Täna ja homme toimub Eesti Parima Toiduaine põhikonkursi hindamine, kus selguvad parimad toiduained igas toidukategoorias. Ühtekokku osaleb tänavusel konkursil rekordilised 199 toodet, millest hõbemärkide nimel võitleb selle nädala hindamisel 99 toodet.
„Populaarseim kategooria on sarnaselt möödunud aastale lihatoodete kategooria, kus osalevate lihatoodete hulk tegi ka suure hüppe – kui eelmisel aastal oli võistlustules 22 lihatoodet, siis tänavu üle kolmandiku võrra rohkem ehk 34 toodet. Toodete seas leiduvad nii lihtsad pihvid ja suitsuvorstid, kui ka kaugete eksootiliste maade köögikultuurist inspireeritud road,“ kommenteeris populaarseima kategooria tooteid Toiduliidu tegevjuht Sirje Potisepp.
Foto: Raivo Tasso
Teisena ootab ülitihe konkurents tänavu piimatooteid, kuhu esitati mullusest täpselt kaks korda rohkem tooteid. „Ka Toidutares korraldatud rahvahääletuse eelküsitlus näitas, et eestimaalastele on enim jäänud möödunud aastast meelde just piimatooted, millest eriti mainiti jogurteid ja kohukesi. Ma usun, et piimatootjad on ülitiheda konkurentsiga harjunud – värskepiimatoodete ja juustude lettides käib iga päev pingeline võitlus selle nimel, kes pääseb ostukorvi ja kes mitte,“ nentis Potisepp.
Täna hindab komisjon lihatooteid, kalatooteid ja magustoite ehk ühtekokku 50 toodet. Homme, 19. märtsil valitakse parimad piimatoodete, valmistoitude, köögiviljatoodete, pagaritoodete, kondiitritoodete ja kastmete seast. Kategooria parimad ehk hõbemärgid pälvinud tooted kuulutatakse jooksvalt välja konkursi Facebookis aadressil www.facebook.com/EestiParimToiduaine.
2. aprillil toimub hindamine, kus kuldmärkidele kandideerivad kõik hõbemärkide võitjad, alkohoolsed joogid, mittealkohoolsed joogid ning kategoorias „Parim Toit tervisele“ võistlevad tooted. Kuldmärkide võitjad kuulutatakse välja 22. aprillil toimuval toiduainetööstuse aastakonverentsil.
20. korda korraldataval Eesti Parima Toiduaine konkursil hindavad toiduekspertidest, järelvalveametnikest, kaubandusettevõtete esindajatest ning teistest toiduga kokkupuutuvatest asjatundjatest koosnevad komisjonid toodete puhul ühelt poolt nende maitset, lõhna ja konsistentsi, teisalt aga ka toote tervislikkust, tema välimust, pakendit, uudsust ja ka müügiedu. Rahva Lemmik valitakse koostöös Toidutare portaaliga.
Üldkonkursi hindamiskomisjoni tegevust juhib Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer.
Loe lähemalt konkursist aadressil:
www.toiduliit.ee/parim
Kolmapäeval, 19.3. 2014 avatakse Gastro Helsinki mess, mis on suurim hotellinduse, restoranide ja toitlustuse (horeca) erialaüritus Soomes. Mess on hästi tuntud nii Põhjamaades kui ka Eestis. 2014. aastal osaleb Gastrol üle 260 eksponendi. Samas toimuval ViiniExpo veini ja joogimessil on väljas üle 40 eksponendi. Külastajaid oodatakse enam kui 15000. Gastro Helsinki on avatud 19.-21.3. ja ViiniExpo 20.-22.3. Helsingi messikeskuses.
Sel korral on Gastro Helsinki messil rekordarv Eesti eksponente - 18. Messil osalevad Eesti Toiduainetööstuse Liidu korraldatud ühisstendil 13 liidu liiget. Lisaks neile on messil oma väljapanekuga veel viis Eesti ettevõtet. Arvestades Gastro messi lähedust ja tihedat koostööd Eesti ning Soome ettevõtete vahel on paljudesse messistendidesse kaasatud eestlastest konsultandid, müügiesindajad. Messile oodatakse ligi poolt tuhandet toidutööstuse ja toitlustusvaldkonna külastajat Eestist.
Toiduliidu ühisstendil 7. hallis – 7d41 on esindatud 13 ettevõtet.
A-Vorst OÜ, Balsnack International Holding AS, Foodtrade OÜ, Kikas OÜ, Largo AS, Pagaripoisid OÜ, Paljassaare Kalatööstus AS, Rõngu Mahl AS, Saaremaa DeliFood OÜ, Saaremaa Lihatööstus OÜ, Snack Time OÜ, Tarplani Kaubanduse OÜ ja stendi kaaskorraldaja Profexpo OÜ.
Lisaks on oma väljapanekuga messil esindatud
Bestmarki Suurköökide AS (6e94); Kalakala & Pojad OÜ (7a33); Kokariided OÜ (7f40); Reval Kondiiter OÜ (6f138) ja Seafood International OÜ (7a61).
Profexpo OÜ avab Helsingis oma selleaastast messi - Tallinn FoodFest 2014 - tutvustavate ürituste sarja. Tallinn FoodFest on jätkuks 1993. aastal alguse saanud toidumesside pikas ja traditsiooniderohkes reas. FoodFestile on Soomest oodatud nii erialakülastajad kui ka eksponendid.
Profexpo OÜ on Tallinna toidumessi ja Tallinn FoodFesti korraldaja aastast 1993. Profexpo OÜ on Messukeskus Helsinki esindaja Eestis.
Eesti Parima Toiduaine konkursi esimesel hindamispäeval kogus komisjonilt kõrgeimad punktid Atria Eesti toodetud Maks & Moorits keefiri-kamašašlõkk, mis pälvis ka Eesti Parim Lihatoode 2014 hõbemärgi. Lisaks omistas hindamiskomisjon parima magustoidu tunnustuse Balbiino AS-i jäätisele Jäämurdja ning parimaks kalatooteks tunnistati Eesti Traalpüügi Ühistu Vürtsikilufilee küüslauguga Premium.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul pakkus tänavune tihedaima konkurentsiga lihatoodete kategooria rohkelt maitseüllatusi. „Lihatootjad on teinud igapäevase menüü väljatöötamise kodukokkadele palju lihtsamaks – kes ei vaimustu kokaraamatutes tuhnimisest, pikkadest poereididest ja köögis veedetud tundidest, see võib lihtsalt võtta poeletilt mõne põnevas eksootilises marinaadis, juurviljade, seente, juustu või mistahes muu lisandiga liharoa ja mure on murtud. Selliseid toredaid ja ülimaitsvaid tooteid oli tänavusel konkursil üllatavalt palju,“ ütles Sirje Potisepp.
Hindamiskomisjoni esimehe, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professori, meditsiinidoktor Mihkel Zilmeri sõnul on konkursi tase tõusnud sedavõrd kõrgeks, et tippude väljaselgitamine on muutumas üha raskemaks ülesandeks.
„Varasematel aastatel oli paljude uudistoodete puhul suhteliseks probleemiks kunstlikud lisaained või tagasihoidlik lihasisaldus. Nüüd on aga kõik tootjad, nii suured kui väikesed, viinud toodete kvaliteedi peaaegu tippu. On näha, et Toiduliidu järjekindel tootearendajate koolitamine on aidanud tootjatel saavutada taseme, kus objektiivse hindamise põhjal vääriks enamik esitatud toodetest parima toiduaine tiitlit,“ tõdes Mihkel Zilmer.
Komisjoni esimehe hinnangul on oluline, et inimesed teadvustaksid Eesti Parima Toiduaine võidumärgi tähendust ja sellega kaasnevat kvaliteedigarantiid. „Anname sel aastal välja tiitleid tänavustele uudistoodetele, kuid 20 aasta jooksul on selle tunnustuse pälvinud väga paljud tänaseni turul olevad tooted. Kutsun kõiki üles neid tooteid poest ostma ja ekspertide valikuid usaldama,“ ütles Zilmer.
Täna, 19. märtsil toimuval hindamisel valitakse tänavused parimad piimatooted, valmistoidud, köögiviljatooted, pagaritooted, kondiitritooted ja kastmed. Võidutoodetest teatatakse jooksvalt konkursi Facebookis: www.facebook.com/EestiParimToiduaine
Täpsem info konkursi kohta: www.toiduliit.ee/parim
Toidukonkursi „Eesti Parim Toiduaine“ parimaks piimatooteks valiti ülekaalukalt Farmi Kreeka jogurtite sari.Parima pagaritoote tunnustus omistatiFazeri Fresh Puuviljaleivakesele ning parimaks kondiitritooteks valiti Kalevi Finest martsipanikompvekid. Köögiviljatoodete kategoorias võidutses Põltsamaa Kodune marineeritud kurk küüslaugu ja mustsõstralehtedega ning parimaks kastmeks valiti Põltsamaa Felixi küüslaugukaste. Valmistoitude kategoorias teenis kõrgeimad punktid aga Põltsamaa Kodune praekapsas Põltsamaa Kuldsega.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul oli põhikonkurss äärmiselt tasavägine. „Enim punkte kogunud tooted olid tihedalt üksteise kannul ja vahed olid mõõdetavad sajandikega. Iseäranis põnev oli piimatoodete kategooria, mille tase on muutunud väga kõrgeks. Tootjad tegelevad süsteemselt tootearendusega ning parima otsing muutub üha raskemaks,“ tõdes Potisepp.
Hindamiskomisjoni esimehe, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professori, meditsiinidoktor Mihkel Zilmeri sõnul on nii piimatoodete kategooria kui ka konkursi tase tervikuna silmapaistev. „Tooted on väga targalt läbi mõeld kompositsiooniga, komponendid on mitmekülgsed, tervislikud ja kõrge kvaliteediga. Kui veel kaheksa aastat tagasi oli suur osa konkursile esitatud toiduained lihtsalt toitumiseks, siis nüüd on suuresti üle 85% neist sobilikud normaalseks ehk tervislikuks söömiseks,“ selgitas Zilmer.
Zilmeri sõnul tasub toidukonkursi tulemusi usaldada. „Kuna hindab suur arv erinevate elukutsete häid eksperte, siis nende lõpphinnanguid tasuks igati arvesse võtta,“ kinnitas Zilmer.
Konkursi "Eesti Parim Toiduaine 2014" esimesel hindamispäeval kogus komisjonilt kõrgeimad punktid Atria Eesti toodetud Maks & Moorits keefiri-kamašašlõkk, mis pälvis ka tänavuse Eesti parima lihatoote tunnustuse. Lisaks omistas hindamiskomisjon parima magustoidu tunnustuse Balbiino AS-i jäätisele Jäämurdja ning parimaks kalatooteks tunnistati Eesti Traalpüügi Ühistu Vürtsikilufilee küüslauguga Premium.
2. aprillil toimub hindamine, kus kuldmärkidele kandideerivad kõik toidukategooriate võitjad, alkohoolsed joogid, mittealkohoolsed joogid ning kategoorias „Parim Toit tervisele“ võistlevad tooted. Kuldmärkide võitjad kuulutatakse välja 22. aprillil toimuval toiduainetööstuse aastakonverentsil.
20. korda korraldataval Eesti Parima Toiduaine konkursil hindavad toiduekspertidest, järelvalveametnikest, kaubandusettevõtete esindajatest ning teistest toiduga kokkupuutuvatest asjatundjatest koosnevad komisjonid toodete puhul ühelt poolt nende maitset, lõhna ja konsistentsi, teisalt aga ka toote tervislikkust, tema välimust, pakendit, uudsust ja ka müügiedu. Rahva Lemmik valitakse koostöös Toidutare portaaliga.
Täpsem info konkursi kohta: www.toiduliit.ee/parim
Kõikide 2014.a konkursi hõbemärkidega saate tutvuda siin.
Täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud uuringust „Eesti elanike ostueelistused 2013“ ilmnes, et tarbijate toidualane infovajadus on endiselt suur vaatamata sellele, et pakendid on muutunud varasemaga tunduvalt infoküllasemaks.
Toote esmakordsel ostmisel vaatab pakendil olevat infot suurem osa tarbijatest. Vastanutest 11% leidis, et pakenditel võiks olla rohkem informatsiooni toote koostise kohta. „Meediat jälgides ning perearste kuulates tuleb aga välja, et paljudel tarbijatel tegelikult puudub oskus pakendit lugeda ning enda tervise jaoks adekvaatseid järeldusi teha,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp uuringutulemusi kommenteerides. „Ühelt poolt pakenditel olev infoküllus, sh toitumisalane teave, erinevad üldtunnustamata märgised, ning teisalt meedias levivad müüdid ja väärarusaamad tekitavad olukorra, kus tarbija ei suuda tegelikult terviseteadlikke valikuid teha. Arvatakse, et laktoosivaba on tervisele igal juhul hea ning kõik E-ained tervisele kahjulikud. Puudub oskus normaalselt toituda ja oskus pakendil olevast infost õigeid järeldusi teha. Selles osas on riigil ning selle valdkonnaga seotud organisatsioonidel veel suur töö ära teha.“
Potisepp lisas, et samas rakenduvad tootjatele järjest suuremad nõuded pakendil info väljatoomise kohta. Näiteks GDA toitumisalane teave, erinevad märgised jne. Peatselt rakendub ka nõue pakendil oleva kirjafondi suuruse kohta. „Samas ei ole tootjal kuidagi võimalik väiksele kohukesepakile kogu infot ära mahutada. Pakendid peavad tarbija huvides olema lihtsad ja kergesti ning kiiresti loetavad.“
Asjaolu, et 10% vastanutest peab oluliseks tootja pakendil väljatoomist puudutab eelkõige jaekettide omamärgitooteid ehk nn private lable tooteid, kus on enamasti märgitud toote turustaja, lisas Potisepp.
Toiduliit omistab tänavuse Eesti Parima Toiduaine juubelikonkursi raames ühele vähemalt kakskümmend aastat turul püsinud tootele Juubelikulla aumärgi.
„Tunnustame oma konkursil alati uudistooteid, kuid tahame juubeli puhul teha kummarduse ka neile toodetele, mis juba aastakümneid meie toidulaual ja poelettidel olnud. Toote püsimine turul ja tarbijate lemmikute seas on vaat et suuremgi saavutus, kui põneva ja innovaatilise uudistoote edukas turuletulek. Seetõttu paneme ühele väärika ajalooga tootele sel korral välja eripreemia,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
Iga toidutootja saab Juubelikulla tiitlile esitada ühe toote, mis on turul olnud katkematult, ilma ühegi vahepausita vähemalt kakskümmend aastat. Sealjuures ei mängi rolli toiduainet tootva ettevõttega toimunud muutused nagu üleminekud, liitumised jmt.
Konkursile esitatud toodete seast valib parima Toiduliidu juhtkogu, mille liikmed oma ettevõtte esitatud Juubelikulla kandidaadile häält anda ei saa.
„On tähtis, et Juubelikulla saaja otsustaks inimesed, kes oskavad väärtustada tööd, mida üks toidutootja peab tegema toote turulpüsimiseks ja tarbijate soosingu hoidmiseks aastakümnete vältel – meie juhtkogu liikmed on oma kauaaegse toidusektori töökogemusega suutelised kandma selle otsusega kaasnevat vastutust,“ kinnitas Potisepp.
Juubelikulla aumärgi saaja kuulutatakse välja Toiduliidu aastakonverentsil, mis toimub 22. aprillil Tallinnas. Konverentsil tehakse teatavaks ka tänavune Eesti Parim Toiduaine ning teised kuldmärkide pälvijad, samuti parimad piirkondlikud tooted ning kokkade, kaupmeeste, baarmenite ja meedia lemmikud. Lisaks kuulutatakse konverentsil välja selle aasta konkursi Rahva Lemmiku tiitli pälvija.
Täpsem info konkursi kohta: www.toiduliit.ee/parim
Juubelikulla aumärgile kandideerimiseks saab lisainfot telefonil 6 484 978 või See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Märtsis täiendas Saku Õlletehas Kissi siidrite valikut traditsioonilise õunamaitsega ning alustas kõigi Kissi siidrite villimist uude pakendisse.
„Kuigi õunamaitseline siider on kogu maailmas kõige levinum siider üldse, siis uus Kiss Apple on ainuke kodumaine magus õunasiider purgis,“ tutvustas Saku Õlletehase turundusdirektor Kadri Ärm. Ta lisas, et Eesti turul on õun pirni järel populaarsuselt teine maitse.
Seni oli Kissi valikus kõige klassikalisem valik pirnimaitseline jook, mida täiendavad kirsi-, virsiku ja mustika-vaarikamaitseline siider.
Peale maitsevaliku täiendamist uuenes ka Kissi siidri pakend. Endiselt on tegu 0,5 l purgiga, kuid see sai uue kujunduse. Purgi suud katab hügieenilisust lisav fooliumist kate.
Uue pakendi väljatöötamise juures küsis tootja ka tarbijate arvamust. 81% testis osalenutest valis sellise kujundusega purgi, millesse Kiss alates kevadest pakendatud ongi. „Tootearenduste puhul on tarbijate eelistuste ja tagasiside kogumine lisaks maailma maitsetrendidega arvestamisele üks peamisi sisendeid, mida kindlasti jälgime,“ rääkis Ärm.
Kõik kissi siidrid on naturaalsest õunaveinist ja ehtsast mahlast valmistatud kerged alkohoolsed joogid. Siidri kangus on 4,5%.
Eesti Õlletootjate liidu liikmena järgib Saku Õlletehas liidu vabatahtlikku eetikakoodeksit, millega tootjad võtsid 2013. aastal endale kohustuse aidata kaasa absoluutse alkoholi tarbimise piiramisele ning ei tooda kangemat kui 4,5% siidrit.
AS Balbiino tõi turule Eestis ainulaadses väikeses vahvlikoonuses Onu Eskimo koorejäätised, mille maitsed on inspireeritud Onu Eskimona tuntud Evald Rooma retroretseptidest. Uudses formaadis on saadaval nii uus vaarika koorejäätis kui ka juba jäätisesõprade lemmikuteks kujunenud vanilli- ja banaani koorejäätised.
„Viisime väikeses krõbedas vahvlikoonuses jäätised kingituseks ka juba 102-aastasele Onu Eskimole, keda valdas uut vaarikamaitselist jäätist proovides suur äratundmisrõõm. Vanameister Evald Rooma on endiselt heas vormis ja ärksa vaimuga – nii nagu banaanijäätise valmimine innustas legendaarset Evald Roomat meile soovitama teisigi enda retsepte, tekkis Onu Eskimol ka nüüd mitu ideed, mida võiksid Balbiino jäätisemeistrid veel tema varasalvest ellu viia,“ ütles AS Balbiino juhataja Kaido Salurand.
Balbiino Onu Eskimo koorejäätiste maitsed on inspireeritud Onu Eskimona tuntud legendaarse Evald Rooma retseptidest. Onu Eskimo koorejäätised on hõrk kombinatsioon ajaloolisest retseptist ja tänapäevasest kvaliteedist. Evald Rooma pani Eskimo jäätistega Eesti jäätisetööstusele aluse 1932. aastal.
AS Balbiino on ainus Eesti jäätisetootja, kellel on BRC toiduohutuse ja kvaliteedijuhtimise sertifikaat. AS Balbiino põhineb 100% Eesti kapitalil, kuulub NG Investeeringute gruppi ja annab tööd ligi 300 inimesele. Lisaks jäätise tootmisele tegeleb AS Balbiino külmutatud ja jahutatud toodetega. AS Balbiino impordib ja vahendab külmutatud köögivilju, marju, kulinaariatooteid, kala ja liha.
Turu-uuringute firma Nielsen selgitas välja 2013. aasta Eesti edukaimad turule toodud toidu-, joogi- ja esmatarbekaubad. Mittealkohoolsete jookide arvestuses pälvis parima uudistoote auhinna Aura õuna-mustikajook.
Õuna-mustikajoogis, mille mahlasisaldus on vähemalt 7%, on õuna ja mustika koostöös sündinud põneva maitsega mahlajook. Värskusest pakatavad punapõsksed õunad annavad joogile hapuka põhitooni, mida tasakaalustab mustikate metsane magusus. Õuna-mustikajook sobib nii hommikuseks äratajaks, kostuseks lõunasöögi kõrvale ja heaks janukustutajaks igal muul ajal.
A. Le Coqi uudistooted on olnud võidukad mitu aastat järjest Nielseni läbiviidud edukamate uute toodete valimisel. 2011. aastal pälvis edukaima uue toote auhinna Eestis A. Le Coq Pils õlu.