Toiduliit: kust peaks toidutööstus võtma 10% jäätmeid, mida veel vähendada?
Eesti Toiduainetööstuse Liidu hinnangul on toidujäätmete vähendamine oluline eesmärk, kuid kliimaministeeriumi koostatud jäätmeseaduse eelnõu lähtub ekslikust eeldusest, nagu oleks Eesti toidutööstuses veel märkimisväärne kasutamata potentsiaal tootmisjäätmete vähendamiseks. Tegelikkuses on ettevõtted kõrgete tooraine- ja energiakulude tõttu juba aastaid väärindanud kõik, mis vähegi võimalik.
Kliimaministeeriumi koostatud jäätmeseaduse muutmise eelnõu näeb ette, et toidutööstus peab 2030. aastaks vähendama toidujäätmete teket vähemalt 10%. Lisaks kehtestatakse ettevõtetele uued kohustused pidada arvestust tekkivate toidujäätmete üle, koostada nende vähendamise tegevuskava ning arendada koostööd toidu annetamise organisatsioonidega.
„Tooraine on toidutööstuse üks suuremaid kulusid ning selle lihtsalt äraviskamine ei ole ettevõtetele majanduslikult mõeldav. Kõik, mida on võimalik väärindada, leiab juba täna kasutust, olgu selleks loomasööt, biogaasi tootmine või muud ringmajanduslahendused. Seetõttu tekibki küsimus, kust peaks toidutööstus võtma veel 10% jäätmeid, mida vähendada,“ ütles Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp.
Potisepa sõnul soovib liit näha analüüsi, millele eelnõus seatud 10-protsendiline eesmärk tugineb.
„Kas riigil on olemas andmed, mis näitavad, et Eesti toidutööstuses on selline täiendav vähendamise potentsiaal olemas? Kui ettevõtted on juba aastaid tootmist optimeerinud ja kõrvalsaadusi maksimaalselt väärindanud, siis peaks enne uute eesmärkide seadmist olema selge, mille arvelt neid üldse saavutada on võimalik.“
Toiduliidu hinnangul kasvatab eelnõu samal ajal märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormust. Suuremad toidukäitlejad peavad koostama toidujäätmete vältimise tegevuskava, pidama senisest detailsemat arvestust tekkivate jäätmete ja annetatud toidu üle, avalikustama vastavad andmed ning looma koostöösuhted toidu ümberjagamise organisatsioonidega.
„Toidu annetamine on igati toetatav, kuid selle toimimiseks peab olemas olema toimiv võrgustik. Ettevõte ei saa vastutada selle eest, kas piirkonnas leidub organisatsioon, kes suudab toidu õigel ajal vastu võtta, tagada külmaahela ning tegutseda järjepidevalt. Ka need küsimused vajavad enne kohustuste kehtestamist läbiarutamist,“ märkis Potisepp.
Liidu hinnangul on vastuoluline, et ajal, mil riik räägib ettevõtjate halduskoormuse vähendamisest ja konkurentsivõime parandamisest, luuakse samaaegselt uusi aruandlus-, tegevus- ja avalikustamiskohustusi.
„Iga uus nõue tähendab ettevõtjale täiendavat haldus- ja tööjõukulu. Lõppkokkuvõttes kajastuvad need kulud paratamatult ka toidu hinnas. Enne uute kohustuste kehtestamist tuleks hinnata, kas need aitavad tegelikult vähendada toidujäätmeid või kasvatavad eelkõige bürokraatiat,“ ütles Potisepp.
Toiduliidu hinnangul eeldavad nii ulatuslikud muudatused sisulist ja varajast kaasamist. Jäätmeseaduse muudatuste eelnõu sisaldab ettevõtjatele mitmeid uusi kohustusi ja olulist lisahalduskoormust, kuid saadeti ettevõtlusorganisatsioonidele tagasisidestamiseks vahetult enne suvist puhkuste perioodi ning ettepanekuid oodatakse 3. augustiks. Selline lähenemine ei võimalda sisulist arutelu ega lahenduste ühist väljatöötamist ning jätab mulje, et ettevõtjate kaasamine piirdub üksnes eelnõu formaalse kooskõlastamisega. Toiduliidu hinnangul tuleks nii olulisi muudatusi arutada sektoriga juba eelnõu ettevalmistamise käigus, mitte alles siis, kui lahendused on sisuliselt valmis.
