Valio Atleet juustusarja lisanduvad jaanuarikuus spetsiaalselt küpsetistele ja pastale mõeldud riivjuustud, mille väljatöötamisel oli abiks Eesti Peakokkade Ühenduse liige Koit Uustalu.
Valio Eesti turundusdirektori Krista Kalbini sõnul on tarbijate maitse muutumas üha nõudlikumaks, mistõttu tuleb ka tootearendusse veelgi enam panustada. „Täiuslike omadustega uudistoodete väljatöötamiseks otsustasime sel korral kaasata pikaaegse restoranikogemusega Koit Uustalu, kes aitas peakoka pilgu läbi uute riivjuustude maitset ning konsistentsi suunata,“ selgitas Kalbin.
Kalbini sõnul on koostöö tippkokaga olnud põnev ja viljakas, mille tulemuse headuses saavad kõik oma koduköökides veenduda. „Atleet riivjuust küpsetistele on ideaalne kaaslane pirukate ja ahjuroogade koostises. Eriti hästi sobib see ka soojade ahjusaiade valmistamiseks, mida paljud meist oma lapsepõlve lemmik hommikusöögina mäletavad. Spetsiaalne riivjuust pastale lisab aga Itaalia köögist tuttavale roale aromaatsust ja mahlasust,“ ütles Kalbin.
Atleet riivjuustu pakendite tagaküljelt leiab retseptisoovitused Koit Uustalult, kes soovitab riivjuuste teadlikult valida vastavalt roale. „Pastale sobiva konsistentsiga Atleet riivjuust lisab roale pikantsust, kreemisust ja soolakust. Küpsetistele mõeldud riivjuust on aga mõnevõrra tugevama konsistentsiga ning selle parimad omadused tulevad välja erinevates ahjuroogades, kus kuumade temperatuuride mõjul muutub juustu maitse ja aroom tugevamaks,“ selgitas Uustalu, kes on juhtinud restoranide Foody Allen ja Neikid köögimeeskondade tööd.
Võru juustumeistrite käe all valmivad riivjuustud jõuavad poelettidele 200-grammises pakendis. Laktoosivabad ja kõrge valgu- ning kaltsiumisisaldusega Atleet riivjuustud on tervislik valik igasse päeva. Sarnaselt teistele Atleet sarja toodetele on ka uute riivjuustude pakendile lisatud maitsetugevuse skaala, mis aitab juustu valida selle maitse intensiivsuse alusel. Atleet riivjuustud kuuluvad maitseomaduselt mahedate juustude hulka.
Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 360 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.
2016. aastal möödub 60 aastat sellest, kui Tallinnas Peterburi maanteel asuvas Tallinna Külmhoones alustati jäätise tootmist ning sai alguse tänase Eesti jäätiseturu liidri Premia Tallinna Külmhoone AS-i edulugu.
Premia juhatuse esimehe Aivar Ausi sõnul valmis Tallinna Külmhoone 1951. aastal ning esmalt kasutati seda eeskätt riigi liha-, kala- ja või kaubavarude ladustamiseks. 1956. aastal käivitati Külmhoones aga jäätisetootmise liin ning tehas kasvas peagi Baltikumi suurimaks jäätisevabrikuks.
„1956. aasta jäätisetootmine oli midagi hoopis erinevat tänasest tootmisest ning väga suur hulk toodangust tehti meistrite käsitööna. Seda muljetavaldavam on aga asjaolu, et Tallinna Külmhoone jäätistest sai kiirelt Nõukogude Liidu üks nõutumaid maiustusi ning rekordaastatel valmis külmhoones tervelt 6000 tonni jäätist aastas,“ rääkis Aus.
Foto: Harald Leppikson. Allikas: Rahvusarhiivi filmiarhiiv
„Kuue aastakümne jooksul on tehas tundmatuseni muutunud – Premia jäätisevabrik on ainus spetsiaalselt jäätisetootmiseks projekteeritud ettevõte Eestis. Meil on kasutusel uued kaasaegsed tootmisliinid, väga suur hulk tootmisest on automatiseeritud ning töötingimused on muutunud oluliselt mugavamaks,“ sõnas ta.
„Jäätise valmistamise põhimõtted on jäänud aga traditsioonidele truuks ning oleme aastakümnete jooksul omandatud kogemuste toel lihvinud oma retsepte üha paremaks. Kõik meie koorejäätised on valmistatud puhtast eestimaisest koorest, need ei sisalda säilitusaineid, transrasvhappeid ega kunstlikke lõhna- ja maitseaineid,“ kinnitas ta ning lisas: „Järjepidev töö parimate jäätiste loomiseks käib jätkuvalt ning meil on väga hea meel, et oleme kõik need aastad tarbijate lemmiku positsiooni hoida suutnud.“
Juubeliaasta puhul saavad mitmed Premia jäätised uue pidulikuma ilme ning poelettidele jõuab ka mitmeid juubelihõngulisi uudistooteid. „Kevad-suvel on jäätisesõpradel põhjust rõõmustada terve rea uudistoote üle, mille seast leiavad uusi lemmikuid nii need, kellele meeldivad koonusjäätised, kui ka pulgajäätiste fännid,“ kinnitas jäätisetööstuse juht.
Tallinna Külmhoone alustas jäätisetootmist 1956. aastal, kui esimese jäätisetootena toodi turule plombiiri pulgajäätis. Tänaseni on tootmises 1980. aastal müügile jõudnud Regatt ning 80-ndate koolilaste lemmik Koolijäätis. Uuema ajastu kaubamärkidest on Premia sortimendis kõige populaarsem Eriti Rammus koorejäätiste sari, millele järgevad „Väike Tom“, „Vana Toomas“ pulgajäätised, „Vau!“ topsid, samuti Kaleviga koostöös loodud Mesikäpa jäätis ning limonaadiriiulist tuttav Limpa tegelaskujuga mahlajää.
Seoses uue proteiinisarja PROfeel turuletoomisega viis Valio Eesti hiljuti läbi uuringu, et selgitada välja, millised on Eesti elanike sportimisharjumused ja teadlikkus toitumisest osana treeningu eesmärkide saavutamisest. Kuigi uuringu tulemustest selgus, et tervelt 67% vastanuist peab valke organismile vajalikuks, kannab kõigest viiendik hoolt selle eest, et menüü valke piisavalt sisaldaks.
Eesti kulturismi ja fitnessi meistrivõistluste 17-kordne võitja Ott Kiivikas, kellega koostöös Valio PROfeel sari sündis, kinnitas, et valgud on organismile olulised komponendid mistahes sportliku soorituse korral, sest need osalevad kehas toimuvates ülesehituslikes protsessides.
„Sporti tehes, olgu tegemist siis jõutreeningu, jooga või mistahes muu harrastusega, lagundame me lihasrakke, mille taastumise võti ja ülesehitamise materjal on valgud. Peale selle toetavad need vereloomet, ainevahetust, immuunsüsteemi ja teiste vajalike ainete transportimist kehas. Valgud on süsivesikute ja rasvade kõrval ka toiduenergia allikas. Kui me järjepidevalt lõhume lihasrakke rohkem kui tagasi paneme, tekib väsimus,“ selgitas Kiivikas.
Kiivikas lisas, et professionaalsete sportlaste jaoks, kelle valguvajadus on suurem, on valgud eriti olulised. „Sportlastel on soovitav saada 20-35% kogu päevasest energiavajadusest rasvadest, 55-65% süsivesikutest ja 15-20% valkudest. Kui süsivesikuid ja rasvu kipub menüüs sarnaselt inimestega, kes ei treeni, pigem ülemäära olema, siis valkude osakaal on sageli defitsiidis,“ selgitas ta.
Lisaks kummutas Kiivikas väärarusaama sellest, et valke tarbitakse eelkõige lihasmassi kasvatamiseks. „Tegelikult põhineb igasugune sportlik areng valgusünteesil – olgu eesmärgiks kiiruse kasvatamine, kaalu langetamine või jõu suurendamine,“ täpsustas ta.
Uuringust ilmnes ühtlasi, et 33% spordiharrastajate arvates saavad nad kõiki vajalikke aineid kätte igapäevasest toidust, mistõttu puudub vajadus pöörata tähelepanu eri toitainetele. Kiivikas nentis seevastu, et valgud on vajalikud igasuguse sportliku tulemuse saavutamiseks. „Ka kaalulangetuse puhul ei soovi inimene vabaneda lihastest vaid rasvast, mis tähendab, et treeningujärgselt tuleb lihase taastumise eest igal juhul hoolt kanda,“ kinnitas kulturismimeister.
Veebruaris möödub 20 aastat ajast, mil Alma kaubamärgi all esimesed jogurtid Eesti kauplustesse müügile jõudsid. Juubelisünnipäeva tähistatakse kahe uue põneva maitse ning värske isuäratava pakendikujundusega.
Valio Eesti turundusdirektori Krista Kalbini sõnul teevad uued jogurtid - virsik-crème brûlée ja kirsi-kaneeli - kummarduse armastatud maitsetele, millega algas Alma jogurtite edulugu.
„Esimene Alma jogurt, mis kaks aastakümmet tagasi poelettidele jõudis, oli just nimelt virsikujogurt, millele lisasime 2014. aastal tarbijate palava soosingu pälvinud mahedamaitselise magustoiducrème brûlée maitsenüansi. Lisaks panime kilosesse pakendisse traditsioonilise kirsijogurti, millele pakub vaheldust õrnalt kumav kaneeli maitsevarjund,“ ütles Kalbin.
Alma ühekiloste klassikaliste jogurtite seeriasse kuuluvad lisaks uutele maitsetele legendaarne metsmaasikajogurt, mis on läbi aastate olnud tarbijate lemmik, kerge maitsestamata jogurt ning samuti suureks soosikuks kujunenud ahjuõuna jogurt. AC Nielseni 2015. aasta uuringu põhjal on Valio armastatuim jogurtitootja Eestis ning enim müüv toode jogurtite kategoorias on Alma metsmaasika-maitseline jogurt. Aastas toodetakse Valio Laeva tehases pea miljon pakki klassikalist ühekilost jogurtit.
Esimesed 1kg jogurtid jõudsid Alma kaubamärgi all müügile juba 1996. aastal ning on tänini pakkunud Eesti peredele meeleolukaid hetki ja maitsvaid vahepalasid. Seetõttu käivitab Valio veebruaris kampaania, milles kutsub kõiki üles saatma oma toredaid jogurtiga seotud lugusid, mis pakuksid lõbusaid emotsioone, pajataksid mälestustest ja faktidest või paistaksid silma põneva retsepti poolest. „Meie jogurtimeistritel on jogurtite tootmise algusajast palju meeleolukaid mälestusi. Hea meelega kuulaksime ja jagaksime Laeva meierei jogurtimeistritega ka tarbijate lõbusaid lugusid esimestest jogurtiga seotud mälestustest ja maitseelamustest,“ rääkis Kalbin.
Lood, pildid ja videod on oodatud aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ning lisainfot algatuse kohta leiab aadressil www.alma.ee/kampaania.
Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 360 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.
2016. aastal täitub 125 aastast sellest, kui noor Soome kondiiter Karl Fazer avas Helsingis Kluuvikatu tänaval kohviku, mis tegutseb samas asukohas tänaseni ning millest on saanud rahvusvaheline pereettevõte Fazer, üks Põhjamaade tuntumaid kaubamärke ja toiduainetööstusi.
Lisaks möödub tänavu ka 150 aastat Karl Fazeri sünnist, mispuhul avatakse sügisel Soomes Vantaa Vaarala linnaosas Fazeri uus ja rohkelt magusaid kogemusi pakkuv külastuskeskus.
1891. aastal avatud prantsuse-vene stiilis kohviku omanik Karl Fazer oli avatud meelega kondiiter, kelle julgus ja ettevõtlikkus inspireerib perefirmast välja kasvanud suurettevõtte arengut tänaseni. Fazer on aastakümnete jooksul kuulanud tähelepanelikult kõikjal maailmas oma klientide värskeid ja kirkaid ideid, jäädes samas truuks oma traditsioonidele. Nii on ka Fazeri tänavuse 125. juubeli eesmärk saada osaks inimeste piduhetkedest ning muuta elu igat päeva pisut maitsvamaks.
"Ma olen väga rõõmus ja uhke nii meie ettevõtte kui ka meie kvaliteetsete ja maitsvate toodete üle. See tundub uskumatu, et 125 aastat tagasi minu vanavanaisa avatud väiksest kondiitriärist on kasvanud suur kontsern, mis on jätkuvalt perefirma,“ ütles ettevõtte neljanda põlvkonna esindaja ja Fazeri šokolaadi- ja kakaoekspert Majlen Fazer.
Fazer Eesti müügidirektori Vladimir Sapožnini sõnul ei ole Fazeri ajalugu Eestis küll sama pikk kui naaberriigis Soomes, kuid kaubamärk on mänginud eestlaste seas olulist rolli juba mitmeid aastakümneid.
„Fazer sümboliseeris juba nõukogude ajal paljude eestlaste jaoks kättesaamatut välismaailma. Eesti tarbijad kogesid seda vaevu tuntavast šokolaadilõhnast, mis õhkus õhinaga kollektsioneeritud kommipaberitelt, või esimestest Soome näkileibadest, mis Eestisse müügile jõudes tähistasid uue ajastu algust Eesti kaubanduses. Täna tähendab Fazer eestimaalaste jaoks kõrgeima kvaliteediga maiustusi ning paljusid Eesti armastatumaid pagaritooteid. Fazeri juubel loob kõigile eestimaalastele põhjuse tähistada koos meiega terve aasta vältel,“ kinnitas Sapožnin.
Fazer Grupp on pereettevõte, millele pandi alus 1891. aastal, kui Karl Fazer avas oma esimese kohviku Helsingis. Täna on grupi tooteportfellis valmistoidud, maiustused, pagari- ja kondiitritooted ning Fazer on esindatud kaheksas riigis. 1993. aastal asutatud Fazer Eesti oli esimene ettevõtte äriüksus Baltimaades.
Ettevõte hoiab täna Eesti pagaritoodete turul 15%-lise turuosaga kolmandat kohta. Fazeri tugevuseks on lisanditega leiva- ja saiatooted, taskuleivad ning röstid, tuntumad kaubamärgid on Kodusai, Must leib, Fresh ning Fazer Finest. Fazeri käive Eestis oli 2014. aastal 18,5 miljonit eurot. Käesoleval aastal tähistab Fazer 125. sünnipäeva ning eduka ettevõtte asutaja Karl Fazeri 150. sünniaastapäeva.
Vaata ka lühifilmi Fazeri ajaloost.
Sotsiaalministeeriumi plaanitav toidumaksude kehtestamine on valitsuse mugavusmaks, et näidata nagu oleks probleemiga tegeletud ning WHO silmis Eestile plusspunkte teenida. Kui toidu maksustamine oleks nii efektiivne meede ülekaalulisuse vähendamisel nagu seda üritatakse kuvada, siis oleks see kasutusel juba enamikes riikides. Paraku on need vähesedki, kes maksustamist rakendanud, sellest loobunud või loobumas.
Toiduliit on igasuguste toidumaksude kehtestamise vastu järgmistel põhjustel:
Esiteks – on oluline mõista, et vastavalt Euroopa Liidu õigusele ei saa magusamaksu kehtestada ainult pontšikutele, kommidele ja limonaadidele ehk valitud toiduainetele. Maksustada saab toiduaine koostisosa ehk suhkrut. Kuna suhkrut sisaldavad mõningal määral väga suur hulk toiduaineid (sh leib, kohupiim, lihamarinaadid), siis selle tulemusena muutuks kallimaks märkimisväärne osa meie igapäevasest toidulauast. Olukorras, kus meil elab iga viies laps vaesusriski piiril, on toidu üleüldise hinnataseme tõus lubamatu.
Teiseks – meil on juba toidumaks. Mitmetes riikides on toiduainete käibemaks oluliselt madalam kui Eestis (20%). Näiteks Soomes 14%, Hollandis 6%, Austria 10%, Saksamaa 7%, Iirimaal 0% ja Inglismaal on osad põhitoiduained aga käibemaksust hoopis vabastatud.
Kolmandaks – tooraine ehk suhkru, soola vms maksustamine muudab kallimaks ainult kodumaised tooted. Samal ajal on meil poelettidel ohtralt importtooteid, mis hakkavad pakkuma tarbijale odavamat alternatiivi. Kuni meil on saadaval taskukohasemad alternatiivid ei saa toidumaksu kehtestamine olla efektiivseks vahendiks ülekaalulisusega võitlemisel ning tarbimisharjumuste muutmisel. Taani puhul on meil olemas reaalne näide, kus rasvamaksu ja karastusjookide aktsiisi kehtestamise tulemusel suurenes piiriülene kaubandus, riik kaotas loodetud maksutulu, samas suurenes riigi halduskoormus ning suurenenud toiduhindadest kannatasid kõige enam madala sissetulekuga tarbijad.
Neljandaks - toidumaksude rakendamine toob kaasa väga keerulise reguleerimismehhanismi. Tekib palju maksude vältimise võimalusi ja optimeerimisi, mis asja eesmärgist pigem kaugemale viivad. Suurbritannias näiteks tehti analüüs, et 20-protsendilise toidumaksu kehtestamine limonaadidele vähendaks Londonis tervishoiukulusid 39 miljoni naela võrra, kuid need numbrid tähendavad ka seda, et londonlased jääksid samas 2,6 miljardi võrra vaesemaks puhtalt maksude haldamiskulude tõttu.
Viiendaks – ülekaalulisust tekitab kalorite tarbimine koguses, mida ei suudeta päeva jooksul ära kulutada. Kui tubaka puhul on olemas selge seos kopsuvähi ning suitsetamise vahel, siis ühe või teise toiduaine ning ülekaalulisuse puhul seda väita ei saa. Näiteks Hollandis tarbitakse keskmiselt 632 ml karastusjooke päevas inimese kohta ent rasvumise määr on 16,1% - madal. Kreekas, kus karastusjooke tarvitatakse elaniku kohta 116 ml päevas, on rasvumise määr 41% - väga kõrge.
Ühtegi toiduainet ei saa pidada halvaks või heaks, on vaid valed tarbimisharjumused. Seega on paralleeli tõmbamine tubakaaktsiisi efektiivsuse ning toidumaksude loodetava mõju vahel pehmelt öeldes küündimatu. Lisaks on igasuguste toidumaksude kehtestamine diskrimineeriv sellele osale ühiskonnast, kes oskavad oma igapäevases toitumises teha mõõdukaid ja tasakaalustatud valikuid.
Kuuendaks – ohtralt kasutatavad näited, kus maksu kehtestamine on vähendanud ühe või teise toote tarbimist, ei analüüsi, kuidas see mõjutas inimeste tervisenäitajaid või kuidas muutus tarbijate menüü. Asjaolu, et karastusjookide maks on kusagil vähendanud tarbimist ei tähenda, et samal ajal ei kasvanud näiteks mahlajookide või maitsestatud jookide tarbimine ning on seega sisutühi argument.
Toiduainete Eesti päritolu toiduainetele viitava sini-must-valge lipumärgi tuntus on viimase kolme aastaga kasvanud poole võrra.
Turu-uuringute ASi läbiviidud küsitluse tulemus lubab järeldada, et neli tarbijat viiest on märganud lipumärgikest kaupluse hinnasiltidel. Statistiliselt oluliselt rohkem on kleebist märganud naised, 35-49 aastased, kõrgharidusega vastajad ning eestlased.
Toiduliidu juhi Sirje Potiseppa sõnul on lipumärk garantii, et toode on valminud Eestis ning eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades.
„Enam kui pooled vastanutest peavad märgi olemasolu vajalikuks kodumaiste toodete äratundmiseks, mis näitab, et tarbija jaoks on eestimaise eelistamine jätkuvalt oluline valikukriteerium igapäevase toidukorvi täitmisel,“ ütles Potisepp. „Eestimaisuse eelistamisel on olulisteks argumentideks värskus, tuntud kvaliteet ning harjumuspärane maitse.“
Läheneva vabariigi aastapäeva kontekstis on Toiduliit käivitanud kampaania, mis kutsub tarbijaid üles lipumärgiga tooteid märkama ning kodumaist kvaliteetset toidutoodangut eelistama.
Tänavuse kampaania raames leiab Eesti tarbija poelettidelt ligikaudu 10 000 lipumärgiga toodet. Lipukampaanias osalevad kõik AjaO, Konsumi, Maksimarketi, Prisma, Selveri, Rimi, Comarketi, Keila Tarbijateühistu, Meie Toidukaupade, Maxima ja Aldar Marketi kauplused ning Tallinna ja Tartu Kaubamaja, Stockmanni ning Solarise toiduosakonnad.
Tänavu 60. juubelit tähistav Eesti jäätiseturu liider Premia Tallinna Külmhoone valmistas möödunud aastal kehvast suvest hoolimata ühtekokku 11 miljonit liitrit jäätist. Kõrge tulemus kinnitab, et jäätisel on eestimaalaste ostuvalikutes kindel koht termomeetri näidust sõltumata.
„Jäätiseäris on ilm kahtlemata oluline tegur ja meie jaoks oli möödund aastal olulisim see, et tipphooaja jaheda ilma tõttu märkimisväärset kukkumist tootmismahtudes ei toimunud ja müügitulemused püsisid stabiilsed,“ kommenteeris Premia juhatuse esimees Aivar Aus.
Läinud aastale tagasi vaadates ja tarbimistrende hinnates tõi Aus välja pulgajäätiste populaarsuse kasvu, jätkuva poolehoiu traditsiooniliste maitsete suhtes ja kõrged nõudmised jäätise kvaliteedile.
„Nii nagu mistahes teise tootegrupi puhul on ka jäätisemaailmas trendid pidevas muutumises ja tootjatel on oluline neid silmas pidada. Põneva arenguna väärib esile tõstmist näiteks eestimaalaste üha kasvav sümpaatia pulgajäätiste vastu. See on suundumus, mis on täna väga levinud ka näiteks Põhjamaades,“ rääkis Aus. „Sellest innustatuna rõõmustame sel aastal jäätisesõpru mitmete juubelihõnguliste uudistoodetega, mille seast võivad uued lemmikud leida ka pulgajäätiste fännid,“ lisas ta.
Kui jäätise formaadi osas on eestimaalaste eelistused mõnevõrra muutunud, siis maitsete poolest ollakse jätkuvalt truud traditsioonilistele jäätistele. „Jäätisemaitsetest hinnatakse enim klassikalist vaniljet ja šokolaadi, kuid samas ollakse altid proovima ka veidi julgemaid kooslusi. Näiteks on väga sooja vastuvõtu osaliseks saanud piparmündi ja šokolaadi koorejäätis, samuti soolakaramelli täidise ja iirisemaitselise glasuuriga Vana Toomas,“ sõnas ta.
Ausi sõnul on eestimaalaste jaoks tähtis ka jäätise kõrge kvaliteet ja kohalik tooraine. „Kasutame oma vabrikus jäätise valmistamiseks kõige kaasaegsemat tehnoloogiat ja lähtume kõrgeimatest kvaliteedistandarditest. Kõik meie koorejäätised on valmistatud puhtast eestimaisest koorest ja need ei sisalda säilitusaineid,“ kinnitas Aus.
Tallinna Külmhoone alustas jäätisetootmist 1956. aastal, kui esimese jäätisetootena toodi turule plombiiri pulgajäätis. Tänaseni on tootmises 1980. aastal müügile jõudnud Regatt ning 80-ndate koolilaste lemmik Koolijäätis. Uuema ajastu kaubamärkidest on Premia sortimendis kõige populaarsem Eriti Rammus koorejäätiste sari, millele järgevad "Väike Tom", "Vana Toomas" pulgajäätised, "Vau!" topsid, samuti Kaleviga koostöös loodud Mesikäpa jäätis ning limonaadiriiulist tuttav Limpa tegelaskujuga mahlajää.
Fazer kutsub kõiki üles andma teada oma võõrsil elavatest lähedastest, et üllatada välismaal elavaid eestimaalasi Eesti Vabariigi aastapäeva puhul kodustest maitsetest tulvil leivasaadetisega.
Fazeri turundusjuhi Anne-Mai Kaarma sõnul on Vabariigi aastapäev kõigi eestimaalaste pidupäev, mida on oluline väärikalt tähistada sõltumata sellest, kas viibitakse kodumaal või võõrsil.
„24. veebruaril kaetakse Eestimaa kodudes laud traditsiooniliste rahvustoitudega, mille seas on aukohal ehe ja armastatud must leib. Et sellest heast traditsioonist saaks osa ka need Eesti pered, kes veedavad pidupäeva kaugel maal, loosime välja kümme perekonda, kes saavad vaatamata eemalviibimisele nautida kodust mekki,“ rääkis Kaarma.
„Meie eesmärk on, et kaugel maal elavad eestlased saaksid kogeda musta leiva maitset võimalikult kvaliteetsel kujul, mistõttu saadame me neile nautimiseks Musta leiva näkileivad päevalilleseemnetega – nii saame olla kindlad, et hea leivamaitse elab üle kuitahes pika teekonna,“ selgitas Kaarma.
Fazer kutsub kõiki võtma üleskutsest osa ja märkima Fazeri Facebooki lehel ära oma erinevais maailma paigus elavad eestlastest sugulased, pereliikmed või sõbrad ning jagama nende inimeste lugu. Kümnele õnnelikule saadab Fazer Vabariigi aastapäeva puhul küllusliku saadetise Fazer Must päevalilleseemnetega näkileibadega ja muude hõrgutistega.
Läheneva pidupäeva valguses on näkileivad mitmekesiste kasutusvõimaluste tõttu väga tänuväärsed. „Purusta näiteks näkileivad köögikombainis ja kasuta seda piduliku isamaalise võileivatordi valmistamisel. Näkileibu on suurepärane kasutada ka isuäratavate suupistete valmistamisel või hoopis serveerida neid põnevate dipikastmete kõrvale,“ jagas Fazeri turundusjuht soovitusi.
Fazer Grupp on pereettevõte, millele pandi alus 1891. aastal, kui Karl Fazer avas oma esimese kohviku Helsingis. Täna on grupi tooteportfellis valmistoidud, maiustused, pagari- ja kondiitritooted ning Fazer on esindatud kaheksas riigis. 1993. aastal asutatud Fazer Eesti oli esimene ettevõtte äriüksus Baltimaades.
Ettevõte hoiab täna Eesti pagaritoodete turul 15%-lise turuosaga kolmandat kohta. Fazeri tugevuseks on lisanditega leiva- ja saiatooted, taskuleivad ning röstid, tuntumad kaubamärgid on Kodusai, Must leib, Fresh ning Fazer Finest. Fazeri käive Eestis oli 2014. aastal 18,5 miljonit eurot. Käesoleval aastal tähistab Fazer 125. sünnipäeva ning eduka ettevõtte asutaja Karl Fazeri 150. sünniaastapäeva.