Eesti toidu potentsiaal välisturgudel võiks olla palju suurem, kui Eestil oleks tervet riiki kattev ühtne bränd, mille abil Eesti toitu turundada, ütles tänasel toidusektori aastakonverentsil Tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik.
Toiduainete osakaal on täna Eesti ekspordist vaid üheksa protsenti ja nii ettevõtjatel kui ka riigil tuleks koos mõelda, kuidas me suudaksime suuremat osakaalu saavutada, rääkis Lepik.
„Kõige olulisem võti on siinjuures see, kuidas me suudame oma tööstust rakendada tehnoloogilises võtmes,“ sõnas Lepik. Tema hinnangul võiks üheks tehnoloogilise arengu aspektiks olla, kuidas toiduainete säilivusaega pikendada, mis avaldaks Eesti toidutööstuse jaoks oluliselt ekspordivõimalusi.
„Kasvav trend on ka tervislikkus tootearenduses. Näiteks järjest enam luuakse erinevaid äppe, mis mõõdavad inimese tervislikku käitumist. Samuti rohkem tervist toetavaid toiduaineid,“ ütles Lepik.
Lepiku sõnul on üldteada asjaolu, et lisandväärtus töötaja kohta on Eestis väga madal. „Palga tõus saab tulla ainult kõrgemast müügist,“ rõhutas Lepik. Tema sõnul oli valimiskampaaniates väga palju juttu Eesti majanduse lähitulevikust, kuid keegi ei arutlenud selle üle milline on Eesti majandus 10 aasta pärast, kes me oleme ja kellele mida pakume.
Põllumajandusministeeriumi pressiteade
„10 aasta pärast võiks Eesti olla maailmas tuntud kui hea, kvaliteetse ja hinnalise toidu maa. Eeldused selle saavutamiseks on Eestil olemas – suurepärane looduskeskkond, kvaliteetne tooraine ja nutikad inimesed,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse täna toimuval Toiduliidu aastakonverentsil.
Maaeluminister rõhutas ettekandes, et Eesti toidusektoril tuleb siht senisest enam seada müügile. „Piltlikult öeldes, veel enne, kui seemne mulda paneme, peab meil olema visioon, kuidas see toidulaual välja hakkab nägema ja kes seda osta soovib. Eesmärk on Eesti toidukauba müük, sest ainult müük on see, mis toob toiduainete sektorisse ja maaellu laiemalt juurde raha ja tööd,“ sõnas minister Urmas Kruuse.
Eesti toidu müügi suurendamiseks tuleb minister Kruuse sõnul panustada Eesti ja siinse toidu kuvandisse. „Maailmas toimub päritolubrändide võidukäik. Et Eesti saaks kaardile kanda kui hea, kvaliteetse ja hinnalise toidu maa, peame jõulisemalt tegelema ka Eesti ja Eesti toidu kuvandi edendamisega. Meie tugevus ei ole aga mahutootmine, vaid tooted, mille konkurentsivõime tuleb erilistest omadustest ja kvaliteedist. Seega tuleb liikuda väärtusahelas kõrgemale astmele, kuhu viib panustamine usaldusse, nutikusse ja kommunikatsiooni,“ rääkis maaeluminister Kruuse.
Täna toimub IX Toiduainetööstuse aastakonverents „Arukas juhtimine, tark spetsialiseerumine ehk kombinaadist leiutajatekülaks“ , kus arutatakse, kuidas Eesti toiduainetööstuse juhtimist nutikamaks ja konkurentsivõimelisemaks arendada.
Täna toimunud Eesti toiduainetööstuse aastakonverentsil „Arukas juhtimine, tark spetsialiseerumine ehk kombinaadist leiutajatekülaks“ kuulutati välja tänavuse Eesti Parima Toiduaine konkursi võidutoode, milleks on Valio Gefilus cappuccino-keefir.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul pakkus tänavune 21. korda toimunud Eesti Parima Toiduaine konkurss rohkelt elevust oma maitserohkusega, mida ka iga tarbija aeg-ajalt poest otsida võiks.
„Võidutoode pälvis hindajate soosingu ennekõike uudse kontseptsiooni ja julge üllatava maitsega. Keefiri kolimine kile- ja tetrapakist mugavalt kaasaskantavasse pudelisse on ääretult loogiline arendus arvestades tänapäeva inimeste kiiret elutempot. Kohvi ja keefiri maitse kombinatsiooni headuses soovitan aga igal eestimaalasel ise veenduda, nagu ka kõikide teiste väärikate võidutoodete heas maitses,“ soovitas Potisepp.
Konkursi võistlustoodete innovatiivsust tõi esile ka konkursi hindamiskomisjoni esimees, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. „Eesti toodete puhul on saabunud aeg, kus uudsus ja sisukus on totaalsel enamikul toodetest kooskäivad omadused,“ kinnitas Mihkel Zilmer.
Eesti Parim Toiduaine 2015 kuldmärgid said rinda ka A. Le Coq Aura õuna-virsiku-porgandimehu, millele omistati Eesti Parim Mittealkohoolne Jook 2015 tiitel, ning Eesti Parim Alkohoolne Jook 2015 võitja Liviko Hõbe Vodka. Toitumisekspertide otsusega pälvis Eesti Parim Toit Tervisele 2015 kuldmärgi Pai+ Hommikusmuuti Põltsamaa Felixilt.
Konverentsil tehti teatavaks ka Kokkade Lemmik 2015 ja Kaupmeeste Lemmik 2015, milleks oli juba Parim Lihatoode 2015 tiitli pälvinud Rannarootsi Lihatööstuse Teriyaki eelküpsetatud grillribid. Koostöös Toidutarega korraldatud Rahva Lemmiku valimisel pälvis tarbijate soosingu Kalevi Kirju Koera batoonikesed. Ajakirjanikest moodustatud meediaesindajate žürii omistas Meedia Lemmik 2015 tiitli ka parimaks mittealkohoolseks joogiks tunnustatud Aura õuna-virsiku-porgandimehule.
Tänavu said konkursil esmakordselt sõna ka Eesti tunnustatud noored, kes on muusika, ettevõtluse, spordi ja muudel elualadel saavutanud juba rohkelt tunnustust. Tuleviku Tegijate Lemmik 2015 tiitli pälvis Liviko Vana Tallinn Ice Cream.
Toiduliit kuulutas välja ka tänavused parimad tooted piirkondlikelt väike-ettevõtjatelt, milleks on Põhja-Eestis Gurmeeklubi Saaremaa Vöi karulauguga, Lõuna-Eestis Funktsionaalne mustika-vaarikamoos kiudainetega AS-ilt Bacula, Virumaal Maadlexi Lahustuv viljakohv siguriga ning Lääne-Eests Vaarika äädikas Metakorilt.
Eesti Parim Toiduaine 2015 võitjad:
Eesti Parim Toiduaine 2015 kuldmärk – Valio Gefilus cappuccino-keefir, Valio Eesti AS
Kuldmärgid:
Eesti Parim Mittealkohoolne Jook 2015 – Aura Õuna-virsiku-porgandimehu, A. Le Coq AS
Eesti Parim Alkohoolne Jook 2015 - Hõbe Vodka, Liviko AS
Eesti Parim Toit Tervisele 2015 – Pai+ Hommikusmuuti, Põltsamaa Felix AS
Hõbemärgid:
Eesti Parim Piimatoode 2015 - Valio Gefilus cappuccino-keefir, Valio Eesti AS
Eesti Parim Lihatoode 2015 – Teriyaki eelküpsetatud grillribid, Rannarootsi Lihatööstus AS
Eesti Parim Kalatoode 2015 – Delikatess-vürtsikilufilee Skandinaavia moodi, DGM Shipping AS
Eesti Parim Köögiviljatööde 2015 - Salvest Põnn ökoloogiline Mangopüree 4+, Salvest AS
Eesti Parim Pagaritoode 2015 – Krõmpsuv Leib Kanepiseemnetega, Lõuna Pagarid AS
Eesti Parim Kondiitritoode 2015 – Külmutatud Šokolaaditort, Eesti Pagar AS
Eesti Parim Valmistoit 2015 – Peedipüreesupp SUPIKE, Kadarbiku Köögivili OÜ
Eesti Parim Kaste 2015 – Põltsamaa Mahedamaitseline sinep, Põltsamaa Felix AS
Parimad piirkondlikud tooted:
Parim Toode Põhja-Eesti väikeettevõttelt 2015 – Saaremaa Vöi karulauguga, Gurmeeklubi OÜ
Parim Toode Lõuna-Eesti väike-ettevõttelt 2015 – Funktsionaalne mustika-vaarikamoos kiudainetega, Bacula AS
Parim Toode Lääne-Eesti väikeettevõttelt 2015 – Vaarika äädikas, Metakor OÜ
Parim Toode Virumaa väikeettevõttelt 2015 – lahustuv viljakohv sigurga, Maadlex OÜ
Eriauhinnad:
Tallinna Ettevõtlusameti eriauhind – Saaremaa Vöi karulauguga, Gurmeeklubi OÜ
Kokkade Lemmik 2015 – Teriyaki eelküpsetatud grillribid, Rannarootsi Lihatööstus AS
Kaupmeeste Lemmik 2015 – Teriyaki eelküpsetatud grillribid, Rannarootsi Lihatööstus AS
Meedia Lemmik 2015 – Aura Õuna-virsiku-porgandimehu, A. Le Coq AS
Tuleviku Tegijate Lemmik 2015 – Vana Tallinn Ice Cream, Liviko AS
Rahva Lemmik 2015 – Kirju Koer batoonike, Kalev AS
Aastaga on lipumärgi tuntus Eesti tarbijate seas kasvanud pea poole võrra, 52%-lt 75%-le, selgus täna avaldatud TNS EMORi uuringust. Lipumärk antakse tootele, mis on valmistatud Eestis ja eestimaalaste maitse-eelistusi ning traditsioone silmas pidades.
Toiduliidu poolt välja antava teise toidumärgi – Eesti Parim Toiduaine – tuntus on samal perioodil kasvanud 42%-lt 58%-le ehk pisut enam kui kolmandiku. „Selline tõus on tõepoolest märkimisväärne. Toiduliit on koos tootjatega palju panustanud, et tarbijad neid märke oskasid rohkem tähele panna ja ka väärtustada,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp. „Tuntuse tõus näitab, et Eesti toit on tarbija jaoks atraktiivne ja neid märke kandvad toiduained loovad tarbijas usaldust.“
Potiseppa sõnul on aga kriitilise tähtsusega, et Eestil oleks ka toidumärk, mis oleks atraktiivne ka välisturgudel. „Lipumärk ja Eesti Parim Toiduaine on suunatud eelkõige kodumaise tarbija teavitamisele, kuid olukorras, kus meie toidutööstuse ekspordivõimekuse kasvatamine on olulise tähtsusega, tuleks riiklikult panustada ka sellesse, et meie toit oleks välisturgudel tuntud ja oodatud,“ rõhutas Potisepp. „Toidutööstused omalt poolt väga palju pingutanud, et leida koostööpartnereid uutel turgudel. Eestimaise toidukauba tuntuse tekitamine vajaks aga koostööd riigiga ning selles osas on toidutootjatel suured lootused EASile.“
Uuringu „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2014“ viis Põllumajandusministeeriumi tellimusel läbi TNS EMOR.
Eesti Toiduainetööstuse Liit koos Stockholmi Eesti saatkonnaga korraldab täna, 7. mail esmakordselt Stockholmis Eesti toidu päeva. Toidupäeva eesmärk on aidata Eesti toiduainetetööstustel suurendada eksporti Rootsi.
Toidupäeva formaat meenutab minimessi, kuhu kutsutakse üksnes valdkonna spetsialistid. Seetõttu tavakülastajatele jääb toidupäev suletuks.
„Eesti tootjatel on Rootsi turule väga raske pääseda, kui ei tunta isiklikult otsustajaid, toidupäeval loodame kontakte vahetada,“ ütles Eesti saatkonna majandusnõunik Leena Prozes. „Kõige suurem ülesanne on kohale meelitada suured poeketid nagu ICA, Hemköp, Coop ja teised. Samuti ootame kõiki restoranide ja kohvikute varustajaid ning toidukaupade maaletoojaid,“ jätkas Prozes.
Toidupäeval tutvustab Eesti toitu mainekas kokk Jonas Lundgren, kes valmistab erinevaid suupisteid Eesti tootjate toorainetest.
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on Eesti toit maailmatasemel, oma toidu pärast ei pea me põrmugi häbenema: „Eesti toit on väga kvaliteetne ja toiduainete tootjad on näinud väga palju vaeva, et tooted oleksidki kõige paremad ja kõige paremast toorainest. Selle teadmise peame Rootsi poodide ja restoranide pidajatele edastama. Ajal, kui me püüame leida uusi turge Eesti toodetele, on sarnased ühisüritused väga olulised ja loodame, et ettevõtetel sellest ettevõtmisest kasu on,“ lisas Potisepp.
Toidupäeval osaleb 10 firmat, kes soovivad oma tooteid Rootsi eksportida.
Osalevad ettevõtted: Pagaripoisid OÜ, Saarioinen Eesti OÜ, Tarplani Kaubandus OÜ, Vigala Piimatööstus OÜ, Kikas OÜ, Saaremaa Lihatööstus OÜ, Rõngu Mahl AS, Auxner OÜ, Põhjala Õlu ning Järveotsa Vutifarm OÜ.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas Salvesti lastetoitude kategooria müügikäive 70%, selgub ettevõtte müügistatistikast. Müügikäibe tõusu põhjuseks on suures osas uue ökoloogilise pehmetes pakendites lastetoitude sarja Põnn turule toomine.
AS Salvest tegevjuhi Lauri Betlemi sõnul oli Salvesti lastetoitude müügi hüppeline kasv oodatust suurem ning kasvutrendi võib märgata kogu Eesti lastetoitude turul. “Lastetoitude kategoorias otsivad lapsevanemad täna ökoloogilisemaid, puhtast toorainest ja mugavas pakendis lastetoodeid,” selgitas Betlem. Turu suundumust silmas pidades toodi tegevjuhi sõnul eelmisel aastal kauplustesse uus ökoloogiline pehmetes tuubilaadsetes pakendites lastetoitude sari, mis on praeguseks end väga hästi tõestanud ja turutrende kinnitanud.
Betlemi sõnul on koduturule mõeldud toodete aktiivne arendus ja investeeringud tootmisesse kasvatanud Salvesti lastetoitude kategooria müüki märkimisväärselt – ligi 70%. Müügitulemustele on kaasa aidanud ka Põnn ökoloogiliste toodete sari, mis on mõne kuuga tarbijate seas väga populaarseks muutnud. Põnn ökoloogiline mangopüree pälvis ka köögivilja kategoorias Parima Toiduaine konkursi hõbemärgi. “Soovime tulevikus müügikohtade arvu ja sortimenti veelgi suurendada, et populaarne tootesari oleks kättesaadav kõigile soovijatele.” Betlem lisas, et samas on uute toodete kõrval jätkuvalt armastatud ka tuntud ja pikalt turul olnud maitsed. “Mahuliselt ostetakse kõige enam meie porgandimehu, mis on endiselt tarbijate lemmik.”
Põnni tootesarjaga toetab Salvest Pelgulinna Sünnitusmaja. Igalt Põnni toote ostult annetatakse toetuseks 1 sent, mille abil saab haigla soetada enda tööks vajalikke seadmeid. 2014. aastal ostetud Salvest Põnn lastetoitudega kogunes Pelgulinna sünnitusmaja toetuseks 7 715 eurot.
AS Salvest on 1946. aastast Tartus tegutsev tugevate traditsioonidega Eesti toiduainetööstus. Ettevõtte jaoks on juba algusest peale olnud oluline oma tootmises kasutada võimalikult palju kodumaist toorainet ning tootearenduses järgida eestimaalaste maitse-eelistusi. Salvesti tootevalikusse kuuluvad supid, erinevad köögiviljahoidised, moosid, lastetoidud, majonees, kastmed jpm. Eestis on toodetel kasutusel kaubamärgid Salvest, Põnn, Meie Mari, Mahlakas ja 3MIN. Ettevõte annab tööd ligi 130 töötajale. Salvestile on omistatud ISO 9001:2008 kvaliteedisertifikaat ja ISO 22000 toiduohutuse juhtimissüsteemi sertifikaat.
Valio toob suve hakul turule Atleet klassikalised maitsestamata ning kadakamarja ja küüslaugu-murulaugu maitselised juustusnäkid, mille suupärased tükid on pakendatud mugavasse taassuletavasse pakendisse.
Valio Eesti turundusdirektori Krista Kalbini sõnul oli maitsestatud juustusnäkkide turuletulek Atleet juustu kaubamärgi all igati loogiline valik. „Atleet tähistab juba üle kolmekümne aasta eestimaalaste ja ka meie eksporditurgude tarbijate silmis kõrget kvaliteeti ja head maitset. Aeg on küps, et ka Atleedi sari saaks tükijuustu ja viilujuustu kõrvale põnevat täiendust,“ sõnas ta.
„Kuigi Atleet juustusnäkid rikastavad mistahes argipäevase või piduliku sündmuse suupistevalikut, soovitame Atleet juustusnäkkidega tutvust teha just algaval kevad-suvel – maitseküllased snäkid sobivad ideaalselt nii piknikuveini kõrvale kui ka aiapeole, aga miks ka mitte vahepalaks kontoripäeva või näksimiseks pikal autosõidul,“ lisas Kalbin.
Juustusnäkkide taassuletav 180-grammine pakend sobib kaasavõtmiseks, mugavaks serveerimiseks ja juustu värskuse tagamiseks. Atleet juustusnäkid on ka esimesed tooted, mis on saadaval uuenenud Atleet sarja pakendidisainiga – aasta lõpuks saavad uue kujunduse kõik Atleet juustutooted.
Kalbin tõdes, et kuna terves maailmas on suupistete osatähtsus menüüs kasvamas, siis on ka Valio pannud viimasel ajal oma tootearenduses suuremat rõhku toitudele, mida on võimalik mugavalt kaasa haarata ja sobival ajahetkel tarbida. „Ajasurve sunnib piiri korraliku eine ja suupistete vahel hägustuma, mida tõestab ka ülemaailmne toiduvaldkonna statistika – alates 2008. aastast on igal aastal turule jõudnud eelmise aastaga võrreldes keskmiselt 25% rohkem uusi suupistetooteid,“ selgitas Kalbin.
Valgurikkad Atleet juustusnäkid valmivad Võru juustutehases värskest Lõuna-Eesti lehmapiimast. 100 grammi juustu söömine katab muuhulgas ka kogu täiskasvanud inimese päevase kaltsiumivajaduse.
Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 360 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.
Valio Eesti käive kasvas 2014. aastal 2,5% ning ületas aasta lõpus 92,5 miljoni euro piiri. Ettevõtte puhaskasum moodustas mullu ligi 3,3 miljonit eurot.
Ettevõtte tegevdirektori Maido Solovjovi sõnul olid ootused aasta algul küll oluliselt suuremad, kuid arvestades ülimalt keerulist olukorda piimaturul võib 2014. aasta tulemustega siiski üldjoontes rahule jääda.
„Meie jaoks on olulisim see, et suutsime vaatamata Venemaa turu sulgumisele siiski tootmismahud säilitada. Tänu tõhusale tööle senistel ja uutel eksporditurgudel moodustab ka piimatoodete eksport jätkuvalt üle 30% meie käibest,“ tõdes Solovjov.
Samuti on Solovjovi sõnul oluline see, et Valiol õnnestus jätkata mahukate investeeringutega, mille tulemusena on ettevõte laiendanud tänaseks oluliselt oma masinaparki ning sellega ka tootmisvõimekust.
„Kui 2013. aastal investeerisime uutesse tootmis- ja pakendamisliinidesse ning muudesse arendusprojektidesse ligi 3,3 miljonit eurot, siis 2014. aastal kasvatasime investeeringuid pea veerandi võrra 4 miljoni euroni. Tänu sellele küpseb suur osa Forte juustust täna Itaalia juustukeldrite asemel Võru juustulaos. Samuti valmivad uutel liinidel mitmed meie hinnatud uudistooted, teiste seas ka näiteks Eesti Parima Toiduaine 2015 tiitli pälvinud cappuccino-keefir,“ rääkis ettevõtte juht.
Valio varus 2014. aastal toorpiima kokku 49,5 miljoni euro eest, mis teeb Valiost jätkuvalt Eesti suurima toorpiima kokkuostja. Möödunud aastal kujunes keskmiseks toorpiima hinnaks 34 senti kilogrammi kohta. „Kuna aasta algul saavutas toorpiima hind ajaloolise rekordi, jäi 2014. aasta keskmine toorpiima hind vaid 0,1 sendi võrra madalamaks 2013. aasta tasemest,“ selgitas Solovjov. Valio toorpiimafarmid tarnisid 2014. aastal ettevõttele ühtekokku 145 tuhat tonni toorpiima.
Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 360 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.
Hiljuti Premia omandanud Baltikumi juhtiv toidutootja Food Union teatas täna, et Premia juhtimise võtab üle Aivar Aus, kelle eesmärgiks saab ettevõtte tugevdamine Food Union grupi integreeritud osana. Premia on 22% turuosaga jäätiste segmendis Baltimaade turuliider.
“Food Unioni senine edu ja tulevikuplaanid on ennekõike seotud toodete maitse, kohalike kaubamärkide ja tootmiskvaliteediga. Aivar Ausil on piisavalt kogemust ja ekspertteadmisi ennekõike just Premia tootmisprotsessi valdknnas ning ta on seega igati õige inimene juhtima ettevõtte integreerumisprotsessi Food Unioni ulatusliku kasvustrateegia raames,” ütles Sergei Beshmelnitski, Food Unioni nõukogu esimees.
„Mul on väga hea meel selle väljakutse üle, millega mulle usaldatakse kogu Premia TKH AS-i juhtimine. Eesmärgid on endised – olla Baltimaades juhtiv jäätise- ja külmutatud kaupade müüja, jätkata edukalt jäätise tootmist Tallinna jäätisevabrikus. Premias on välja kujunenud väga hea meeskond ja tööõhkkond ning sellist meeskonda juhtida on mulle suur au. Usun, et meie tulemused saavad ainult paremaks minna,” ütles Aivar Aus, uus Premia juhatuse esimees.
Aivar Aus määrati Premia juhatuse esimehe ametisse alates 5. augustist, kuid võtab ettevõtte juhtimise üle 1. septembril, kui senine juhatus oma ametikohtadelt tagasi astub.
Aivar Aus (52) on töötanud Premias 13 aastat. Ta liitus Premiaga 2002. aastal müügijuhina ning vastutas jäätiste ja külmutatud toidu hulgimüügi eest. Viimase kuue aasta jooksul on Aivar Aus töötanud tootmisjuhina Premia jäätisetehases, kus valmivad jäätiseid viie riigi tarbijatele. Aivar Aus on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ning on tegelenud suurema osa oma karjäärist jäätiste ja külmutatud toiduga.