vast rajatud ettevõttes Nokia. Ta paistis silma töökuse ja kohusetundlikkuse poolest, tänu millele töötas ta seal mitmel vastutusrikkal positsioonil. Gustav elas säästlikult ning õppis tundma Soome kombeid ja kultuuri. 1876. aastal asutas ta Helsingis ettevõtte, mis tegeles koloniaalkaupade impordi ja hulgimüügiga. Valikus olid toorkohv, maitseained, suhkur, riis, rosinad, kuivatatud puuviljad, portvein ja konjak. Pauligis on alati tegutsetud selle nimel, et elu oleks tulvil maitseid, mida kinnitab ka lubadus – For a life full of flavour.
Eestisse jõudis Paulig mõni aasta enne teist maailmasõda, mil Rataskaevu tänaval avati ettevõtte müügikontor ja ladu. Just sealt liikus uut tüüpi aromaatne ja maitsev kohv Tallinna ning Tartu parimatesse kohvikutesse. Sõja tõttu kontor suleti ja Eestisse naasti 50 aastat hiljem, 1990. aastate alguses.
Eesti jaoks sümboliseerib Paulig justkui uue ajajärgu algust. Tegemist on ühe esimese ettevõttega, kes otsustas investeerida taasiseseisvunud Eestisse ning rajas 1990. aastate alguses Sauele moodsa kohvi- ja maitseainetehase. Mõni tol ajal tööle asunud inimene töötab Pauligi tehases ja kontoris veel praegugi.
Turunduseski tegi Paulig endale Eestis teed justkui sahk läbi esimese lume. 1990. aastatel rakendati ideid, mida ükski teine firma polnud siin veel kasutanud. Näiteks tõi Paulig turule Olümpia kohvi, mis oli Eestis esimene tarbijaid kaasav turundustoode, andes iga kohvikilo müügist ühe krooni Eesti olümpialiikumise toetuseks ning ostjad võisid pakendilt välja lõigatava loosikupongiga võita reisi olümpiale.
Olümpia kohv tuli Eestis müügile 1993. aasta juulis. Tallinnas, Riias ja Vilniuses võis näha rööbastel tuhisemas Pauligi värvides tramme.
Vaata retrogaleriid Pauligi ajaloolistest hetkedest siin: https://www.dropbox.com/sh/cpd74jp4ytqia8n/AAB5rJ4hLxCcypwaikarJiFha?dl=0
Pauligi kontsern on 1876. aastal asutatud toiduainetööstuse valdkonnas tegutsev rahvusvaheline perefirma, mis on tuntud tugevate kaubamärkide poolest: Paulig, Santa Maria, Risenta, Gold&Green ja Poco Loco. Pauligi müügitulu oli 2020. aastal 920 miljonit eurot. Ettevõttes on üle 2000 töötaja 13 riigis.
Pauligi Helsingi kohvitehases toodetakse igal aastal umbes 100 miljonit pakki ehk ligikaudu 45 miljonit kilogrammi kohvi. Pauligi kohv on turuliider Soomes ja Baltimaades. Paulig pakub tooteid ja teenuseid jaekaubandusele, HoReCa sektorile ning kontoritele.
Santa Maria kaubamärgi all pakub Paulig laia valikut maitseaineid ja ürte, Tex Mexi, Aasia, India ja BBQ-tooteid. Santa Maria maitseainetehas Sauel tegutseb alates 1993. aastast. Saue tehases toodetakse enam kui 500 erinevat valmistoodet, mida turustatakse üle Euroopa: maitseained, maitseainesegud ja maailmaköögi tooted. Santa Maria on Eestis turuliider.
Lisainfo:
Aire Raud
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Pildiallkirjad:
01_Gustav Paulig
Pauligi rajaja Gustav Paulig (1850–1907)
02_Bertha Paulig ja 03_Katajanokka
Gustav Pauligi abikaasa, teadaolevalt esimesi naisjuhte Põhjamaades.
Bertha ja Gustavi perre sündis kolm poega ja neli tütart. Bertha oli tarmukas naine, keda abikaasa usaldas nii pereasjus kui ka ettevõttega seotud küsimustes. Kui Gustav Paulig 1907. aastal suri, ei kartnud Bertha vastutusrikast rolli enda kanda võtta. Ta ostis kasvavale ettevõttele maatüki Helsingi Katajanokka linnajaos Satamakatu ja Laivastokatu nurgal. Seal asusid nii kontoriruumid kui ka röstikoda ja ladu. Linnas hakkas levima kohvi, tee ja vürtside ahvatlev lõhn.
Kohvipidudest sai Helsingis uus moekas seltskonnaajaviide. Peale kohvi toodi lauale võileivad, puuviljad ja maiustused. Kujunesid uued käitumisreeglid: enam ei tohtinud teed või kohvi puhudes jahutada ja kindlasti ei olnud viisakas seda alustassile valada. 1909. aastal laiendas Bertha Paulig ettevõtet märkimisväärselt. Ta ostis kolm kohvipoodi ja populaarset kohvikut Taani päritolu Julius Nissenilt, kes oli majandusraskustesse sattunud. Nissenile kuulunud ärid hakkasid loomulikult müüma Pauligi kohvi. Hiljem kohvikukett kasvas, kuni sellesse kuulus juba 25 kohvikut ja üks pagariäri.
04_Kahvipensas
Pildil on Bertha ja Gustavi poeg Eduard Paulig, kes oli ettevõtte tegevjuht aastatel 1919–1947. Tema ajal oli Pauligil ka Tallinnas müügikontor ja ladu.
Eduard Paulig käis esimest korda kohvi päritolumaades Lõuna-Ameerikas juba 1920. aastatel uurimas, kuidas kohv kasvab, ja loomas suhteid kohvikasvatajatega.
05_maistajat
Kogu saabuv toorkohv läbib Pauligis kvaliteedikontrolli. 1935. aastast pärit pilt kohvi degusteerimisest: (vasakult) Vilho Liestalo, Hugo Riska, Eduard Paulig ja Lennart Hellman.
06_maistelu
Kohvi teekonnal oast (istandusest) kohvitassi hinnatakse selle maitset kaheksa korda. Pildil degusteerib kohvi Pauligi maitsete nõukogu 1960. aastatel: (vasakult) Börje Uunila, Henrik Paulig, Gunnar Winqvist ja Kurt Richter.
07_Paula ja 08_Paula
Paula-tüdrukut tutvustati soomlastele 1920. aastatel, kui Pauligi kohvipakkidele ja plakatitele ilmus pilt Sääksmäki rahvarõivaid kandvast tüdrukust, kes sai tuntuks Paula nime all.
Legend räägib, et kui Gustav Paulig 1870. aastatel poissmehena suvesid Soomes veetis, võlusid teda kaunid Sääksmäki rahvarõivad ja võib-olla ka neiu, kes neid kandis. Ettevõtte teada oli tegemist mööduva kiindumusega, mis jättis Soome turunduse ajalukku aga sügava jälje.
09_Sampoandoiva
Helsingi lõunaosas vedasid Pauligi kohvi laiali hobused Oiva ja Sampo. Pilt aastast 1900.
10_Rataskaevu
Teadaolevalt paiknesid just selles hoones enne teist maailmasõda Pauligi Tallinna esimene ladu ja kontor.
11_PauligtehasSauel
Eesti jaoks sümboliseerib Paulig justkui uue ajajärgu algust. Tegemist on ühe esimese ettevõttega, kes otsustas investeerida taasiseseisvunud Eestisse ja rajas 1990. aastate alguses Sauele moodsa kohvi- ja maitseainetehase. Mõni tol ajal tööle asunud inimene töötab Pauligi tehases ja kontoris veel praegugi.
12_Pauligtramm ja 13_PauligiOlümpia kohv
Turunduseski tegi Paulig endale Eestis teed justkui sahk läbi esimese lume. 1990. aastatel rakendati ideid, mida ükski teine firma polnud siin veel kasutanud. Näiteks tõi Paulig turule Olümpia kohvi, mis oli Eestis esimene tarbijaid kaasav turundustoode, andes iga kohvikilo müügist ühe krooni Eesti olümpialiikumise toetuseks ning ostjad võisid pakendilt välja lõigatava loosikupongiga võita reisi olümpiale.
Olümpia kohv tuli Eestis müügile 1993. aasta juulis. Tallinnas, Riias ja Vilniuses võis näha rööbastel tuhisemas Pauligi värvides tramme.
Maaeluministeerium
PRESSITEADE
28.04.2021
Toidutootjate ja toidutööstuste hea koostöö loob paremat homset
Maaeluminister Urmas Kruuse tõi tänasel toiduainetööstuse aastakonverentsil “Tagasi normaalsusesse” oma ettekandes välja vajaduse saavutada parem tasakaal toidu tootmise ja tarbimise vahel.
„Täna tegeleme aktiivselt Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes olev strateegiaga „Talust taldrikule“, mis pöörab tähelepanu sobiliku toidusüsteemi ülesehitamisel tarbijatele, kliimale ja keskkonnale. Edu aluseks selle strateegia elluviimisel on hea koostöö põllumeeste ja toidutööstuste vahel, innovatsioon nii toidu tootmise kui töötlemise etapis ning panustamine uuringutesse ja seireprogrammidesse, mis aitavad tagada toidu kvaliteeti ja ohutust,“ tõi välja maaeluminister.
„Eestis võime uhkusega tõdeda, et meil on toidutootmiseks vajalikku väärtuslikku põllumaad inimese kohta ligi kaks korda rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt, mis on eelduseks toiduga isevarustuse tagamiseks. Toiduga isevarustatuse olulisus ei vaja enam üle rääkimist, see on keerulistel aegadel saanud selgeks. Sama selge peaks olema väärtusliku põllumaa kaitse tähtsus,“ sõnas Kruuse.
Maaeluministri hinnangul on üheks lahendamist vajavaks küsimuseks toidu raiskamise vähendamine. „Suurusjärgus kolmandik kogu maailmas toodetud toidust läheb raisku, kas toidukao või toidujäätmete tõttu. See on tõsine probleem, millega tuleb tegeleda nii arengumaades, kus suurem toidukadu tekib saagikoristusel ja toidutöötlemise protsessis, kui ka arenenud riikides, kus 40 protsenti toidujäätmeid tekib jaemüügi ja tarbija tasandil,“ tõdes Urmas Kruuse.
Toidukadude vähendamise kõrval seisame silmitsi vajadusega toota toitu järjest suurenevale maailma rahvastikule, püüdes samal ajal tekitada võimalikult väikese jalajälje keskkonnale.
„Ministeeriumi vaates pingutame selle nimel, et Eesti toit oleks hinnatud ja maal oleks hea elada,“ lõpetas minister.
Lugupidamisega,
Iiris Saluri
nõunik
avalike suhete osakond
Maaeluministeerium
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Tel 6256108 või 5274539
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / www.agri.ee
Eesti elanikud muretsevad Skandinaavia ja Baltimaade elanikest enim toidu- ja tarbekaupade ülepakendamise pärast, selgus Orkla Eesti tellimusel läbiviidud uuringust.
35% Eesti elanikest näeb probleemi tarbekaupade ülepakendamises, kõige vähem rootslased ja soomlased (18% mõlemas riigis). „Ühtpidi ollakse mures, aga teistpidi ei jõua eelistused keskkonnasõbralikemate pakendite osas ostukäitumisse,“ tõdes Orkla Eesti juhatuse esimees Kaido Kaare tänasel toiduainetööstuse aastakonverentsil. Uuringu järgi hoiduvad plastikpakendistest kõige vähem Eesti elanikud (9%), kõige enam rootslased (29%).
Samuti tegelevad kõige vähem toiduraiskamise vähendamisega Eesti elanikud (60%), kõige enam taanlased (72%). Seitsme Skandinaavia ja Balti riigi võrdluses ostavad kõige vähem täitepakendeid Eesti elanikud (16%) ja enim rootslased (44%). Kõige vähem sorteerivad pakendeid lätlased (42%), nende järel on tagantpoolt teised eestlased (46%), kõige enam sorteerivad pakendeid rootslased (79%). „On märgiline, et kolmandik eestlastest ei usu üldse, et kliimakriis eksisteerib,“ ütles Kaare.
„Me uurisime ka seda, kui mures ollakse pakendite keskkonnamõju üle, mis pole valmistatud ringlusse võetud materjalidest või mida ei taaskasutata, siis eestlased on oluliselt rohkem mures, kui lätlased või leedukad. Siin on ilmselt oluliseks argumendiks Eestis kasutusel olev pandipakendisüsteem, mis võimaldab pakendiprobleemi teatud osas lahendada. Lätis ja Leedus sellist süsteemi minu teada veel ei ole,“ lisas Kaare.
Uuring viidi läbi möödunud aasta oktoobris seitsmes riigis: Eestis, Lätis, Leedus, Norras, Rootsis, Taanis, Soomes. Igas riigis oli valimis 1000 elanikku.
Ettekande uuringu tulemustega leiab
COVID19 levikust tingitud majanduskriis pole vähendanud survet palkadele, mis on kasvanud isegi nendes sektorites, kus on tulnud tööjõudu vähendada.
„Keskmised palgad on inimestel kasvanud hoolimata koondamistest ja tööpuuduse kasvust, erandiks on toitlustus ja majutus, kus käibe langu on olnud nii suur, et inimesed on pidanud leppima madalama keskmise palgaga,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller tänasel toidutööstuste aastakonverentsil „Tagasi normaalsusesse“. Majanduses keskmiselt on palgakasv olnud u 5% ja hõive langus 3%.
Kuigi paljud sektorid on pidanud tööjõudu vähendama on siiski näha tööandjate optimismi värbamise osas teisel poolaastal lähtuvalt vaktsineerimise kiirenemisest. „Tervikuna sel aastal hõive pisut väheneb, aga taastumine 1,6% hõive kogumahust võiks aste leida järgmisel aastal. Tööpuudus ilmselt väheneb teisel poolaastal, kuid jääb Eestis 8% tasemele aasta lõikes ning stabiliseerub järgmisel aastal,“ lisas Müller.
„Kriisi ajal on järsult kasvanud inimeste hoiused ja säästud – kriis on muutnud inimesed ettevaatlikumaks ning piirangud pole võimaldanud kulutada reisimisele ja meelelahutusele. Kui nüüd piirangud leevenevad ning see raha jõuab tarbimisse, siis see annab majanduskasvule lühiajaliselt hoogu. Pensionireformist ja säästudest tuleva raha toel tuleb tarbimise kasv teisel poolaastal ilmselt päris kiire. Siin meie prognoos erineb mõnevõrra rahandusministeeriumi prognoosist, mis on konservatiivsem, et tarbimise kasv pole nii kiire,“ ütles Müller.
Madis Mülleri ettekanne graafikutega siin
Valitsuse otsused piirangute osas on olnud ebaselged ning vaktsineerimise korraldamine konarlik, tõdesid toidutööstuste juhid toidutööstuse aastakonverentsil „Tagasi normaalsuesse.“
Kui näiteks ettevõttes on kriis, siis on kaks kõige olulisemat sammu – tee olukord enda jaoks selgeks ja saada inimestele selge sõnum. Ettevõtted ootavad valitsuselt hetkel sõnumite selgust ja konkreetsust, et millised on meetmed, piirangud ja tähtajad. Ettevõtte juhina ei saa ma kindlasti rahul olla senise kriisikommunikatsiooni korraldusega valitsuse tasandil ja siin on palju arenguruumi,“ ütles Orkla Eesti juhatuse esimees Kaido Kaare.
Tööstuste juhid tõdesid, et on olnud palju ebaselgust nii piirangute ulatuse kui kuupäevade osas, mis hetkest üks või teine piirang kehtima hakkab ja mis teeb ettevõtte juhtimise väga keeruliseks.
„Minu jaoks on arusaamatu olnud ka toetuste sihtimine, mis on olnud võrdne nii neile, kelle käive kukub nulli, kui neile, kes kaotavad 30%,“ tõdes Carmen Cateringi juht Argo Coppa.
Tööstuste juhtide sõnul on äärmiselt oluline, et vaktsineerimine saaks selguse ja hoo sisse. Samas on pidevalt muutuv kommunikatsioon muutnud inimesed kõhklevaks vaktsineerimise osas.
„Kord räägitakse, et üle 60 eluaasta, siis alla 50 eluaasta. Kui me täna ka saaksime täies mahus kõik vaktsineerida, siis vähemasti meie ettevõttes on rohkem kõhklejaid, kui kindlaid vaktsineerijaid. Samuti on tekkinud nö klassid, kes eelistab ühte ja kes teist vaktsiini,“ tõdes Lunden Foodi juht Ülo Rekkaro.
Oluliseks murekohaks pidasid tööstuste juhid inimeste vaimse tervise halvenemist. „Ma ei räägi inimeste vaimsest tervisest ainult koroonaga seoses. Kriis on toonud väga palju kurjust kaasa ja mitmed väljaütlemised tipp-poliitikute poolt halvavad tegevust. See peab lõppema. Me ei tea mis meid ootab ja see tekitab kurjust,“ tõdes Rekkaro.
Toidutööstuste 2020. aasta müügitulu jäi eelneva perioodiga võrreldes samale tasemele, kõige rohkem kasvas taimse õli tööstuse müügitulu (34%), suurim langus oli joogitööstuse müügitulus (-8%).
„Ettevõtete käekäik sõltus põhiliselt müügistruktuurist - kas see oli suunatud jaekaubandusele, HoReCa sektorile või ekspordile,“ ütles Toiduliidu volikogu esimees Veljo Ipits tänasel toiduainetööstuse aastakonverentsil „Tagasi normaalsusesse“.
HoReCa sektorist suuremas sõltuvuses olevaid tegevusalasid nagu pagaritööstus ja joogitööstus mõjutasid kehtestatud piirangud ka rohkem. Samas läks toiduainetööstusel keskmiselt 2020. aastal majanduslikult pisut paremini, kui töötleval tööstusel üldiselt, kus müügitulu langes aastaga 5%. (müügitulu langus -5% versus 2019). Toiduainetööstuse kulud vähenesid 0,8% seoses sisendhindade langusega. Tööjõukulud suurenesid aastases võrdluses vaid 1%. Toiduainetööstuse kogukasum 2020. aastal oli 79,6 mln eurot, mis võrreldes eelneva aastaga suurenes 9,6%. Tööviljakus kasvas 2019. aastaga võrreldes 7%, kuid on jätkuvalt madalam lähiriikide tasemest.
„Meie investeeringute tase ei ole olnud piisav tootlikkuse vajalikuks kasvuks. Covid-19 viiruse levikust tingitud piirangud vähendasid ettevõtjate kindlustunnet, mistõttu investeeringud vähenesid 17% võrreldes 2019. aastaga,“ tõdes Ipits.
„Väga palju räägitakse nii Eesti kui kogu Euroopa Liidu tasemel tootmise automatiseerimise ja samal ajal ka digitaliseerimise vajadusest,“ jätkas Ipits. „Need on protsessid, milleta meie tootmine ei ole maailmaturul konkurentsivõimeline. Kui siia lisada kõik rohepöörde meetmetega seonduv, siis on selge, et investeeringute maht elujõulise tootmise juhtimiseks peab oluliselt kasvama. Siin ootab sektor abi nii Eesti riigilt kui ka Euroopa Liidu toetusmeetmetelt.“
Ipits tõdes, et lähitulevikus mõjutab toidutööstust enim karmistuvad keskkonnanõuded. „Kui pakendid, eriti plastpudelid on kuulutatud üleöö halvaks, siis kiireid pakendivahetusi on raske teha, sest alternatiivid puuduvad, seda eriti lihatööstuses ja piimatööstuses. Riigis on laialdase arutluse all pakendite kogumise süsteem, koguda tuleb esmajoones neid pakendeid, mida saab ümber töödelda ja mille ümbertöötlemiseks on ka võimalused olemas. Oleme siin avatud diskussiooniks, et süsteemi rakendamise kulud oleksid mõistlikud ka toidutootjate poolt vaadatuna. Plasti osas on kindel siht, et 2030. aastaks peab plast olema ringulusse võetav ja taaskasutatav. Täna puudub aga ettevõtetel veel selgus, milline on ringulusse võetav pakend.“
Ipitsa sõnul tuleb kõigi Euroopa Liidu roheleppega seotud eesmärkide täitmisel silmas pidada, et me ei nõuaks oma toidutootjatelt lähiriikidest enam ega seaks sellega Eesti toitutootjaid konkurentsi mõttes ebasoodsasse olukorda. „Karmistuvate keskkonnanõuetega toime tulekuks vajavad ettevõtted võrdselt teiste liikmesriikide ettevõtetega toetusvõimalusi.“
Toidutööstustel on suur vastutus tagada toidukaupade tootmine ja logistika ka siis, kui töötajad peaksid haigestuma, kui kaubaautod on tooraine või muu tootmiseks vajalikuga piirisabas, kui pakendi hinnad tõusevad kordades või kui tarnijad tähtaegadest kinni ei pea, ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp tänasel toiduainetööstuste aastakonverentsil „Tagasi normaalsusesse“.
„Elame keerulisel ajal. Täna tehtud otsused homme enam ei kehti ning ülehomme tuleb kõik uuesti üle vaadata. See nõuab kõigilt, kes peavad igapäevaselt tagama toidu valmimise ja kättesaadavuse, suurt pingutust ja paindlikkust,“ tõdes Potsiepp.
„Kui möödunud kevad tõi kaasa hetkelise peataoleku, siis lootsime ometigi, et kriis on vaid lühiajaline – kannatame paar kuud rangeid piiranguid ning siis naaseme normaalse elurütmi juurde tagasi. Peagi oli aga selge, et ilma pikaajalise strateegilise plaanita, kuidas tagada Eesti elanike toiduga varustatus, me toime ei tule. Täna tuleb tõdeda, et kõikide piirangute ja ettevaatusabinõude kasutamine on saanud normiks ning normaalse töö- ja elukorralduse juurde naasmine pole selle ega järgmise aasta küsimus.“
Potisepa sõnul on toidutööstus eesliini tagaliin, kes peab tagama ühiskonna ellujäämise seisukohalt meie igapäevase toidulaua. Kui eelmisel kevadel puudutas viiruse levik vaid üksikuid tootmisi, siis tänavu ei ole see vähemal või suuremal määral jätnud puutumata ühtegi ettevõtet.
„Samuti mõjutavad meid kõiki koolide ja lasteaedadega seotud piirangud ning on suur väljakutse, kuidas töö ümber korraldada nii, et ei katkeks tarnekindlus klientidele ja seeläbi ka tarbijatele,“ ütles Potisepp. „Toiduliit on esitanud sotsiaalministeeriumile taotluse tootmistöötajate eelisjärjekorras vaktsineerimiseks, kaardistanud ära täpsed arvulised vajadused, seadnud prioriteedid, kuid paraku pole me endiselt saanud mingit kindlust ja selgust, millal järjekord nende inimesteni jõuab. Oleme segadusest vaktsineerimise ja vaktsiinide jaotuse ümber hämmeldunud, kuid endiselt positiivse otsuse ootel. Tootmistöö on meie töötajate ja nende perekondade jaoks suur terviserisk, aga Eesti elanikke ju ilma toiduta jätta ei saa ning oleks ootuspärane, et toidutööstused oleksid elutähtsate teenuste osutajate nimekirja osa.“
Toiduainetööstuse tänavune aastakonverents on järjekorras 15. ja toimub otseülekandena Radisson Blu Olümpia hotelli konverentsisaalist.
23.04.2021
Eesti suurim jäätisetootja Balbiino töötas koostöös Estikoga välja siinses piirkonnas unikaalse jäätisepakendi, millest 50% on valmistatud ümbertöötatud materjali kasutades*. Esimeste pääsukestena jõuavad väiksema jalajäljega innovaatilises pakendis müügile Onu Eskimo jäätised. Tegemist on ainulaadse jäätisepakendiga kogu Läänemere ja Skandinaavia piirkonnas.
.jpg)
Balbiino tegevjuhi Kaido Saluranna sõnul moodustab jäätisetootmises suure osa keskkonnajalajäljest plastpakend, millele on ettevõte püüdnud juba aastaid leida säästlikumaid alternatiive. „Rääkides oma soovidest hea partneri, pakenditootja Estikoga, jõudsime koostöös jäätiseturul unikaalse pakendini, millest 50% on juba käibel olnud plast*. Kaotamata seejuures võimalust pakendit taas ümber töötada,“ ütles Salurand.
Esimesena saavad keskkonnasäästlikuma pakendi Onu Eskimo koonuse-, topsi- ja pulgajäätised. Tulevikus on plaan panna loodussäästlikumasse ümbrisesse kõik Balbiino impulsstooted. „Ühes aastas kulub Onu Eskimo pulga- ja vahvlijäätistele 7000 tonni pakendit. See tähendab, et edaspidi vähendame esmatasandi plasti tootmist tänu sellele sammule juba poole võrra. Hea meel on ka selle üle, et unikaalset 50-50-pakendit saab hiljem taas ümbertöötamisse suunata,“ kirjeldas Salurand keskkonnale avaldatavat mõju.
Uus jäätisepakend pole ainus, mis Onu Eskimo jäätistega sel aastal turule jõuab. Muutunud on ka legendaarsele jäätisemeistrile Evald Roomale ehk Onu Eskimole pühendatud jäätisesarja välimus ja sisu. „Selle aasta kevadel anname armastatud jäätisesarjale täiesti uue hingamise – uus pakend, uus välimus ja uued maitsed. Alles jääb vaid Onu Eskimo nimi, mis kannab endas peaaegu sajandipikkuseid Eesti jäätisetraditsioone ja väärtuslikku toidukultuuri,“ kirjeldas Salurand brändi muutust. Onu Eskimo valikus on kolme maitsega vahvlitopsid ja pulgajäätised ning seitse vahvlikoonuses jäätist.
Peale plastikoguse vähendamise on viimastel aastatel Balbiinos tehtud palju keskkonda toetavaid investeeringuid, mis vähendavad oluliselt vee- ja energiatarbimist. Igal aastal suunatakse ligi üheksa tonni tootmisjääke põllumajandussektorisse loomasöödaks, edendades seeläbi ringmajandust. Veel saadetakse ringlusesse kõik kohapeal tootmises tekkiv plast ja kartong ning kõikjal hoonetes on üle mindud energiasäästlikele LED-lampidele. Samuti kasutatakse külma tootmisel tekkinud energiat oma tarbevee soojendamiseks.
Tutvu Balbiino keskkonnasammudega: www.balbiino.ee/rohepoore.
*kasutades massi tasakaalu printsiipi
Kaido Salurand
Tegevjuht
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Lisainfo:
Reet Nurm
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
+372 517 7635
Eesti Toiduainetööstuse Liidu üldkoosolek valis Veljo Ipitsa kolmandat korda ühehäälselt liidu volikogu esimeheks järgmiseks kolmeaastaliseks ametiajaks.
Veljo Ipits on Toiduliidu volikogu juhtinud alates 2015. aastast. Ta on AS-i Salvest omanik ja nõukogu esimees ning oma pikaajalise tööga on ta andnud suure panuse kodumaise põllumajanduse ja toidutööstuse arenguks. Veljo Ipitsa panust Eesti majandusse on tunnustanud Vabariigi President, Maaeluministeerium, ettevõtlusorganisatsioonid ja Tartu Ülikool. Ipits on ka Eesti Kaubandus- Tööstuskoja juhatuse ja Tööandjate Kesliidu volikogu liige.
“Möödunud kolmeaastane periood on olnud väljakutsete rohke, mida valitsuse vahetused, koroonakriis ja rohestamise suund on kaasa toonud. Seejuures on mul hea meel, et oleme suutnud Toiduliidu liikmete ja kohaliku toidutööstuse huve alati kaitsta. See eesmärk on mul oma töös kahtlemata ka järgmisel kolmeaastalisel ametiajal,” ütles Veljo Ipits.
Ipits on veendunud, et Toiduliidu liikmed tajuvad liidu tugevat panust sektori jaoks olulistel teemadel kaasarääkimisel. “Järgmise perioodi olulisemad teemad on seotud eelkõige keskkonnahoiu, pakendite vähendamise ja jäätmete liigiti kogumisega, mis on ka Euroopa Liidu tasandil hetke fookus. Samas ei saa unustada, et koroonakriis pole kaugeltki möödas ning toidutööstuste igapäevane murekoht on, kuidas tagada töötajate ohutus ning tootmisprotsessi tõrgeteta jätkumine. Sellega seoses pean oluliseks, et toidutööstuste töötajad saaksid võimalikult kiiresti vaktsineeritud.“
Toiduliidu ülesanne on olla tööstusharu huve esindav arvestatav partner avalikule sektorile, rahvusvahelistele organisatsioonidele ning teistele asutustele ning olla tööstusharu esindusorganisatsioon. Täna kuulub liitu erinevate ettevõtete ja organisatsioonide näol 64 liiget, kes annavad üle 85% Eesti toiduainetööstuse käibest.
Liidu volikogu moodustavad kuni 30 erinevat Eesti toidutööstuse juhtivesindajat. Volikogu juhtkogusse kuuluvad lisaks Veljo Ipitsale ka Asso Lankots (Leibur AS), Kaido Kaare (Orkla Eesti AS), Kaido Salurand (Balbiino AS), Olle Horm (Atria Eesti AS), Peeter Võrk (MTÜ Eesti Õlletootjate Liit) ja Ülo Kivine (Tere AS).