Valio innustab üleskutsega „Kolm korda kodujuustu nädalas!“ inimesi kasuliku piimatoote osakaalu igapäevamenüüs suurendama.
Valio Eesti turundusdirektori Krista Kalbini sõnul on üleskutse eesmärk tiivustada inimesi muutma oma toiduvalikut tervislikumaks ja kasvatada nende teadlikkust kodujuustu kasulikkusest. „Üleskutse on iseäranis asjakohane praegusel talveperioodil, mil hea enesetunde säilitamiseks on tasakaalustatud toitumine eriti oluline, “ selgitas Kalbin.
Kodujuust on kõrgelt hinnatud kõrge valgu- ja kaltsiumisisalduse poolest, mis täidavad organismi ehituses ja talituses keskset rolli. „Seetõttu kutsumegi oma tarbijaid üles sööma kodujuustu vähemalt kolmel korral nädalas ning jagama üleskutset ka oma pere ja sõpradega, et ühiselt oma toidusedelisse rohkem väärtust tuua,“ sõnas ta.
Kodujuustu kasutusvõimalused toidu valmistamisel on väga laiad. „Kodujuustu abil saab vähese vaevaga valmistada kiireid salateid ja võleivakatteid, aga ka hõrke pirukaid ning küpsetisi. Kuna kodujuustu valik meie poelettidel on väga mitmekülgne, peame oluliseks valgustada tarbijat selle võimaluste ja tervistavate omaduste teemal,“ selgitas Kalbin kampaania tausta.
Kodujuust on teraline piimatoode, mis sarnaneb tootmisprotsessi poolest enim juustuga. Kodujuustu valmistatakse pastöriseeritud rasvata piimast ja selles on esindatud kõik põhitoitained: rasvad, süsivesikud ja valgud. Valmimisprotsessi käigus lisatakse kodujuustule rasvasuse reguleerimiseks rõõska või hapukoort ning maitse varieerimiseks näiteks moose või muid lisandeid. Seetõttu leidub turul nii magusaid kui soolaseid, nii madalama kui ka kõrgema rasvasisaldusega tooteid.
Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Venemaalt, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 360 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.
Saksa-Balti Kaubanduskoda annab 7. mail 2015 viiendat korda välja Saksa majanduse auhinna Eestis. Sel aastal on konkursi teemaks "Edu uutelt turgudelt“ ning kandideerima on oodatud kõik ettevõtted. Lähem informatsioon konkursi kohta on Saksa-Balti Kaubanduskoja kodulehel.
Registreerimise tähtaeg on 17. märts 2015.
Toiduliit kutsub kõiki toidutööstusi osalema Eesti Parima Toiduaine konkursil, kus tänavu valivad oma lemmiktoote ka noortest tulevikutegijatest koosnev žürii.
„Nende 21 aasta jooksul, mil oleme konkurssi korraldanud, on Eesti toit meie tarbijatele väga südamelähedaseks saanud ja uued tooted hea vastuvõtu pälvinud,“ tõdes Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp. „Mitmed uuringud aga näitavad, et noorte seas ei ole välja kujunenud kindlat Eestimaiste toiduainete eelistust, mistõttu otsustasime tänavu anda sõna ka noortele endile, et nemad saaksid oma valiku teha ja seeläbi ka toidutööstuste tootearengut edaspidi suunata.“
Tulevikutegijate Lemmiku valivad noored ja juba avalikkuses tuntust pälvinud inimesed erinevatelt elualadelt. Noortežürii täpse koosseisu kuulutab Toiduliit välja märtsikuuks.
Kokku saavad toidutootjad esitada oma parimaid uudistooteid kaheteistkümnes eri toidukategoorias. Konkursile on oodatud ka kõik väiketootjad, kelle müügihittide seast valib žürii märtsikuus Tartu Kutsehariduskeskuses ja Tallinna Teeninduskoolis parimad tooted Põhja-, Lõuna-, Lääne-Eesti ja Virumaa väikeettevõtjatelt. Sel aastal on pisut karmistatud „Parim Toit Tervisele“ kategooria reeglid, mis antakse välja toitumisteadlaste otsusega.
Juba neljandat aastat valib igas kategoorias oma lemmiktooted ka Eesti Peakokkade Ühendus. Samuti jätkub Potiseppa sõnul juba heaks tavaks saanud Rahva Lemmiku valimine ning ajakirjanike hinnangu põhjal pälvib üks toode Meedia Lemmiku tiitli.
Toidutootjad saavad oma tooteid esitada konkursile kuni 28. veebruarini. Üldkonkursi hindamiskomisjon, mille tegevust juhib Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer, koguneb märtsis ja aprillis Tallinna Teeninduskoolis. Eesti Parim Toiduaine 2015 konkursivõitjad kuulutatakse välja Eesti Toiduainetööstuse Liidu aastakonverentsil, mis leiab aset 29. aprillil.
2014. aastal esitati Eesti Parima Toiduaine konkursile 199 toodet, millest Eesti Parim Toiduaine 2014 tiitli pälvis Farmi Köögi Kreeka jogurtite sari.
Loe lähemalt konkursi võistluskategooriatest ja tingimustest aadressil
www.toiduliit.ee/parim
Toiduliidu tegevjuhi Sirje Potisepa sõnul peaksid erakonnad valimiskampaania käigus puudutama toidujulgeolekut sama kaalukalt kui sõjalist, küber- või energiajulgeolekut, sest tugev riik peab suutma kindlustada oma elanikud toiduga nii rahuajal kui ka kriisisituatsioonides.
„Meie toidutööstused suudavad toota täna head ja kvaliteetset toitu, mis on hinnatud nii siin kui ka välisturgudel. Aga Venemaa sanktsioonidele järgnenu tõestas, et toidusektor on samas väga habras. Erakonnad peavad olema valmis viima valitsusse pääsedes ellu tõhusaid meetmeid, mis tagaks selle, et kogu toidusektori ahel – alates farmerist ja lõpetades kaupmehega – suudaks mistahes ootamatute arengute korral säilitada oma jätkusuutlikkuse ning tagada toidu kättesaadavuse kõikjal Eestis,“ sõnas Potisepp.
NATO soovitab hoida toidujulgeoleku säilimiseks põllumajandusinvesteeringute suuruse samal tasemel riigikaitsekuludega ning selles osas on Eesti täna eeskujulik. Samas moodustub suur osa põllumajanduskuludest Euroopa Liidu otsetoetustest ning Potisepa hinnangul on vaja senisest enam keskenduda paremini sihitud meetmetele, mis tõstavad põllumajanduse saagikust, parandavad toidusektori investeerimiskliimat, piiravad toidukadusid ja hoogustavad nii sisenemist uutele turgudele kui ka kohaliku toodangu tarbimist kodumaal.
„Eestil on täna hea isevarustatus strateegilistes toiduvaldkondades nagu piima-, liha-, kala- ja teraviljasektoris. Aga peame tagama selle, et ka ikalduste või sõjaliste- ja majanduspoliitiliste kriiside käigus toiduga varustatus ja ekspordivõimekus säiliks. Lootmine toiduimpordile on nõrkus, sest ka Kesk-Euroopa viljakaid piirkondi võivad tabada sõjalised kriisid, üleujutused ja põud, misjärel keskenduvad need riigid oma rahva äratoitmisele,“ kinnitas Potisepp.
Potisepa sõnul ootab ta valimisdebatist rohkem selgitusi selle kohta, milliste sammudega kavatsevad erakonnad võidu korral hoogustada toidueksporti. „Toidueksport on see, mis loob kodumaal töökohti ning toob välisturgudelt raha koju – tänased programmid ei anna piisavalt tõestust, et järgmine valitsus plaanib toidueksporti piisaval määral toetada,“ sõnas ta.
Potisepp lisas, et toidujulgeoleku säilimise seisukohalt on oluline, et kohalik tarbija tajuks oma ostuotsusega kaasnevat panust Eesti toidutööstusesse ning eelistaks kodumaist toidutoodangut.
„Toiduliidu eesmärk on tõsta lähiaastatel kodumaise toidu osakaal ostukorvis 80% tasemele. Teeme seetõttu läheneva Vabariigi aastapäeva valguses üleskutse haarata poes ostukorvi just lipumärgiga tähistatud maitsvaid Eesti toidutooteid, sest nii toetab tarbija toidusektoris tegutsevaid inimesi ja ettevõtteid ning nii võime olla kindlad toiduga varustatuse säilimises,“ rõhutas Potisepp.
Vabariigi aastapäev on peagi käes ning Toiduliit kutsub eestimaalasi üles katma sel päeval pidulaud üksnes kodumaise toiduga, sest nii toetab tarbija Eesti inimesi, kes töötavad Eesti toidutööstustes.
„Eestimaalased katavad Vabariigi aastapäeva pidulaua sageli traditsiooniliste rahvusroogadega ja hoiavad nii au sees siinset ajaloolist toidupärandit. Vabariigi aastapäeva pidulauale Eesti toidutraditsioone hindav eestimaalane naljalt importtoitu lubada ei tohiks, eriti arvestades seda, et põhitoiduainete hinnad on praegu taskukohasemad kui aasta tagasi,“ tõdes Toiduliidu tegevjuht Sirje Potisepp.
Potiseppa sõnul on kodumaiste toodete taga tublid Eesti inimesed, kes teevad oma tööd südamega. „Meie toidutööstustes töötavatel tublidel meistritel on ülioluline roll Eesti toidukultuuri jätkusuutlikkuse tagamisel ning pidulauale üksnes kodumaiseid tooteid ostes panustab iga inimene nende toidutraditsioonide alalhoidmisse ja arendamisse,“ rääkis Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
Potiseppa sõnul näitavad uuringud, et suur osa eestlasi usaldab kodumaist toitu, pidades oluliseks selle värskust, harjumuspärast maitset ning tervislikkust. „TNS Emori viimase uuringu kohaselt ütleb 88% inimestest, et nad eelistavad kodumaiseid toidukaupu importtoodetele. Rõõm on näha, et trend on mullusega võrreldes 7% kasvanud, samas võiksid reaalsed ostuotsused seda eelistust rohkem peegeldada,“ märkis Potisepp.
Et kodumaine toit oleks poodides eriti lihtsalt leitav, on tuhandete kodumaiste toodete pakenditel ning kauplustes ka nende hinnasiltidel sini-must-valged lipumärgid.Rahvuslipu märk näitab, et toode on valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades.
Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond ja Salvest pikendasid koostöölepingut, mille järgi läheb iga Salvest Põnn lastetoidu ostult 1 sent sünnitusmaja toetuseks.
Salvesti turundusjuhi Aulike Miljandi sõnul läks möödunud aastal alustatud koostöö üle ootuste hästi, mistõttu on jätkamine igati loogiline samm. “2014. aastal ostetud Salvest Põnn lastetoitudega kogunes Pelgulinna sünnitusmaja toetuseks 7 715 eurot. Oleme ainuke kodumaine lastetoidu tootja ning peame väga oluliseks, et väikeste eestimaalaste vanemad saaksid oma põnnidele valida kvaliteetset ja maitsvat kodumaist lastetoitu,” ütles Miljand. “Selleks, et emade-isadele veelgi laiemat valikut pakkuda, tõime möödunud aasta lõpus turule pehmetes pakendites ja mahedast toorainest öko-lastetoidud,” selgitas Salvesti turundusjuht.
Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi juhi Eeva Kauba sõnul sujus eelmisel aastal alustatud koostöö Salvestiga hästi, mistõttu jätkatakse rõõmuga ka tänavu. “Eelmisel aastal oli Salvesti ja Põnni sarja ostjate abiga kogutud summast suur abi sünnitusmaja jaoks väga olulise simulaatornuku ostuks, mida meie maja personal kasutab vastsündinute elustamise praktiseerimiseks ning koolitab selle abil ka teiste sünnitusmajade personali,” selgitas ta. “Tänavu plaanime Salvesti Põnni ostjate abiga raha koguda intensiivravi osakonnale, et välja vahetada ja juurde soetada mitmeid olulisi seadmeid, mis aitavad neid pisikesi, kes elu alguse juures tuge vajavad,” kommenteeris Eeva Kauba.
AS Salvest on 1946. aastast Tartus tegutsev tugevate traditsioonidega Eesti toiduainetööstus. Ettevõtte jaoks on juba algusest peale olnud oluline oma tootmises kasutada võimalikult palju kodumaist toorainet ning tootearenduses järgida eestimaalaste maitse-eelistusi. Salvesti tootevalikusse kuuluvad supid, erinevad köögiviljahoidised, moosid, lastetoidud, majonees, kastmed jpm. Eestis on toodetel kasutusel kaubamärgid Salvest, Põnn, Meie Mari, Mahlakas ja 3MIN. Ettevõte annab tööd ligi 130 töötajale. Salvestile on omistatud ISO 9001:2008 kvaliteedisertifikaat ja ISO 22000 toiduohutuse juhtimissüsteemi sertifikaat.
2014. aastal Farmi Kreeka jogurtite eest Eesti Parima Toiduaine tiitli vastu võtnud Farmi Piimatööstuse turundusjuht Ruta Kallaspoolik peab tänavuseks tootearenduse suursaavutuseks ja konkursi tõenäoliseks võidutooteks Kalevi Kirju koera kompvekke.
„Tean, et paljud lapsevanemad ja arstid poleks sugugi nõus sellega, kui Eesti parimaks toiduaineks valitaks kommid. Kuid minu meelest on see toode eelmise aasta parim saavutus. Vahel on head ideed lihtsalt meie kõrval, aga me ei oska neid märgata – Kalevi meeskond suutis seda. Need kommid on sündinud täiesti raamist välja mõtlemise tulemusena,“ tõdes Kallaspoolik ning lisas: „Kirju koera kompvekid on segu nostalgiast, emotsioonidest ja suurepärasest maitsest!“
Kallaspooliku puhul on Kirju koera kommide kontseptsioon väga leidlik seetõttu, et suur osa vajaminevatest komponentidest oli ilmselt Kalevil majas olemas, vaja oli vaid vaadata natuke tavapärasest rutiinist väljapoole ja maitsev toode valmis teha.
Kalevi Kirju koera komme peab favoriidiks ka Leiburi turundusjuht Annika Oja. „Tõeliselt nostalgiline toode tänapäevasel kujul. Lisapunktid ka selle eest, mida ettevõtet külastades kuulsime – tootekontseptsioon sündis väljaspool turundus- ja tootearendustiimi, selle geniaalse idee pakkus välja Kalevi logistikajuht Ranet Untera,“ rääkis Oja.
Annika Oja ennustab edu ka A. Le Coq Vitamineral veesarjale. „Vitamineral veed A. Le Coqilt on vägagi trendi tabavad tooted, kus tootearendus on silmnähtavalt detailideni läbimõeldud – maitsetest ja sõnumitest, pudeli suuruse, kuju, kujunduse ja hinnapunktini välja,“ sõnas ta.
Eesti Parima Toiduaine konkurss toimub sel aastal 21. korda. Tänavusel konkursil valivad oma lemmiku lisaks kokkadest, meediaesindajatest ja toitumisteadlastest koosnevatele erižüriidele ka noorte tulevikutegijate žürii. Lisaks valitakse välja ka parimad tooted Põhja-, Lõuna-, Lääne-Eesti ja Virumaa väikeettevõtjatelt.
Üldkonkursi hindamiskomisjon, mille tegevust juhib Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer, koguneb märtsis ja aprillis Tallinna Teeninduskoolis. Eesti Parim Toiduaine 2015 konkursivõitjad kuulutatakse välja Eesti Toiduainetööstuse Liidu aastakonverentsil, mis leiab aset 29. aprillil.
Loe lähemalt konkursi võistluskategooriatest ja tingimustest aadressil
www.toiduliit.ee/parim
Toidutööstuste Liit, Eesti Kaupmeeste Liit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda asuvad ühiselt koostama toidukaupade tarneahela head kaubandustava, mis aitaksid kaasa Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus esile tõstetud probleemide vähendamisele suhetes tootjate ja kaubanduskettide vahel.
Toiduliidu juhi Sirje Potiseppa sõnul on tarbija ootustele vastamine ja kvaliteedi tagamine suur vastutus nii kaupmeeste kui ka tööstuste jaoks ning seetõttu on mõistetav, et osapoolte vahel peavad olema kokku lepitud väga ranged tingimused, et neid eesmärke täita. Kuid kui need kahjustavad märkimisväärselt ühe poole huve, ei saa selline koostöö olla kestlik.
„Meil on õnneks ka mitmeid häid näiteid koostööst kaubandusega, kuid uuringus välja toodud probleemid, nagu ahistavad lepingutingimused, ähvardused tingimustega mitte nõustumise korral toodete müük peatada, ebamõistlike allahindluste nõudmine, on siiski väga levinud,“ kommenteeris Potisepp. „Seepärast tegime Kaupmeeste Liidule ja Kaubandus-Tööstuskojale ettepaneku luua ühine töögrupp kauplemise heade tavade põhimõtete koostamiseks ning loodame, et konstruktiivse töö käigus leiame võimaluse koostööks, mis arvestaks mõlemaid osapooli võrdväärsete partneritena.“
Eesti Kaupmeeste Liidu juhi Marika Merilai hinnangul on jaekettide ja tootjate erinev nägemus tarneahela kui terviku toimimisest ja koostöö tähtsusest iseloomulik kogu Euroopale. Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja 11 organisatsiooni eestvedamisel on tarneahelat puudutava heade tavade põhimõtted omaks võtnud paljud Euroopa riikide tööstus- ja kaubandusettevõtjad.
„Kaupmeeste Liit peab oluliseks toidukaupade tarneahela heade tavade koostamist, milles kajastuvad lepinguvabaduse printsiibid ja vastastikuse koostöö põhimõtted. Siinjuures peab rõhutama, et tarneahela keskpunktiks on tarbija, kelle huvidest lähtuvalt tehakse otsuseid,“ lisas Merilai.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts tervitas erialaliitude initsiatiivi heade tavade koostamiseks. „Toetame ärisuhtlemises alati heade tavade järgimist, vastastikkust lugupidamist ja austust. Ligemale 3200 ettevõtet koondava organisatsioonina on meie kohustus taolistele algatustele toeks olla. Kindlasti ei ole Eesti ettevõtluskultuur halb ning pigem saame seda ikka maailmas eeskujuks tuua, kuid küllap on meilgi teemasid, mis vajavad läbi arutamist ja paremaks muutmist. Seda saavad teha aga ikka ettevõtjad ise, omal initsiatiivil ja mitte riigi sunniga,“ ütles Palts.
Osapooled soovivad esmasteks aruteludeks kohtuda juba märtsi jooksul, et arutada ja leppida kokku edasistes tegevustes.
Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et 59% Eesti toiduainete tootjatest on kokku puutunud kaubanduskettide poolsete ebaausate kauplemistavadega. Seejuures enim tunnetavad probleemi lihatööstused.