Juunis kutsuvad Eesti Toiduainetööstuse Liit ning Selver, ETK, Rimi ja Prisma kõiki maitsma tänavuse toidukonkursi parimaid Eesti  tooteid.

 

Konkurssi korraldava Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepa sõnul läks Eesti Parim Toiduaine juubelikonkurss igati korda. „Konkursil osales rekordarv tooteid, kusjuures parima piirkondliku väikeettevõtte toote tiitlile kandideeris mullusega võrreldes koguni pea kolm korda rohkem tooteid. Kuid lisaks osalejate suurele arvule oli suur enamus toodetest tõepoolest väga head ja kvaliteetsed, millest parimate väljaselgitamine oli äärmiselt raske ülesanne,“ tõdes Potisepp.

 

„Meie kodumaine toiduvalik muutub iga aastaga üha mitmekesisemaks ja maitsvamaks ega jää enam millegi poolest alla sajanditevanuse kulinaariakultuuriga riikide toidule. Kuna oma suu on kuningas, siis kutsume kõiki selles ise veenduma neljas erinevas linnas toimuvatele toidupäevadele, kus huvilistel on võimalik maitsta tänavuse toidukonkursi hitte,“ teatas Potisepp.

Ootame kõiki maitsma tootekonkursi Eesti Parim Toiduaine 2014 võidutooteid:

13. juunil Tallinna Järve Keskuse teisele korrusele kell 15.00 – 19.00
14. juunil Tartu Lõunakeskuse Maksimarketisse kell 11.00 - 14.00
20. juunil Pärnu Kaubamajaka Rimisse kell 16.00 - 19.00
27. juunil Narva Prismasse kell 16.00 - 19.00

 

Lisainfo ürituste kohta: https://www.facebook.com/EestiParimToiduaine/events

Alma kohupiimakreemide sarja lisandub sel nädalal uus unikaalne magustoit – kohupiimahõrgutis rummimaitselise kuivatatud ploomi  moosiga. Valio turundusdirektori Krista Kalbini sõnul ei sisalda see küll alkoholi, kuid rummimaitse teeb sellest esimese ennekõike täiskasvanuile mõeldud  kohupiimatoote. 

„Meie uuringud näitavad, et kohupiimakreemid on kõige populaarsemad 21–40-aastaste naiste seas, kusjuures pea kolmveerand kohupiimakreemi austajatest söövad seda just magustoiduna. Tahtsime seetõttu luua ühe erilise kohupiimahõrgutise, millega end tööpäeva lõpus premeerida või mida toidukordade vahel nautida – rummimaitselises kuivatatud ploomi moosis kohtuvad maitsenüansid annavad kohupiimakreemile just selle õige gurmee-maitsevarjundi,“ sõnas Kalbin.

 

Tema sõnul teeb Alma rummimaitselise ploomimoosiga kohupiimahõrgutise eriliseks see, et rummimaitset pole seni kohupiimakreemides esinenud. Nagu kõik Alma kohupiimahõrgutised, on ka see toode valmistatud värskest Lõuna-Eesti lehmapiimast, on hea valguallikas ning on mõistagi ka säilitusainetevaba.

 

Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Venemaalt, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 360 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.

Reedel, 3. juulil avatakse Tallinna Lauluväljakul Eesti toidu väljak, kus meie toidutootjad panevad välja Eesti toidu parimad palad. Esindatud on nii toidutööstused, piirkondlikud tootjad kui ka Eesti tippkokad.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potiseppa sõnul pakuvad Eesti toiduainetööstused esmakordselt püstitatud Eesti toidu väljakul piima-, liha-, köögiviljatooteid, jäätist, jooke ja palju muud head ja paremat.

 

„Laulurahvas saab Eesti toidu väljakul mekkida näiteks tänavuse Eesti Parima Toiduaine konkursi võidutoodet – Farmi Kreeka jogurtit. Kuid telgis pakuvad nii soodsa hinnaga ostmiseks kui degusteerimiseks oma hitt-tooteid teisedki Eesti toidutootjad – Salvest, Valio, Atria, Tartu Mill, Premia, Pagaripoisid, Saare Food, Food Trade ja Auxner,“ loetles Toiduliidu juht toidutööstuste telgis osalevaid tootjaid.

 

Eesti toidu väljakul on püstitatud lisaks Eesti toiduainetööstuste telgile ka Eesti tippkokkade telk ja kohaliku toidu tootjate telk, mis tutvustavad huvilistele Eesti erinevate piirkondade maitseid. Eesti toidu väljakul pakutavaga tulevad laupäeval ja pühapäeval tutvuma ka mitmed välisajakirjanike delegatsioonid.  

 „Põllumajandusministeeriumi initsiatiiv tutvustada kohalikele ja välismaalastele Eesti toitu tema headuses sellisel Eesti rahvast ühendaval suurpeol nagu Laulupidu on igati kiiduväärt – see on kahtlemata väga suur väljakutse kõigile, kes telgis Eesti toitu esitlevad,“ tõdes Potisepp ning lisas: „Välismaalaste jaoks on meie maitsev toit kahtlemata eksootiline. Kuid ka Eesti tarbijad, kes oma igapäevaoste tehes vaid harjumuspärast toidukorvi haaravad, leiavad Laulupeol valitsevas peomeeleolus kahtlemata uusi maitselemmikuid.“

 

Eesti toidu väljak püstitatakse Lauluväljakule Põllumajandusministeeriumi eestvedamisel koostöös  Eesti Toiduainetööstuse Liidu, piirkondlike toiduvõrgustike, Eesti Peakokkade Ühenduse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Aiandusliiduga.

Pühapäeval, 6. juulil täitub Eesti jäätisetööstuse legendaarseimal härrasmehel Evald Roomal ehk Onu Eskimol 103. eluaasta. Sünnipäeva puhul võtab Evald Rooma külalisi vastu kodus, kus kõik soovijad saavad enda õnnesoovid edasi anda.

 

Lugupeetud ajakirjanikud, olete oodatud tähistama Evald Rooma 103. sünnipäeva, pühapäeval, 6. juulil kell 10 Evald Rooma Tartu kodus (Kalda tee 4-33). Balbiino poolt on sündmust jäädvustamas fotograaf. Palun andke teada, kui saame teid fotodega aidata! Palun võtta ühendust Maarja Raevaldiga telefonil 5331 1493 või e-kirja teel See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

 

„Onu Eskimo sünnipäev on alati kogu Balbiino perele suursündmuseks. Evald Rooma on ju legend, kes õpetas eestlased külma maiust sööma ja head koorejäätist armastama. Mul on südamest hea meel, et Onu Eskimo panust Eesti jäätisetööstusesse hinnatakse üha rohkem. Just Onu Eskimo retseptidest inspireeritud koorejäätised on vaieldamatult ühed kõige armastatumad Balbiino sortimendis. Ka selle aasta uudistoode, Onu Eskimo retseptist pärinev vaarika koorejäätis on tarbijate südamed vallutanud just nagu Onu Eskimo isegi,“ ütles Balbiino turundus- ja kommunikatsioonijuht Enel Kolk. 

 

Evald Rooma sünnipäeva puhul on Tartu Kaubamajas asuvas Onu Eskimo jäätisekohvikus terve päev kaks jäätisepalli ühe hinnaga, samuti on Balbiinol jäätisekohviku juures varuks mitmeid magusaid üllatusi. Nii Tartu, Tallinna kui Pärnu Jätsiabist saab pidupäeval kaks Onu Eskimo koorejäätist ühe hinnaga.

 

„Nii nagu Onu Eskimo on enda koorejäätistega täitnud tuhandete maiasmokkade unistused, tahab Balbiino vastutasuks täita Onu Eskimo soovid ja unistused. Vaatamata oma kõrgele eale, on Evald väga vitaalne ja soovib maailma asjadega kursis olla. Selleks, et Evaldil oleks seda lihtsam teha, on Balbiinol sel aastal varuks üllatus, mille pühapäeval Evaldile üle anname,“ ütles Balbiino turundus- ja kommunikatsioonijuht Enel Kolk.

 

AS Balbiino on ainus Eesti jäätisetootja, kellel on BRC toiduohutuse ja kvaliteedijuhtimise sertifikaat. AS Balbiino põhineb 100% Eesti kapitalil, kuulub NG Investeeringute gruppi ja annab tööd ligi 300 inimesele. Lisaks jäätise tootmisele tegeleb AS Balbiino külmutatud ja jahutatud toodetega. AS Balbiino impordib ja vahendab külmutatud köögivilju, marju, kulinaariatooteid, kala ja liha.

Euroopa Komisjon käivitas teavituskampaania, mille eesmärk on suurendada teadlikkust põllumajanduse tähtsusest meie igapäevaelus ning teadvustada ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rolli selle toetamisel. ÜPP uus kampaania „Hoolitseme oma juurte eest” viiakse ajavahemikul 2013–2014 järk-järgult läbi kõikides ELi liikmesriikides

 

 

 

 

2013. aasta detsembris ühinenud Valio Eesti AS ja Võru Juust AS lõpetasid aasta üle 90 miljoni euro suuruse käibega, mis on 5,7% enam kui 2012. aastal. Grupi aastakasum küündis 1,7 miljoni euroni.

 

Valio Eesti tegevdirektori Maido Solovjovi sõnul on see arvestades 2013. aasta piimaturul toimunut igati tugev tulemus, kuigi ootused aastale olid kõrgemad.

 

„Piimaturgu tabas 2013. aastal traditsioonilise suvise toorpiima hinnalanguse asemel pea 20%  hinnatõus. Ühelt poolt oleme alati tähtsaks pidanud, et meie piimafarmerid saaksid toorpiima eest õiglast ja head hinda, teisalt aga pidime vastama tarbijate hinnaootusele, mis on pigem madal, ning tegutsema konkurentsitiheda turu tingimustes. Seetõttu tegime ka järeleandmisi oma kasumiootustes,“ selgitas Solovjov.

 

Solovjov tõdes, et Valio on piisavalt tugev ettevõte, et sellises turbulentsis hästi vastu pidada. „Otsustasime vaatamata piimahinna tõusuga kaasnenud ebakindlusele jätkata investeeringutega planeeritud mahus. Meie 2013. aasta investeeringud küündisid pea 3,3 miljoni euroni ning tänavu plaanime investeerida veelgi rohkem – ligi 3,5 miljonit eurot. Need investeeringud võimaldavad meil tulla peagi turule uute toodetega ning muuta tootmisprotsesse senisest veelgi tõhusamaks,“ kinnitas Valio tegevdirektor.

 

Valio käibest kolmandiku moodustas eksport, milles vaatamata Venemaa juustuekspordi ajutisele peatumisele on jätkuvalt kaalukaim kategooria juust. „Juustueksport moodustas üle poole Valio ekspordist, kuna meil õnnestus leida Venemaa asemele uued juustuekspordi sihtturud. Värskepiimatoodete eksport kasvas aga 2012. aastaga võrreldes kahekordseks ning moodustas mullu Valio ekspordikäibest kolmandiku,“ rääkis Solovjov.

 

Valio oli ka 2013. aastal Eesti suurim toorpiima kokkuostja – ühtekokku tarnisid Valio toorpiimafarmid ettevõttele 140,6 miljonit liitrit toorpiima, millest valmis ligi 7200 tonni juustutooteid ja 57 000 tonni värsketooteid.

 

Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Venemaalt, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 360 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.

Juulikuus lisandub Alma Muah! koorejogurtite sarja kaks uut maitset – ananassi-kookose ja crème brûlée, mis on Eesti jogurtiturul ainulaadsed.

 

Valio Eesti turundusdirektori Krista Kalbini sõnul on eksootiline kookos piimatoodetes veel haruldane komponent ning koos ananassiga annab see tõeliselt nauditava maitseelamuse. „Alma Muah! ananassi-kookose koorejogurt on nagu mõnus suvine kokteil, mida maitstes võib end ka kõige vihmasemal ja külmemal õhtul päikesepaistelisse suvepäeva mõelda. Esiletoomist väärib jogurtis sisalduv kasulik kookosrasv, mis kiirendab ainevahetust ja aitab tugevdada immuunsüsteemi,“ sõnas ta.

Tõelist maitseüllatust pakub ka Muah! crème brûlée maitseline koorejogurt, mis sobib Kalbini hinnangul ideaalselt neile, kes otsivad alternatiivi kookidele ja tortidele. „Jogurti kreemine konsistents toob crème brûlée maitsenüansi eriti tugevalt esile ning muudab toote luksuslikuks gurmeenaudinguks,“ kinnitas Valio turundusdirektor.

Alma Muah! jogurtiseeria on oma unikaalsete maitsetega Eestis ja lähiriikides väga hästi omaks võetud - möödunud aastal turule jõudnud koorejogurtite sari on pälvinud rohkelt tunnustust. AC Nielseni viimastel andmetel on Muah! jogurtid enimmüüdud koorejogurtid Eestis ning rukkileiva-kaneeli Muah! võitis tänavusel Eesti parima toiduaine konkursil ka „Kokkade lemmiku“ eripreemia.

„Saatsime juunis esimesed Muah! koorejogurtid ka Venemaale, Peterburi ning müügitulemused on igati rõõmustavad. Positiivne tagasiside erinevatelt turgudelt kinnitab, et Muah! koorejogurtite järele on jätkuv nõudlus. Seetõttu soovime pakkuda ka edaspidi Alma Muah! jogurtite austajatele kõige erilisemaid ja üllatavamaid maitseid. Muah! on sari tõelistele jogurtigurmaanidele,“ tõdes Kalbin.

Alma jogurtid on valmistatud värskest Lõuna-Eesti toorpiimast ning need on säilitusainevabad.

Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Venemaalt, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 360 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.

On jäätisekuu ning on selgunud, et viimastel aastatel ihkab eestimaalase süda aina enam põnevamaid elamusi. Vastavalt suurte jäätisetootjate andmetele koguvad populaarsust erilised koorejäätise maitsed, kuid värske tarbijauuring paljastab, et ühele protsendile Eesti elanikkonnast jäätis ei meeldi. 
 
Vastavalt jäätisetootjate andmetele sõid Eesti inimesed eelmisel aastal umbes 7000 tonni jäätist, mis on võrreldes eelnevate aastatega veidi enam (võrdluseks – Eiffeli torni metallkonstruktsioon kaalub 7300 tonni). Uuringufirma Turu-uuringute AS teostatud uuringust selgub, et keskmine Eesti elanik sööb jäätist vähemalt 2-3 korda kuus. Seejuures kolmandik neist (32%) naudib jäätise maitset vähemalt korra nädalas. 
 
Jäätise valimisel peetakse kõige olulisemaks kriteeriumiks jäätise maitset (90%). Traditsioonilised maitsed on eestlaste hulgas ikka veel esikohal, kuid jäätisetootjate sõnul ihkab eestimaalase süda aina enam põnevamaid elamusi. 
 
Foto autor: Aleksandr Guzhov
 
"Kõige populaarsemad jäätise maitsed Eesti tarbijate seas on vanilje ja šokolaad, kuid viimastel aastatel on muutunud aina populaarsemaks eksootilisemad maitsed, näiteks piparmünt, sidrun, banaan jpt,” kirjeldab suundumusi Eesti Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. “Eesti jäätiste TOP 10-s on järjepidevalt vanad head koorejäätise brändid: Vana Toomas, Väike Tom, Põhjatäht, Balbiino Koorejäätis ja Onu Eskimo," ütleb ta. Lisaks on ta tähele pannud, et Eesti elanikud eelistavad jäätist koonuses. 
 
Enamik Eesti elanikest (49%) usub, et jäätise tarbimine mõistlikes kogustes on tervisele kasulik. Teatakse, et koorejäätis sisaldab kasulikke vitamiine ja mineraalaineid nagu vitamiini B (parandab une kvaliteeti, nahka ja juukseid), vitamiini A (parandab silmanägemist), vitamiini D (aitab kehal talletada kaltsiumit) ja vitamiini E (kaitseb enneaegsete kortsude ja südame-veresoonkonna haiguste eest). Samuti sisaldab koorejäätis kaltsiumi, rauda, magneesiumi ja fosforit. Sama oluline on, et koorejäätise söömine paneb inimese organismi tootma “õnnehormooni”, serotoniini.
 
Foto autor: Aleksandr Guzhov
 
Siiski on olemas üks protsent Eesti elanikest, kes jäätist ei söö. Põhjuseid on erinevaid. Näiteks leitakse, et koorejäätis on liiga magus või liiga külm. Neile, kes usuvad, et jäätis on "liiga magus", soovitab Indrek Kivisalu, Food Studio peakokk ja omanik, lisada veidi fantaasiat ning tuunida koorejäätis oma maitsemeelte järgi. “Ka soolase jäätise nullist valmistamine pole oluliselt keerukam kui supi keetmine," ütleb Kivisalu. 
 
Jäätisekuul on käimas ka koorejäätise kampaania. Kõigi osalejate vahel loositakse välja 50 kasti koorejäätist. Vaata lähemalt www.koorejäätis.ee. Kampaaniat "Kellele ei meeldi koorejäätis?" korraldab Eesti Toiduainetööstuse Liit koostöös suurimate jäätise tootjatega. 
 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pressiteade
14.07.2014

2013. aasta oli toiduainete ja jookide tootmises küllaltki edukas. Aasta varasemaga võrreldes kiirenes müügikasv nii kodu- kui ka välisturgudel. Toiduainetööstus koosneb kahest suuremast sektorist: toiduainete tootmisest ja jookide tootmisest. 2013. aasta osutus edukamaks toiduainete sektorile, jookide tootmises jäi kasv eksporditurgude nõrkuse tõttu tagasihoidlikumaks. Samas müük koduturule kasvas jookide tootmises aastaga kaheksa protsenti, mis oli veidi kiirem toiduainete tööstuse kasvust.

 

Toiduainete tootmises eksporditi 37 protsenti toodangust ning see protsent on aasta-aastalt kasvanud. 2013. aastal kasvas Eestis valmistatud toiduainete ja jookide eksport üheksa protsenti, ulatudes 560 miljoni euroni. Suurima osakaaluga on sektori ekspordis piimatooted, mis andsid 30 protsenti kogu sektori ekspordist. Olulisimaks ekspordipartneriks oli Soome, kuhu müüdi enam kui viiendik toodangust. Samas suurematest kaubanduspartneritest suurenes eksport Leetu, Saksamaale ja Venemaale ca 20 protsendi võrra.

 

Toiduainetööstuses suurima osatähtsusega piimatööstuses pöördusid toodangumahud peale küllaltki kehva 2012. aastat tõusule. Müügimahud kasvasid kuus protsenti ning püsivhindades arvestatud toodangumahud neli protsenti. Kaubagruppidest vähenes või ja muude piimarasvatoodete tootmine veerandi võrra. Samal ajal koore tootmine suurenes 17 protsenti ning joogipiima tootmine kaks protsenti. Juustutootmine ei muutunud aastaga märkimisväärselt. Kuigi toodangumahud suurenesid, sektori efektiivsus kahanes. Aastaga vähenes sektori kogukasum enam kui kolmandiku võrra ning tööviljakus hõivatu kohta kahanes üle 10 protsendi langedes allapoole Eesti keskmist taset.

 

Lihatööstusele osutus 2013. aasta suhteliselt vaikseks. Tootmismahud langesid aastaga ligi kolme protsendi võrra, kuid müük suurenes veidi enam kui ühe protsendi. Seejuures erinevalt piimatööstusest jätkas lihatööstuses tööviljakus tõusujoonel ning tootlikkus hõivatu kohta suurenes veidi enam kui kümnendiku võrra.

 

Joogitööstuse müük kasvas aastases võrdluses viis protsenti. Samal ajal kahanes püsivhindades arvestatav tootmismaht koguni 3,5 protsenti. Peamiseks probleemiks oli joogitööstusele välisturgude nõrkus - aasta varasemaga võrreldes kahanesid ekspordimahud ligi neli protsenti. Kokku eksporditi joogitööstuses enam kui 50 miljoni euro eest ning suurimaks sihtturuks tõusis Soome, kuhu müük suurenes aastaga ligi 60 protsendi võrra. Teiseks sihturuks kerkis Poola, kuhu müük suurenes aastaga enam kui kümme protsenti, ning seda jätkuvalt hea linnaseõlle müügi tõttu.

 

Toiduainete ja jookide toojad investeerisid põhivarasse 2013. aastal ligi kümnendiku võrra vähem kui aasta varem. Enam kui pool investeeringutest tehti masinatesse ja seadmetesse. Ligi viiendiku kogu investeeringutest tegid jookide tootjad.

 

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtted suhtusid 2014. aasta kevadel tulevikuväljavaadetesse pigem positiivselt, seda eriti jookide tootmises. Tootmisvõimsuste rakendatuse tase oli mõlemas valdkonnas kõrgem kui aasta tagasi ning tootmist takistava tegurina toodi välja ebapiisav nõudlus.

 

Täpsemalt on võimalik toiduainetööstuse 2013. aasta ülevaatega tutvuda siin.