Leiburi tervislike toodete valikusse lisandus uudne ja põnev leib tatrajahu ja chia seemnetega. Nii tatar kui chia seemned on tuntud oma kõrge mineraalainete ja valgusisalduse poolest, toetades selles leivas täisterarukki juba teada tervislikkust ja head maitset. Leib on ilma nisujahuta, traditsiooniliselt kääritatud juuretisega nagu kõik Leiburi leivad, kasutatud on vähendatud naatriumisisaldusega pan-soola. Tatraleib on müügil 330 g pakis.
Eestimaalased on viimasel aastal hakanud taas rohkem mahla jooma eelistades apelsini-, õuna- ja tomatimahla, selgus täna Toiduliidu mahlahommikul.
Mahlatootjate andmetel ostetakse Eestis ligi 32 miljonit liitrit mahlatoodet aastas, millest pakimahla juuakse keskmiselt 19 liitrit elaniku kohta. Eestlaste lemmikuks täismahlade seas on jätkuvalt apelsinimahl, järgnevad tomati- ja õunamahl. Teistest mahlatoodetest on eelistatumaid mitmevilja-, jõhvika- ja ploomimaitselised nektarid ning mahlajoogid.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on Eesti mahlaturg hakanud kosuma. “Üks põhjus on tarbijate terviseteadlikkuse kasv, teiseks on kindlasti üldine majanduskeskkonna paranemine ja kolmandaks tihedast konkurentsist tulenevalt sagenenud sooduspakkumiste kasv,” rääkis Potisepp. “Tarbijad saavad kvaliteetse mahla kätte täna oluliselt soodsamalt kui mõned aastad tagasi.”
Eesti mahlatootjate andmetel on mahlal kindel koht eestimaalaste igapäevases toidusedelis. Peamiselt juuakse mahla lõuna- ja õhtusöögi kõrvale või siis vahepalaks.Hinnanguliselt eelistavad eestlased, kellest kõige sagedasemad mahlatarbijad on vanuses 15-45 eluaastat, eelkõige kohalikke kaubamärke ning tootjate prognooside kohaselt on see trend ka püsiv.
Sirje Potisepa sõnul ei erista tänane tarbija aga väga selgelt erinevaid mahlatooteid - nii 100% mahl, nektar kui mahlajook võrdub paljude jaoks ühtmoodi mahlaga. “Suhkrust mahlas on maalitud vaenlane, pannes ühte patta ka kõige looduslikumad, vaid puuviljasuhkrut sisaldavad 100%-lised mahlad,” selgitas Potisepp, miks Toiduliit on võtnud omale südameasjaks selgitada - mida erinevad mahlatooted sisaldavad, milleks kasulikud on ning kuidas mahlaga tervist turgutada.
Teavituskampaania raames kutsutakse kõiki huvilisi läbi tele- ja sotsiaalmeedia reklaamide tutvuma kampaania kodulehega, mis koondab kasulikku infot mahlast. Koduleht on kättesaadav aadressil http://www.tunnetoitu.ee/100-mahl/.
Septembri lõpust oktoobri lõpuni kestva teavituskampaania “Mahl – 100% head looduselt!” eesmärk on tõsta tarbijate teadlikkust mahlatoodetest, nende mõjust, soovitatavast tarbimisest ning erinevatest kasutusvõimalustest.
Eesti Toiduainetööstuse Liit (Toiduliit) asutati 3. novembril 1993. aastal Eesti toiduainetööstuse ettevõtete ja erialaliitude poolt, kui vabatahtliku liikmesoleku alusel tegutsev mittetulundusühing. Toiduliidu missiooniks on toetada ja edendada Eesti toiduainetööstust ja majandust.
Selleks, et olla edumeelne kaubamärk ja vastata tarbijate ootustele, peab olema pidevas arengus. Seetõttu oleme uuendanud Maks&Moorits logo, tunnuslauset ning tootepakendeid.
Maks & Moorits uuel logol on olulised elemendid - tunnuslause „Ise tehtud, hästi tehtud“ ning ajalugu rõhutav aastanumber „Valga 1910“. Maks & Moorits tunnuslause lubab, et meie toodang on alati värske ning suure hoolega valmistatud ning me teeme kõike seda ise. Oleme üks vähestest lihatööstustest, kes omavad kogu tooteahelat – farmist lauale. Maks ja Moorits kasvatab ise oma loomad, töötleb, maitsestab ning pakendab ise. See tähendab, et meil on kontroll iga etapi üle ja saame seeläbi otsast lõpuni vastutada oma toote kvaliteedi eest.
Pakendidisainis hoiame Maks&Mooritsale omast punast värvi ning läbivaks sümboliks kaunis Valgamaa kuppelmaastiku motiiv. Ühtlasi on ka tootefotod, mida kasutame pakendil kodusemad ja naturaalsemad, et ka see nüanss oleks vastavuses meie uue imagoga.
Valio lisab esimesena Eesti juustutootjatest oma sortimenti maailmakuulsa Cheddar juustu, mis jõuab poelettidele oktoobris.
Valio Eesti turundusdirektori Krista Kalbini sõnul on eestimaalaste huvi erinevate juustusortide vastu tõusuteel, mis innustab ka Valiot oma juustuvalikut pidevalt laiendama ja mitmekesistama. „Cheddar on maailmas üks populaarsemaid juustusorte, mida pole seni Eestis toodetud. Selleks, et kõigil oleks võimalik ekporttoodangu asemel valida kodumaist, Võru juustumeistrite poolt toodetud Cheddarit, otsustasimegi tänavu sügisel armastatud Atleet sarja juustuvalikut täiendada ning kõiki juustusõpru ühe tõelise klassikuga rõõmustada,“ sõnas Kalbin.
Cheddar on poolkõva aukudeta juust, millel on magushapu ning pikema küpsemisaja tulemusena saavutatud intensiivsem maitse. „Juustumaitse tugevuse skaalal, mille äsja tarbijatele juustumaailmas paremaks orienteerumiseks lõime, asub Cheddar täpselt maheda ja tugeva maitse keskel. Seega kindlasti pakub ta mõnusat elamust kõigile juustusõpradele – nii neile, kes eelistavad mahedast Atleedist maitsekamaid juuste kui ka neile, kes Forte ja Kuninga Gouda juustudele leebemat vaheldust otsivad,“ ütles Kalbin.
Võrumaal valmiv Atleet Cheddar on saadaval 250-grammise tükijuustu ja 150- ning 500-grammise viilujuustuna. „Rikkaliku maitsega Cheddar tükijuust lisab põneva maitsenüansi küpsetistele ning sobib hästi snäkiks peolauale, kus soovitame seda kombineerida näiteks õunte, brokoli või lihapallidega. Võileivakattena on aga väga mugav kasutada Cheddar viilujuustu,“ lisas Kalbin.
Kodumaisest piimast valmiv Cheddar on tervislik valik igasse päeva, kuna lisaks kõrgele valgusisaldusele tagab 100 grammi Cheddar juustu koguni 84% päevasest soovitatavast kaltsiumivajadusest.
Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Ungarist, Tšehhist, Kreekast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 360 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.
Täna alanud Toiduliidu kampaania juhib tähelepanu täistera pagaritoodete tervislikkusele ja kasulikkusele ning tuletab meelde, et pimedal sügisperioodil on mitmekülgne toitumine eriti oluline.
Toiduliidu juht Sirje Potisepp märkis, et täisterast valmistatud pagaritoodete tarbimises on näha kasvutrendi. "Täisteratooted leiavad üha tihedamini tee eestlase toidulauale, mille üheks põhjuseks võib pidada väga laia tootevalikut, mis tähendab, et igaüks leiab endale meelepärase pagaritoote," sõnas Potisepp.
Foto: Andres Raudjalg
Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse esimees Ketlin Jaani-Vihalema ei tohiks täistera pagaritoodete tarbimist peljata. „Kui inimesel ei ole teraviljale vastunäidustusi võiks täistera olla üheks osaks päevasest toidumenüüst. Täistera pagaritooted on head energiaallikad, mis sisaldavad palju kiudaineid, vitamiine, antioksüdante ja mineraale. Aeglaselt imenduvate süsivesikutena kõigutavad nad muuhulgas veresuhkrutaset võimalikult vähe, mistõttu ei pea neid vältima ka kaalulangetajad. Õiges koguses tarbituna on täistera pagaritooted väärtuslikuks toidugrupiks eestlaste toidulaual,“ lisas Jaani-Vihalem.
Jaani-Vihalem märkis, et levinud arvamus on, et täisteraleib on see, kust võib leida suuremaid seemneid või teri, mis on justkui tervel kujul. "Tegelikult on täistera pagaritootel teine tähendus – ta on tehtud täisterajahust, milles on alles hoitud kõik viljateras leiduv kasulik." Jaani-Vihalem lisas, et seevastu rafineeritud jahude puhul on mõned viljatera osad, nagu näiteks tera kest ja idu eraldatud ning seetõttu on kaduma läinud ka palju kasulikke toitaineid.
Süsivesikud on organismi põhiliseks energiaallikaks, kiudained aitavad kaasa sooletalitlusele, B-grupi vitamiinid toetavad normaalset närvisüsteemi talitlust, tõstavad stressitaluvust, parandavad nägemist jpm, antioksüdantidel nagu E-vitamiin on vähkkasvajate vastane toime.
Täistera võileiva retsept vahepalaks:
Kitsejuustukreem Kreeka pähklitega.
Rukola
Õunaviilud
Balsamico kreem
Leiburi rukki röst 100%
Autor toidublogija Kärt Peterson (www.roosamanna.ee)
Toitainete sisaldus:
242kcal
23,75 g süsivesikuid
13,2 g rasva
9,09 g valku
3,84 kiudaineid
Toitumisnõustaja Ketlin Jaani-Vihalema sõnul on tegemist oleks väga toeka vahepalaga, mida soovitaks süüa kindlasti vaid hommikupoolikul ja mitte enne trenni. Samuti tuleks siis jälgida, et ülejäänud päeva menüüs oleks vähem rasva ja rohkem süsivesikuid.
Mitmete kanalite vahendusel leviv info, justkui saaks jogurtipakendil märgitud suhkrute koguse teisendada tootes sisalduva valge suhkru koguseks, on asjatundmatu ning tarbijaid eksitav.
„Tegu on suhkrute koguse eksliku tõlgendusega – pakendil märgitud suhkrute kogus ei koosne ainult tootesse magususe saavutamiseks lisatud valgest suhkrust ehk rafineeritud suhkrust, vaid muuhulgas ka piimas juba algselt sisalduvast piimasuhkrust ehk laktoosist ning erinevate marjade ja viljade lisamisel tootesse jõudvast marjasuhkurust ehk fruktoosist,“ selgitas Toiduliidu tegevjuht Sirje Potisepp.
Potiseppa sõnul on toote magusus subjektiivne hinnang ning ei maksa karta, et jogurtid ja kohupiimakreemid normaalse söömise korral ehk hommikusöögina, lõunase vahepalana või õhtuse maiustusena tarbimisel inimese päevast suhkrunormi ületaks. „Inimese organismi ainevahetus on suhkrukeskne - veresuhkur, glükoos, on meie eluspüsimiseks hädavajalik. Seega on ääretult vastutustundetu väita, et mõne piimatoote tarbimine on tervisele kahjulik,“ lisas Potisepp.
„Pole juhuslik, et me suudame magusa söömise järel paremini tööle keskenduda, et meie magusaisu kasvab pärast füüsilist treeningut. Alati kui meie keha tarbib energiat, tuleb selleks organismile ka kütust anda - suhkur on siinkohal täiesti normaalne ja vajalik toiduaine,“ kinnitas ta.
„Usun, et keegi ei mõtle piima juues või aiamarju süües sellele, et ta tarbib parasjagu suhkrut. Aga just selliseid suhkruid on erinevate piimatoodete süsivesikute koguses tervelt 25-50% ning nende söömises ei ole midagi kahjulikku, nagu tegelikult ka tavalise naturaalse suhkru tarbimises normaalses koguses,“ nentis Potisepp.
Santa Maria läbi viidud uuring Rootsi ja Inglismaa kokkade seas näitas, et pipra sortidest ja kvaliteedist teatakse vähe. Näiteks 60% protsenti uuringus osalenud kokkadest ei olnud kunagi teadlikult kasutanud maailma parimaks pipraks peetavat Tellicherry musta pipart. Ainult 6% uuringus osalenud kokkadest väitis, et neil on väga head teadmised erinevate piprasortide kohta.
Santa Maria Foodservice Baltikumi müügijuht Piret Ahuni sõnul on kõige suurem valearvamus see, et kõik piprad on ühesugused. Seda võib märgata nii kodukokkade kui ka professionaalide seas. “Uuringust selgus, et kuigi inimesed kasutavad kümnest roast kaheksas pipart ja seda peetakse tähtsaks komponendiks toitude maitsestamisel, teatakse erinevatest pipardest ning nende omadustest vähe.” Ahun lisas, et kala, liha või juurviljade kvaliteedile ja päritolule pööratakse suurt tähelepanu, kuid maitseainete, sealhulgas pipra, kvaliteedile väga vähe. “Kõige kvaliteetsemaks peetakse Tellicherry musta pipart, millel on teistest pipardest laiem aroomispekter. Tellicherry musta pipra olemasolust aga väga palju ei teata ja seda kasutakse vähe,” selgitas Ahun.
Ka vabakutselise koka ja fotograafi Johannes Hõimoja hinnangul ei oska kokad sageli pipra kvaliteeti hinnata. “Pipar on üks toidu ülesehitajatest ja loob maitsete vahel tasakaalu. Samamoodi nagu happelised toiduained aitavad luua maitsete tasakaalu, teeb seda ka pipar,” selgitas Hõimoja. Ta lisas, et eelkõige on pipar hea n-ö raskete toiduainete puhul, mille maitseid ja iseloomu see oma vürtsikusega esile toob. “Kvaliteedi mõttes ei anna võrrelda värskelt purustatud musta pipart eelnevalt jahvatatud või purustatud musta pipraga,” ütles Hõimoja, soovitades inimestel toidudele lisada värskelt pipraveskis purustatud musta pipart.
Santa Maria AS kuulub Paulig Grupi kontserni. Paulig Grupi tegevusaladeks on kohvi, maitseainete ja maailmaköögi toodete tootmine ja turustamine. Santa Marial on kokku tootmis- ja müügiesindused 13 Euroopa riigis ning tooteid turustatakse enam kui 25 riigis. Santa Maria maitseainetootmisel on rahvusvahelise auditeerimisfirma SAI Global poolt väljastatud A tasemel toiduohutuse ja -kvaliteedi BRC sertifikaat.
Pidulikul auhinnagalal Eesti Parimad Ettevõtted 2015 pälvis kõige konkurentsivõimelisema toiduainetööstusettevõtte tiitli taas kord A. Le Coq.
A. Le Coq’i juhi Tarmo Noobi sõnul on ettevõtte pikaaegse edukuse võtmeks kindlasti soov alati pakkuda oma kliendile parimat. “Me töötame pidevalt selle nimel, et lisaks juba tuttavatele maitsetele pakkuda uusi ja üllatavaid tooteid,” ütles Noop. “Muu hulgas on meie eesmärk edendada joogikultuuri ning vastutustundlikku alkoholitarbimist.”
Konkurentsivõime edetabel selgitab välja Eesti tugevaimad ettevõtted nende edukuse, tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse põhjal. Tunnustatakse ettevõtteid, kes on andnud ühiskonda märkimisväärse panuse ning kelle tegevus päädib väga hea majandustulemusega – võrreldes eelmiste aastatega suurem läbimüük ja parem finantstulemus, efektiivsus ning produktiivsus. Edetabeli panevad kokku Eesti Tööstus- ja Kaubanduskoda ja Tööandjate Keskliit.
A. Le Coqi nimel võttis tänu vastu administratsioonidirektor Katrin Lember (foto: Kaarel Langemets)
Konkurentsivõimelisemate toiduainetööstusettevõtete TOP 10:
1. A. Le Coq AS
2. Scanola Baltic AS
3. Valio Eesti AS
4. Liviko Eesti AS
5. Coca-Cola HBC Eesti AS
6. Spratfil AS
7. Kalev AS
8. Tarplani Kaubanduse OÜ
9. Märjamaa Lihatööstuse AS
10. Värska Vesi AS
Tallinn-Tartu maantee ääres liiklejatele tuttavaks saanud Laeva sinivalge piimatoodete tehas tähistab sel sügisel kahekümne aasta möödumist tegevuse alustamisest. Juubeli puhul saab eripakendi ka tehase esimene toode – Alma joogipiim.
Valio Laeva tehase tänase direktori, 19 aastat Laeva meiereis töötanud Andrus Mölderi sõnul valmistas 1995. aasta sügisel Laeva katsesovhoosi juurviljahoidlasse ehitatud tehas algul kõigest nelja toodet: 25% hapukoort, rõõska koort, keefiri ja piima. „Piima varumist alustati tegelikult pea aasta varem – Laeva tehast käivitanud meeskond kogus piirkonna farmeritelt toorpiima, analüüsis selle kvaliteeti ja aitas farmidel teha investeeringuid piima kvaliteedi tõstmiseks. Juba siis oli meil kindel teadmine, et edu pälvimiseks tuleb saavutada ennekõike kvaliteediliidri positsioon,“ rääkis Mölder.
Tehasejuhi sõnul on varutava toorpiima maht kahekümne aastaga kümnekordistunud ning tehase enda hoone pindala algusaastatega võrreldes viiekordistunud. „Meie edu võti on seisnenud selles, et me pole kunagi jäänud käed rüpes töö vilju nautima – iga investeeringuprojekti lõppedes tegeleme juba järgmise ettevalmistamisega. Eesti toidutööstuse ajaloo kõige suurematest kriisidest on Laeva tehas väljunud just õigel ajal tehtud investeeringute toel,“ tõdes Mölder.
Ettevalmistused piimamonopolist sõltumatu meierei asutamiseks Tartumaale algasid juba 1990. aastal, kui leiti koostööpartner Soomes Tamperes tegutseva piimatööstuse Maito-Pirkka näol, kellega asuti otsima tehasele sobivat asukohta ning seadmeid. 1992. aastal asutati Eesti-Soome ühisettevõte Tapila AS, kellest sai Laeva meierei esimene operaator. Aasta hiljem osteti Laeva katsesovhoosilt vana kartuliladu ning alustati koostööd Soome Valio OY-ga seadmete ostmiseks ja tehase väljaehitamiseks.
Tehase pidulik avamine toimus 1995. aasta 1. septembril ning aasta hiljem võttis meierei oma kvaliteetsete toodete müümisel kasutusele legendaarse Alma kaubamärgi, mille omanäolised piimalained ja oranž liblikas ehivad täna ka Laeva meiereihoonet.
Valio Eesti tegevdirektori Maido Solovjovi sõnul on Laeva tehase käekäik sõltunud paljuski sealsete töötajate pühendumusest. „Tehase 230 töötajast on 9 olnud selle meeskonna liige juba 20 aastat ja 35 inimest on meiereis töötanud vähemalt 15 aastat. Igaüks neist on kõik need aastad teinud oma tööd südamega,“ kinnitas Solovjov. „Kindlasti poleks Valio Laeva tehase edu olnud mõeldav ilma meid usaldavate tarbijate ning heade koostööpartneriteta – Laeva tehas ja Valio Eesti teevad juubeli puhul nende kõigi ees sügava tänukummarduse,“ sõnas Solovjov.