Eile, 22. aprillil Olümpia hotellis toimunud Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil kuulutati välja Eesti Parim Toiduaine konkursi võitja, milleks on Farmi Köögi Kreeka jogurtite sari.
Konkursi kuldmärgid pälvisid veel mittealkohoolse joogi eest Pai Pluss smuutid ja alkohoolse joogi kategoorias Vana Tallinn Signature. Esmakordselt vaid toitumisteadlastest moodustatud Parim Toit Tervisele kategooria žürii tunnustas kuldmärgiga Tere piima D-vitamiiniga.
Konkursi hindamiskomisjoni tööd juhtinud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer tõdes, et konkursitooted on jõudnud tasemele, kus enamike toodete kvaliteedile pole ka toidutehnoloogidel ja –teadlastel vajadust enam sisulisi märkusi teha.
„Tootjad ei tule konkursile hea õnne peale lootma - nad on kandnud hoolt selle eest, et lisaks põhitoorainele oleks ka täiendavad koostisosad parimate hulgast, nagu näiteks puravikud, murakad ja muud maitsvad ja kõrge toiteväärtusega komponendid. Tase on küündinud sellisesse kõrgusesse, et kodus polegi neid roogasid enam nii lihtne järgi teha,“ kinnitas hindamiskomisjoni esimees.
Toiduliit kuulutas täna välja ka tänavused parimad tooted piirkondlikelt väike-ettevõtjatelt, milleks on Põhja-Eestis Pure Line Product OÜ toodetud plombiirjäätis meega, Lõuna-Eestis MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök toode Manu hõrk jõhvikakaste, Virumaal Freezedry OÜ külmkuivatatud maasikad ning Kuressare Jäätis OÜ valmistatud mustsõstraketšup.
Konkurssi korraldava Eesti Toiduainetööstuse juhataja Sirje Potisepa sõnul läks juubelikonkurss igati korda. „Konkursil osales rekordarv tooteid, kusjuures parima piirkondliku väikeettevõtte toote tiitlile kandideeris mullusega võrreldes koguni pea kolm korda rohkem tooteid. Kuid lisaks osalejate suurele arvule oli suur enamus toodetest tõepoolest väga head ja kvaliteetsed, millest parimate väljaselgitamine oli äärmiselt raske ülesanne,“ tõdes Potisepp.
„Meie kodumaine toiduvalik muutub iga aastaga üha mitmekesisemaks ja maitsvamaks ega jää enam millegi poolest alla sajanditevanuse kulinaariakultuuriga riikide toidule. Kuna oma suu on kuningas, siis kutsume kõiki selles ise veenduma 13. juunil Järve Keskuses toimuvale toidupäevale, kus huvilistel on võimalik maitsta tänavuse toidukonkursi hitte,“ teatas Potisepp.
Eesti Parim Toiduaine 2014 konkursi võitjad:
Kuldmärgid:
Eesti Parim Toiduaine 2014 - Farmi Köögi Kreeka jogurtite sari, Maag Piimatööstus AS
Eesti Parim mittealkohoolne jook 2014 - Pai Pluss smuutid, Põltsamaa Felix AS
Eesti Parim alkohoolne jook 2014 - Vana Tallinn Signature, Liviko AS
Eesti Parim toit tervisele 2014 - Tere piim D-vitamiiniga 2,5%, Tere AS
Hõbemärgid:
Eesti Parim Piimatoode 2014 - Farmi Köögi Kreeka jogurtite sari, Maag Piimatööstus AS
Eesti Parim Pagaritoode 2014 - Fazer Fresh puuviljaleivake, Fazer Eesti AS
Eesti Parim Kondiitritoode 2014 - Kalev Finest martsipanikompvek, Kalev AS
Eesti Parim Magustoit 2014 - Jäämurdja, Balbiino AS
Eesti Parim Köögiviljatoode 2014 - Kodune marineeritud kurk küüslaugu ja mustasõstralehtedega, Põltsamaa Felix AS
Eesti Parim Lihatoode 2014 - Maks ja Moorits Keefiri-kamašašlõkk, Atria Eesti AS
Eesti Parim Kalatoode 2014 - Vürtsikilufilee küüslauguga Premium, Eesti Traalpüügi Ühistu
Eesti Parim Kaste 2014 - Felix Küüslaugukaste, Põltsamaa Felix AS
Eesti Parim Valmistoit 2014 - Põltsamaa Kodune praekapsas Põltsamaa Kuldsega, Põltsamaa Felix AS
Pronksmärgid:
Parim Toode Lõuna-Eesti väikeettevõttelt 2014 - Manu hõrk jõhvikakaste, MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök
Parim Toode Põhja-Eesti väikeettevõttelt 2014 - Plombiirjäätis meega, Pure Line Product OÜ
Parim Toode Virumaa Väikeettevõttelt 2014 - Külmkuivatatud maasikas, Freezedry OÜ
Parim Toode Lääne-Eesti Väikeettevõttelt 2014 - Mustsõstraketšup, Kuressaare Jäätis OÜ
Eriauhinnad:
Tallinna Ettevõtlusameti eriauhind 2014 - Mustasõstra oolongtee, Especha OÜ
Kokkade lemmik 2014 - Muah! Rukkileiva-kaneeli koorejogurt, Valio Eesti AS
Kaupmeeste lemmik 2014 - Viini šnitsel, Rannarootsi Lihatööstus AS
Meedia lemmik 2014 - Pai Pluss smuutid, Põltsamaa Felix AS
Rahva lemmik 2014 - Muhu leib seemnetega, Muhu Pagarid OÜ
Eile, 22. aprillil toimuval Toidutööstuse aastakonverentsil kuulutati välja parim toode, mis on Eesti poelettidel saadaval vähemalt 20 aastat. Toiduliidu juhtkogu otsustas, et Juubelikulla tiitlit väärib enim Kalevi Maiuspala pralineekompvekid, mille tootmist alustati Eestis 1956. aastal.
AS Kalevi juhatuse esimehe Kaido Kaare sõnul on Maiuspala kommid olnud nii Kalevi kui kogu Eesti toiduainetööstuse au ja uhkus juba ligi 60 aastat. “Kalevi magusameistrid lõid omal ajal täiesti geniaalse toote, mis püsib tänaseni Eesti enimmüüdavate kommikarpide seas ja pistab väga edukalt rinda maailma suurimate kaubamärkidega,” lausus Kaare.
„Selleks, et toode oleks katkematult turul 58 aastat, ei piisa lihtsalt heast retseptist. Kalevi Maiuspala on oma armsa tütarlapse ja tibudega kaanepildiga kujunenud paljude Eesti tarbijate jaoks omamoodi ikooniks ja selle taga on terve Kalevi tootmis-, müügi- ja turundusmeeskonna tõhus töö kõigi nende 58 aasta vältel,“ kinnitas Potisepp.
Juubelikulla tiitlile said kandideerida kõik Eesti toiduainetööstused ühe tootega, mis on turul katkematult vähemalt kakskümmend aastat püsinud. Ühtekokku laekus konkursile 32 toodet. Juhtkogu aruteluvooru pääses neist neli: lisaks võidutootele ka Liviko Vana Tallinn (tootmises aastast 1962), Merevaigu sulajuust Terelt (aastast 1966) ja Värska Mineraalvesi (aastast 1972).
„Selge oli see, et Juubelikulla aumärgi saaja ei tohiks olla suur üllatus, pigem leidsime, et võidutoote väljakuulutamise järel peaks igaühe loomulik reaktsioon olema „No muidugi – kes siis veel?!“. Tiitlile kandideerijate seas oli palju igihaljaid nostalgiatooteid, milledest paljud on saanud eestimaalaste toidulaua lahutamatuks osaks. Kalevi Maiuspala on kahtlemata üks selliseid tooteid, mis on jätkuvalt igal sõbrapäeval, sünnipäeval või külaskäigul loogiline valik kingisaaja rõõmustamiseks,“ tõdes Potisepp.
Juubelikulla aumärk antakse välja Toiduliidu eestvedamisel toimuva Eesti Parima toiduaine 20. juubeli puhul.
Tutvu Juubelikullale kandideerinud toodetega: http://toiduliit.ee/tegevused/juubelikuld
Toiduainetööstuste eksport kasvas möödunud aastal 10% 0,5 mld eurole. Sektori kogukasum oli 89 mln eurot ehk 10% väiksem võrreldes 2012. aastaga, mis oli peamiselt tingitud tööjõukulude kasvust.
„Ekspordi moodustab eelkõige private label ehk jaekettide omamärgitooted, teiseks brändimata hulgikaup, kolmandaks bränditud tooted ja viimaks koostöös teadlastega välja töötatud unikaalsed tooted,“ selgitas Toiduliidu volikogu aseesimees Kuldar Leis tänasel Toiduliidu aastakonverentsil. „Tegeliku väärtuse annavad aga meile just lisandväärtusega tooted, mille eest saab küsida kõrgemat hinda. Seega toidutöösturid peaksid edaspidi sellele segmendile keskenduma.“
2013. aastal investeeringute kogumaht kukkus 10%. Suurimad investeerijad olid kala- ja piimatööstused.
Majandusekspert Maris Lauri tõdes tänasel Toiduliidu aastakonverentsil, et toiduainete hinnad maailmaturul tõusevad ilmselt enam kui IMF seni prognoosinud.
„Osalt on hinnatõus seotud Ukraina kriisiga, teisalt ilmastikuoludega, kust võib alati tulla ebameeldivaid üllatusi,“ ütles Lauri. Tõusevad pigem üksikute toodete hinnad (oder, vabaturu suhkur, kohv, kakao). See omakorda tingib ka tööstuste vajaduse hindu tõsta, kuid ilmselt ei ole see reaalne. „Konkurents on tihe ja tarbijad endiselt valivad. See kehtib kogu Euroopa kohta.“
Lauri sõnul võib aga eeldada, et üldises plaanis ekspordivõimalused lähiajal paranevad, sest nõudlus paraneb. „Ekspordikasvu võimalused on paremad, kuid selle nimel tuleb kõvasti pingutada. On üpris tõenäoline, et Vene majandus läheb sel aastal miinusesse. Põhjus mitte ainult Vene-Ukraina konflikt ja välisriikide sanktsioonid, vaid vene rubla devalveerumine ja nafta hinna langus. Kui Venemaa meid ei taha, siis tuleb hakata mõtlema uutele turgudele. Siin aga tuleb silmas pidada, et uued turud toovad kaasa alati uued riskid. Riskivabu turge ei ole. Väikestel ettevõtetel tuleb välisturule sisenemiseks teha koostööd.“
Tänasel Toiduliidu aastakonverentsil nentis kommunikatsiooniagentuuri Hill+Knowlton Strategies Brüsseli kontori suunajuht Glen Hodgson, et kuigi ülekaalulisus on üks olulistest probleemidest, millega ühiskond juba täna silmitsi seisab, ei ole sellele ühest ja lihtsat lahendust.
„Ülekaalulisuse tekkes ei ole õige süüdistada üht või teist konkreetset toiduainet ja öelda, et see on halb. Nagu ei saa ka öelda, et roheline õun on hea. Kui süüa päevas ainult rohelist õuna, siis ei ole see enam tervisele hea,“ rääkis Hodgson. „Ülekaalulisus on väga mitmetahuline probleem. Näiteks madalama sissetulekuga inimesed ei saa endale alati värskeid toiduaineid lubada. Samuti ei ole see probleem, mille lahendab näiteks magusamaksu kehtestamine.“
Hodgson selgitas, et eksiarvamuste levimisel on väga oluline roll erinevatel uuringutel ja teadustöödel, mis mõjutavad tarbija käitumist. „Siin on aga oluline diskussiooni tekitada ja suurendada tarbijate oskust teha tasakaalustatud valikuid. Ei saa öelda, et kui sa annad lapsele suhkrut, siis on see ilmtingimata halb.“
Tänase Toiduliidu aastakonverentsi avakõnes väljendas liidu juhataja Sirje Potisepp muret infokülluse pärast, mis tekitab tarbijas segadust ning süvendab väärarusaamade kontrollimatut levimist.
„Toiduainetööstused võtavad aina rohkemal määral endale vastutust tarbija tervise eest, vähendades toodetes soola-, suhkru- ja rasvasisaldust ning kunstlikke lisaaineid,“ rääkis Potisepp. „Samas on mul mure toidu, toiduainete ja toitumise kohta avalikkuses vohava infokülluse pärast, milles tarbija ei suuda enam orienteeruda ega aru saada, mis on õige ja mis vale. See seab tihti küsimärgi alla ka kõigi toiduainetööstusettevõtete usaldusväärsuse.“
Potiseppa sõnul näitavad uuringud, et tarbijateadlikkus toitu ja toitumist puudutava kohta on aasta-aastalt paranenud, kuid me ei küsi, mida see teadlikkus sisuliselt tähendab. „Kas seda, et kõik masinatega valmistatud toiduained on pahad ja E-aineid täis ning käsitsi samade retseptide järgi valmistatud toiduained on head?“ märkis Potisepp. Toiduliidu juhataja nentis, et pahatihti on väärinfo levimises ise süüdi ka toidutööstused, kes tihedas konkurentsiolukorras tarbija tähelepanu saavutamiseks ebaõigeid võtteid kasutavad. „Aitab Andrese ja Pearu mängudest – me peame aru saama, et konkureerime kogu Euroopaga, mitte ainult omavahel.“
AS Balbiino müüs eelmisel aastal Eestis üle kümne miljoni jäätise, kasvatades Balbiino kaubamärgiga jäätiste käivet 15%. AS Balbiino müügikäive kasvas võrreldes 2012. aastaga 17,8%. Jäätisemüügi käive tõusis eelkõige tänu Onu Eskimo koorejäätiste 53-protsendilise ja Koorejäätiste 25-protsendilisele müügi kasvule.
„Üha rohkem jäätisesõpru eelistab Balbiino koorejäätiseid, mis kujunesidki eelmise aasta vaieldamatuteks lemmikuteks, kasvatades Balbiino koorejäätiste müüki 16%,“ ütles AS Balbiino juhataja Kaido Salurand.
„Üllatajateks olid pulgajäätised, mille müük tegi eelmisel aastal suure hüppe, koguni 30-protsendilise käibekasvu – selle edu taga on jäätisesõprade südamed võitnud Draakoni sorbeti pulgajäätised ja Onu Eskimo pulgajäätised šokolaadiglasuuris,“ ütles AS Balbiino juhataja Kaido Salurand.
AS Balbiino sortimenti kuulub kaks Eestis ainulaadse formaadiga jäätist, tänu Raksi müügikasvule ja Jäämurdja edukale vastuvõtule kasvas Balbiino Eesti turu unikaalsete jäätiste käive aastaga 20%.
AS Balbiinole kuuluva Härmavilja kaubamärgi külmutatud toodete käive kasvas 22%.
AS Balbiino on ainus Eesti jäätisetootja, kellel on BRC toiduohutuse ja kvaliteedijuhtimise sertifikaat. AS Balbiino põhineb 100% Eesti kapitalil, kuulub NG Investeeringute gruppi ja annab tööd ligi 300 inimesele. Lisaks jäätise tootmisele tegeleb AS Balbiino külmutatud ja jahutatud toodetega. AS Balbiino impordib ja vahendab külmutatud köögivilju, marju, kulinaariatooteid, kala ja liha.
Lisaks jäätise tootmisele tegeleb AS Balbiino külmutatud ja jahutatud toodetega, AS Balbiinole kuuluvad Culinare, Härmavilja ja Marine kaubamärgid. Lisaks impordib ja vahendab AS Balbiino külmutatud köögivilju, marju, kulinaariatooteid, kala ja liha. AS Balbiino turustab oma koduturul Balti riikides selliste nimekate külmutatud toiduaineid pakkuvate ettevõtete toodangut nagu Farm Frites, Fritar, Bonduelle, Marjamaa talu, Dicogel, Vetrija, Saare Fishexport, Korv-Görans Kebab, Wilbo jt.
AS Salvest on Eesti üks tugevamate traditsioonidega toidutööstusettevõtteid. Aastast 1946 oleme tootnud Tartus kodumaist toorainet kasutades ja eestimaalaste maitse järgi tooteid, mis on tänaseks muutunud kohati legendaarseteks. Meie portfelli kuuluvad supid, erinevad hoidised, moosid, imikutoit, majonees, kastmed jpm. Eestis leiab meie tooteid brändide Salvest, Meie Mari, Põnn ja Mahlakas alt. Ettevõte annab tööd ligi 130 töötajale ning meile on omistatud ISO 9001:2008 kvaliteedisertifikaat.
AS Salvest otsib oma meeskonda
Turundusjuhti
Töö kirjeldus:
- turundusstrateegia määratlemine ja elluviimine;
- tooterühma- ja brändistrateegiate väljatöötamine ning elluviimine;
- turundusplaani koostamine ja elluviimine;
- igapäevane turundustiimi eestvedamine ning toote- ja brändijuhtimise korraldamine;
- sponsorluspoliitika elluviimine;
- avalikkussuhete koordineerimine.
Nõudmised kandidaadile:
- turundusalane ja/või ärijuhtimisalane kõrgharidus (soovitavalt magistri tase);
- eelnev turunduse- ja/või toote- ja/või brändijuhtimisalane töökogemus (soovitavalt FMCG sektorist) vähemalt 4 aastat;
- tugev algatus- ning läbiviimistahe, -suhtlemisoskus, loomingulisus;
- hea juhtimis- ja organiseerimisvõime, - pingetaluvus ning süsteemne mõtlemine;
- hea arvutikasutusoskus (MS Office);
- eesti keele valdamine kõrgtasemel, inglise keele valdamine kesktasemel, vene keele valdamine on plussiks.
Ettevõte pakub:
- võimalust kaasa rääkida Eesti ühe pikemate traditsioonidega toidutööstusettevõtte arengus;
- püsivat töösuhet koos enesearendamisvõimalusi pakkuvate väljakutsetega;
- huvitavat tööd ja võimalust töötada koos tegusa meeskonnaga;
- motiveerivat töötasu ning muid ettevõtte soodustusi.
CV koos palgasoovi ja motivatsioonikirjaga saata hiljemalt 15.06.2014 e-posti aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.; Info tel 740 8617