Toiduliit kuulutas välja 22. korda aset leidva parima toiduaine konkursi, mille võidutoode pälvib Eesti Parim Toiduaine 2016 kuldmärgi 22. aprillil toimuval Eesti Toiduainetööstuse Liidu X aastakonverentsil.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul pole konkurss vaatamata pikale ajaloole oma värskust sugugi kaotanud. “Ennekõike ootavad konkurssi toidutootjad, kes iga uue toote turule toomisel kaaluvad lisaks müügiedule ka seda, kas sellel tootel oleks potentsiaali pälvida tunnustust meie konkursil,” rääkis ta.
“Samas ei ole ka tarbijad konkursi tulemuste suhtes ükskõiksed. Turu-uuringute AS-i 2015. aasta toidumärkide uuringu kohaselt on kolmveerand Eesti tarbijatest Eesti Parima Toiduaine märgiga tuttavad ning nad teavad, et see tähistab kõrgelt tunnustatud kodumaist uudistoodet,” lisas Toiduliidu juht.
Eesti Parim Toiduaine 2016 konkursil kogunev hindamiskomisjon selgitab välja iga toidukategooria parimad tooted, lisaks valivad oma lemmiktooted ka kokkade žürii, kaupmeeste žürii, toitumisteadlaste žürii ja meediaesindajate žürii ning rahvahääletuse põhjal antakse välja Rahva Lemmiku tiitel. Nagu alati, valitakse ka tänavu parimad tooted väike-ettevõtetelt, millele kandideerivaid tooteid hinnatakse 29. ja 31. märtsil.
„Lisaks on meil heaks tavaks kujunenud ühe erižürii ellu kutsumine. Eelmisel aastal kogunes noortest koosnev žürii, kelle otsusega pälvis Tuleviku Tegijate Lemmiku tiitli Vana Tallinn Ice Cream. Meil on väga põnevad valikud ka tänavuse erižürii osas seega tasub kõigil püsida lainel – kuulutame erižürii välja märtsi alguses,“ kinnitas Potisepp.
Üldkonkursi hindamiskomisjon, mille tegevust juhib Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer, koguneb märtsis ja aprillis Tallinna Teeninduskoolis. Eesti Parim Toiduaine 2016 konkursivõitjad kuulutatakse välja Eesti Toiduainetööstuse Liidu aastakonverentsil, mis leiab aset 22. aprillil.
2015. aastal esitati Eesti Parima Toiduaine konkursile 141 toodet, mille seast Eesti Parim Toiduaine 2015 tiitli pälvis Valio Gefilus cappuccino-keefir.
Loe lähemalt konkursi võistluskategooriatest ja tingimustest aadressil
www.toiduliit.ee/parim
Sel kuul jõuab poodidesse Karl Fazeri uus šokolaaditahvlite sari Travel, mille iga tahvliga saab maiustaja osa reisiteemalisest elamusest – alates meelelahutuslikust videoloost kuni lennupiletini välja.
Travel sarja kuuluvad neljast maailma linnast, Rio de Janeirost, New Yorkist, Kopenhaagenist ja Londonist inspireeritud maitsed – piparmündimaitselised šokolaadid värviliste kommidega, valged šokolaadid krõbeda lagritsa ja vaarikatükkidega, piimašokolaadid krõmpsuva iirise ja soolaküpsistega ning jääkohvi ja mudakoogiga.
“Travel sarja sünnilugu ulatub kaugele ajalukku ja kannab ajas edasi Karl Fazeri suurt reisilembust, pakkudes midagi värsket maiustajatele, kes otsivad pidevalt uusi maitseelamusi. Karl Fazer oli hingelt rändur, kes tõi oma ringreisidelt koju tavatuid hõrgutisi,” selgitas Fazer Eesti maiustuste kategooriajuht Triin Aasma. Ta lisas, et uus sari kõnetab seetõttu kindlasti kõiki, kes armastavad seiklusi ja reisimist ning peavad lugu heast maiuspalast.
Aasma lisas, et Karl Fazer Travel sari pakub vaheldust tavapärastele šokolaaditahvlitele nii maitse, kuju kui ka sisu poolest. “Uued maitsenüansid, šokolaaditahvlite uutmoodi kujundus ja eranditult iga šokolaadiga kaasas käiv auhind teevad sellest sarjast tõelise üllataja. Kas poleks mitte tore saada lisaks mõnusale maiusele ka näiteks lõbusa sambatunni Rio de Janeiros, vannipart oma Kopenhaageni hotelli või karikatuuri Big Beni ees,” tõi ta näiteid šokolaaditahvlites peituvatest elamustest.
“Eksklusiivseima auhinnana on maiasmokkadel võimalus võita lennupilet Rio de Janeirosse, New Yorki, Kopenhaagenisse või Londonisse,” lisas ta.
Karl Fazer Travel šokolaadid tulevad müüki 130-grammiste tahvlitena. Iga paberi pöördel on unikaalne kood, mille sisestamisel veebileheküljel www.karlfazertravel.com saab teada, milline unikaalne auhind šokolaadiga kaasneb.
Fazer Grupp on pereettevõte, millele pandi alus 1891. aastal, kui Karl Fazer avas oma esimese kohviku Helsingis. Täna on grupi tooteportfellis valmistoidud, maiustused, pagari- ja kondiitritooted ning Fazer on esindatud kaheksas riigis. 1993. aastal asutatud Fazer Eesti oli esimene ettevõtte äriüksus Baltimaades. Käesoleval aastal tähistab Fazer 125. sünnipäeva ning eduka ettevõtte asutaja Karl Fazeri 150. sünniaastapäeva.
Toiduliit selgitab juba 22. korda välja parima uudistoote, mis pärjatakse tiitliga Eesti Parim Toiduaine 2016. Möödunud aastate konkursivõitjate sõnul on pälvitud kuldmärk andnud toote müügile suurt hoogu ning loob ka head eeldused kestvaks müügieduks, kui toodet piisavalt tarbija ootustest lähtudes kaasajastatakse.
2015. aasta parima toiduaine tiitli pälvis Valio Gefilus cappuccino-keefir ning Valio Eesti turundusdirektori Krista Kalbini sõnul kasvas võidutoote müük kevad-suvel pea kolm korda.
„Mais nägime ligi kolmekordset müügi kasvu ning aasta lõpu seisuga jäi kasv kahekordseks. Konkursivõit, Toiduliidu tehtud reklaam kauplustes ning meie endi lisapanus toote tuntuse kasvule tagas selle, et Gefilus cappuccino-keefir on täna jätkuvalt kõige populaarsem pudelikeefir,“ rääkis Kalbin.
Nišitootest turuliidriks
Sama efekti tõestas ka 2014. aasta konkursi võitja, Farmi Kreeka jogurti sarja edukas käekäik. „Naturaalne Kreeka jogurt, mille turule toomisega võtsime tegelikult tohutu riski, kasvatas konkursijärgselt müüki 2,3 korda ning ka terve Kreeka jogurtite sari kasvas muljetavaldavad 1,5 korda,“ rääkis Farmi turundusjuht Ruta Kallaspoolik. Ta lisas, et naturaalne Kreeka jogurt on tänaseni AC Nielseni andmetel Eesti müüduim maitsestamata jogurt.
Võidutoodete pikka iga tõestavad Leiburi Rukkipala ja Saku Kulla edulood. Rukkipala, mis võitis 2004. aasta konkursil nii oma kategooria hõbemärgi kui ka Eesti Parim Toit Tervisele 2004 kuldmärgi, tõusis konkursijärgselt Eesti populaarseimaks palaleivaks ning on täna Eesti turu kõige müüvam leib.
„Tõime Rukkipala turule 2003. aasta märtsis ning kuigi enne seda olid turul mõned analoogid, olid koorikleivad pigem ebapopulaarseid. Rukkipala unikaalne struktuuri ja maitse kooskõla võitis kohe tarbijate südame ning pälvis tunnustuse ka konkursil. Seetõttu kannab Rukkipala ka täna, 12 aastat hiljem jätkuvalt uhkusega pakendil Parima Toiduaine märke,“ rääkis Leiburi tootejuht Illi Pikk.
Edu eeldab toote arendamist
Ka täpselt 10 aasta eest Eesti Parima Toiduaine tiitli pälvinud Saku Kuld naudib tänaseni suurt müügiedu. „Saku Kuld on meie esindusõlu, mille turuosa kasvab ja aina rohkem õllesõpru eelistab just seda marki,“ rääkis Saku turundusjuht Kadri Ärm, kes tõdes, et Saku Kuld on kaubamärgi pika eluea saaavutamise nimel ka põhjaliku uuenduskuuri läbinud.
„Esiteks võtsime paar aastat tagasi kasutusele nõudliku Saksa õllepruulimisseaduse nimega Reinheitsgebot ehk Purity Law, mis sätestab õlle valmistamisele väga ranged 16. sajandist pärinevad pruulireeglid. Selle kohaselt võib parima kvaliteediga õlu koosneda vaid kolmest komponendist – vesi, humal ja odralinnas. Teine suurem täiendus oli Kulla pruulimine väiksesse ja käepärasemasse 0,33 l pudelisse ajal, mil kindel õlleturu standard oli 0,5l pudel. Just sellises pudelis leidis filtreerimata Saku Kuld tunnustust 2013. aasta konkursil,“ rääkis Saku esindaja.
Hoogu väiketoodetele
Mullusel konkursil parima Põhja-Eesti väiketootja tiitli pälvinud „Saaremaa vöi karulauguga“ tootja Gurmeeklubi OÜ tegevjuht Peeter Tava kinnitas, et tiitel andis lisakindlust, et meeskond on tegemas õiget asja.
„Kindlasti saime sellest indu juurde uute ja põnevate toodete väljaarendamiseks. Gourmet Club’i kaubamärgi all poelettidelt leitavad maitsestatud hummuste sarja areng ja müügiedu sai suures osas hoo sisse just sellest konkursivõidust. Ka 2012. aastal parima toiduaine tiitli võitnud Caesari kaste on veel 4 aastat hiljemgi meie TOP 3 kuuluv müügitoode. Loomulikult sai meie karulauguga maitsevõi tänu konkursivõidule ning Toiduliidu reklaamikampaaniale ka lisatähelepanu uute ja vanade klientide hulgas, mida näitasid ka müüginumbrid,“ kinnitas Peeter Tava.
Loe lähemalt konkursi võistluskategooriatest ja tingimustest aadressil
www.toiduliit.ee/parim
Tänavusel Eesti Parima Toiduaine konkursil kandideerib Parima Toiduaine tunnustusele ühtekokku 190 toodet, millest ligi pooled on valminud Eesti väikeettevõtetes. Ühtekokku osaleb oma toodetega piirkondlikul konkursil rekordilised 46 väiketootjat.
„Meil on suur rõõm näha, et üha rohkem väiketootjaid on leidnud tee meie parimate piirkondlike tootjate konkursile. See kinnitab, et konkursi hindamiskomisjoni seisukoht on ka väiketootjate silmis piisavalt kaalukas tagasiside nende toodetele ning tunnustusega kaasnev tähelepanu on mõjutanud piisavalt ka toodete müügitulemusi,“ rääkis Sirje Potisepp.
Tema sõnul on väikeettevõtetes valminud toodetel eestimaalaste toidulaual väga oluline roll. „Väikeettevõtete tootmismahud on suurtööstustega võrreldes küll pigem tagasihoidlikud, aga nende eesmärk ongi mõnevõrra erinev suurtootjatest. Kui suurtootjad katavad igapäevase toidulaua, siis väikeettevõtete toit rikastab seda, pakkudes põnevaid maitsekooslusi ning üllatades uudsete toidukategooriatega,“ kinnitas ta.
Enim tooteid esitasid konkursile Põhja-Eesti väikeettevõtted, kelle seast pürgib parima toote tiitlile 37 toodet. Lõuna-Eesti väiketootjad esitasid konkursile 14 toodet, Lääne-Eesti väiketootjad 19 toodet ning Virumaa väikeettevõtted 17 toodet.
Potisepa hinnangul on ka suurtootjate toiduainete konkurss vägagi pingeline – ühtekokku kandideerib tänavusele Eesti Parim Toiduaine 2016 tiitlile täpselt 100 toodet. Kõige tihedam rebimine seisab sel aastal ees lihatoodete kategoorias, kus võidu nimel konkureerib 24 toodet.
Konkursi Eesti Parim Toiduaine hindamiskomisjoni tegevust juhib Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Hindamiskomisjonid kogunevad hindama hõbemärkidele kandideerivaid suurtootjate tooteid 15. ja 16. märtsil, väiketootjate tooted astuvad võistlustulle 29. ja 31. märtsil. Eesti Parim Toiduaine 2016 selgitatakse välja 6. aprillil toimuval hindamisel ning tehakse teatavaks Eesti Toiduainetööstuse Liidu X aastakonverentsil, mis leiab aset 22. aprillil.
2015. aastal tunnistati Eesti parimaks toiduaineks Valio Gefilus cappuccino-keefir.
Loe lähemalt Eesti Parima Toiduaine konkursist aadressil www.toiduliit.ee/parim
Täna ja homme toimuvad Tallinna Teeninduskoolis Eesti Parima Toiduaine konkursi hindamised, kus kuulutatakse välja esimesed tooted, mis saavad õiguse kanda pakendil auhinnalist hõbemärki.
Täna selgitab hindamiskomisjon välja, milline on tänavune parim kalatoode, valmistoode, kaste, piimatoode, pagaritoode ja kondiitritoode. Kuuele tiitlile kandideerib ühtekokku 47 toodet.
„Traditsiooniliselt on väga suur konkurents piimatoodete kategoorias, kus võistlustulle astub 15 toodet. Nende seast leiame nii erinevate maitsetega juustusnäkke, uudsete põnevate kategooriatena jogurtismuutid ja täispiimast tooted, aga ka esimese Eesti Parima Toiduaine tiitli pälvinud toote Võideksi uue funktsionaalse toote järeltulija,“ rääkis Potisepp.
Tema sõnul on eriti suur rõõm valmistoitude kategooria suure osalejate arvu üle. „Kui eelmisel aastal oli valmistoodete kategoorias kolm võistlejat, siis tänavu on stardipakul tervelt 12 maitsvat toodet,“ lisas ta.
Kolmapäeval, 16. märtsil valib hindamiskomisjon parimad tooted kõige tihedama konkurentsiga lihatoodete kategoorias, aga ka köögiviljatoodete, magustoitude ja muude toodete kategoorias. Kolmapäeval maitseb hindamiskomisjon ühtekokku 41 võistlustoodet.
Üldkonkursi hindamiskomisjoni tegevust juhib Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Väike-ettevõtete konkursil kandideerivate piirkondlike toodete hindamised toimuvad 29. ja 31. märtsil ning kuldmärkidele kandideerivate toodete hindamine 6. aprillil.
Tänavusele konkursile esitati ühtekokku 190 toodet, millest 103 võistleb suurettevõtete konkursil ning 87 piirkondlike väikeettevõtete konkursil. Eesti Parim Toiduaine 2016 konkursivõitjad kuulutatakse välja Eesti Toiduainetööstuse Liidu X aastakonverentsil, mis leiab aset 22. aprillil.
Loe lähemalt konkursi võistluskategooriatest ja tingimustest aadressil
www.toiduliit.ee/parim
Iga kategooria parimate toodete väljakuulutamist saab jälgida Eesti Parim Toiduaine Facebookis
Eesti Parima Toiduaine 2016 konkursi tänasel hindamispäeval tunnustati oma toidukategooria parima tiitliga seitset toodet, mis saavad õiguse kanda edaspidi pakendil konkursi hõbemärki.
Kuigi algselt oli kavas kuulutada välja kuus võitjat, siis üllatuslikult pälvisid Valio Atleet Cheddar juust ja Farmi hapendatud täispiim piimatoodete kategoorias võrdse summa, mistõttu otsustati mõlemale omistada Parim Piimatoode 2016 hõbemärk.
Parim Kalatoode 2016 on Läätsa Kalatööstuse vinnutatud Saaremaa kilud. Parim Valmistoode 2016 tiitli pälvis Saarioinen Eesti oma Mamma Lotte lemmikampsude sarjas ilmunud riisipudruga Hommehommikupuder. Felixi Lõhemajonees suitsulõhega tunnustati parimaks tooteks kastmete kategoorias. Pagaritoodete hindamisel tunnustas hindamiskomisjon kõrgeimate punktidega Eesti Leivatööstuse Rukkiräägurukkileiba. Kondiitritoodete kategoorias omistati parima toote hõbemärk Gustavi Kuninglikule astelpaju toorjuusturullile.
Konkurssi korraldava Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul oli 47 toote maitsmine hindamiskomisjoni liikmetele väga suur väljakutse. “Ükski hindamisel osalenud toode ei tulnud konkursile niisama õnne proovima – tooted on kõik tõesti maitsvad ja etteheiteid nende kvaliteedile on praktiliselt võimatu teha,” kinnitas Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp ning lisas, et 6. aprillil koguneval lõppžüriil saab olema ääretult keeruline valida hõbemärkide võitjate seast see kõige parem ehk Eesti Parim Toiduaine 2016.
Homme, 16. märtsil maitseb hindamiskomisjon 41 toodet, et selgitada välja parim lihatoode, parim köögiviljatoode, parim magustoit ja muude toodete kategooria parim. Ühtekokku osaleb tänavusel konkursil 190 toodet, millest 103 on valminud Eesti suuremates toidutööstustes ning 87 Eesti erinevates piirkondades tegutsevates väikeettevõtetes.
Hindamiskomisjon koguneb kuldmärkidele kandideerivaid tooteid hindama 6. aprillil, väikeettevõtete parimad tooted selgitatakse välja 29. ja 31. märtsil toimuvatel hindamistel. Võidutooted kuulutatakse välja 22. aprillil toimuval Eesti Toiduainetööstuse Liidu X aastakonverentsil.
Loe lähemalt konkursi võistluskategooriatest ja tingimustest aadressil
Võidutoodete väljakuulutamine toimub jooksvalt Eesti Parima Toiduaine Facebookis aadressil www.facebook.com/EestiParimToiduaine
Eesti Parima Toiduaine 2016 konkursi tänasel hindamispäeval tunnustati oma toidukategooria parima tiitliga viit toodet, mis saavad samuti õiguse kanda edaspidi pakendil konkursi hõbemärki.
Tänavuse kõige tihedama konkurentsiga lihatoodete kategooria hõbemärk läks üllatuslikult taaskord võrdse punktisummaga kahele tootele. Parima lihatoote hõbemärki hakkavad kandma nii Rannarootsi Grillkoot kui ka Talleggi Rukkipaneeringus grillsteigid.
Köögiviljade degusteerimise käigus osutus parimaks tooteks Põltsamaa Sügisesalat. Magustoitude kategoorias jättis hindajatele parima mulje Balbiino Mango smuutike. Lisaks omistati muude toodete kategoorias Parim Toit Lastele 2016 tunnustus Salvesti Põnn ökoloogiline neljaviljapudrule banaani ja mustikaga.
Eilsel hindamisel omistati Parim Piimatoode 2016 hõbemärk nii Valio Eestile kui ka Farmi Piimatööstusele, kuna Valio Atleet Cheddar juust ja Farmi hapendatud täispiim pälvisid piimatoodete kategooria hindamisel võrdse summa.
Parim Kalatoode 2016 on Läätsa Kalatööstuse vinnutatud Saaremaa kilurümbad. Parim Valmistoode 2016 tiitli pälvis Saarioinen Eesti oma Mamma Lotte lemmikampsude sarjas ilmunud riisipudruga Hommehommikupuder.
Felixi Lõhemajonees suitsulõhega tunnistati parimaks tooteks kastmete kategoorias. Pagaritoodete hindamisel andis hindamiskomisjon kõrgeimad punktid Eesti Leivatööstuse Rukkiräägu rukkileivale. Kondiitritoodete kategoorias omistati parima toote hõbemärk Gustavi Kuninglikule astelpaju toorjuusturullile, mida valmistab Mattias Café.
Konkurssi korraldava Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul kinnitasid hindamispäevad taaskord, et Eesti toiduainetööstuses tegutsevad tõelised professionaalid, kes teavad, kuidas tarbijat ikka ja jälle millegi ootamatu, maitsva ja kvaliteetsega üllatada.
“Konkursitooted näitasid, et toidutööstused teevad väga traditsiooniliste toiduainetega nagu kilud, hapupiim, juust, sealiha ja leib tõeliselt julgeid katsetusi ning tulemuseks ei ole mittepööraselt kallis veider nišitoode, vaid midagi sellist, mis väärib kindlasti kohta iga eestimaalase toidulaual. Rääkimata sellest, kui suur on nende kvaliteetsete ja maitsvate toodete ekspordipotentsiaal,“ rääkis Sirje potisepp.
Kõigi hõbemärgi pälvinud toodete seast valib 6. aprillil kogunev hindamiskomisjon välja ühe toote, millele omistatakse konkursi kõrgeim tunnustus – Eesti Parim Toiduaine 2016 kuldmärk. Ühtekokku osaleb tänavusel konkursil 190 toodet, millest 103 on valminud Eesti suuremates toidutööstustes ning 87 Eesti erinevates piirkondades tegutsevates väikeettevõtetes. Väikeettevõtete parimad tooted selgitatakse välja 29. ja 31. märtsil toimuvatel hindamistel.
Võidutooted kuulutatakse välja 22. aprillil toimuval Eesti Toiduainetööstuse Liidu X aastakonverentsil.
Loe lähemalt konkursi võistluskategooriatest ja tingimustest aadressil
www.toiduliit.ee/parim
Täna Hotell Euroopas Euroopa-ülest lastele toidu turundamise eneseregulatsiooni süsteemi EU Pledge tutvustanud Rocco Renaldi sõnul saab mistahes lastele suunatud reklaami ja toidukoostise piiramisel olla tulemus ainult juhul, kui piiranguid järgitakse kõikides liikmesriikides ning need on valminud koostöös kõigi asjassepuutuvate huvirühmadega.
Renaldi sõnul on kasutu kehtestada riiklikul tasandil seadusi, mis piiravad toidutootjaid ebaproportsionaalselt, kui naaberriigis või isegi sama riigi kauplustes on saadaval analoogsed imporditud toidutooted, millele piirangud ei kehti.
„Ainus võimalus tagada, et ühe riigi toiduaineid ei seata ebavõrdsesse konkurentsipositsiooni, on luua juhised, millest lähtutakse kõikjal Euroopas. Nende juhiste järgimises peavad kõik osapooled omavahel kokku leppima – neid ei saa tööstustele peale suruda,“ kinnitas ta.
Rocco Renaldi, kes on alates 2008. aastast juhtinud EU Pledge initsiatiivi, mis tegeleb lastele vastutustundliku toidu ja joogi turundamise küsimustega, tutvustas toidu- ja tervisevaldkonna ekspertidele Euroopas tegutsevate suurettevõtete eneseregulatsiooni mehhanismi.
„Meie programmiga on tänaseks liitunud 22 suurettevõtet, kes haldavad umbes 85% reklaamiturust, ning sellega on nad võtnud endale kohustuse olla ülimalt vastutustundlik selles osas, kuidas nad turundavad oma tooteid alla 12-aastastele lastele. Ettevõtted järgivad väga detailseid ettekirjutusi, mille raames sõltub piirangute ulatus toidu koostisest – kui palju on seal nii kahjulikke kui ka kasulikke komponente. See on regulatsioon, mis motiveerib ühtlasi tootjaid oma toodete koostist parandama,“ selgitas Renaldi.
Kuigi EU Pledge programmiga liituvad ennekõike ettevõtted, on programmi reeglistik saanud aluseks mitmete riiklike ja rahvusvaheliste toidu- ja toidureklaami regulatsioonide loomisel. Ka Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on toidutööstused aastaid teinud ettevalmistusi selleks, et sõlmida suurtööstustega kokkulepe lähtuda tulevikus EU Pledge reeglistikust.
„Me peame eneseregulatsiooni nii reklaami kui ka toidu koostise osas palju tõhusamaks ja tulemuslikumaks meetmeks kui seni käsitletud toidumaksude ideed, mille mõju nii tarbijale, toidusektori konkurentsiolukorrale, aga ka maksu haldamiseks ja seireks vajalikku administratiivkulu ei ole tänaseni seadustamiseks vajaliku detailsusega analüüsitud,“ tõdes Sirje Potisepp.
Tema sõnul jõudsid ka seminaril osalenud tõdemuseni, et palju olulisem kui toidu koostise ja reklaamimise reguleerimine on teavitustöö lastevanemate suunal, et kujundada juba noores eas inimese toitumisharjumusi ning kasvatada aasta-aastalt vähenevat laste füüsilist aktiivsust.
„Me loodame väga, et kuuleme lähitulevikus riigiesindajatelt lisaks toidukoostise reguleerimise soovile ka reaalseid ideid, kuidas plaanitakse nii laste kui ka lastevanemate suunal teavitustegevust tõhustada ning milliste meetmetega motiveeritakse lapsi rohkem liikuma,“ sõnas Potisepp.
Seoses lihavõttenädalal mitmekordistuva kohupiimanõudlusega suurendab Valio märkimisväärselt tootmismahte. Kõige suurem hüpe toimub torupakendis kohupiimakreemide segmendis, kus möödunud aastal kerkis müük koguni 90%.
Valio Eesti turundusdirektori Krista Kalbini sõnul on kätte jõudnud kohupiima söömise tipphooaeg.
„Märtsikuud võiks suisa nimetada kohupiimapühaks, mil kohupiima tarbimine kasvab hüppeliselt. Arvestame seda nii tootmismahte planeerides kui tootearenduses,“ selgitas ta ja lisas, et kevadpühade tähistamiseks jõudis poelettidele ka uus Alma metsmaasika kohupiimakreem, mis on lihavõtete puhul spetsiaalses pühadepakendis.
Kalbini sõnul on erinevate kohupiimasortide valik meie poelettidel väga lai, mille seast saab igaüks leida just oma perele sobivaimad tooted. „Kuna lihavõttekuul küpsetatakse tavapärasest enam erinevaid kohupiimakooke ja –pirukaid, siis nutikas perenaine varub külmikusse just torupakendis kohupiimakreeme – need sobivad ideaalselt nii kookide koostisse kui ka koheseks söömiseks,“ rääkis ta.
Küpsetatakse enim just lastega peredes ja see peegeldub Valio turundusdirektori hinnangul selgelt ka tarbimistrendides. „Kohupiimakreemi ostetakse peamiselt just lastele, kuna see kuulub kõige pisemate suurimate lemmikute hulka. Kohupiimakreem on kahtlemata tervislik valik, kuna sisaldab kasvavale organismile vajalikku valku ja kaltsiumit,“ sõnas ta ning lisas, et kohupiimakreem on siiski olulisel kohal ka täiskasvanute toidusedelis.
Maitsete poolest on Valio kogemusel esirinnas traditsiooniline vanilje, järgnevad erinevad marja- ning puuviljamaitsed nagu metsmaasikas ja aprikoos. Kui maitse-eelistused on ootuspärased siis mõnevõrra üllatav on aga aeg, mil kohupiima enim süüakse. „Ehkki võiks arvata, et kohupiimakreem on pigem levinud hommikul, siis tegelikult süüakse seda enim hoopis õhtul kas magustoiduks või ooteks,“ selgitas Kalbin.
Alma kohupiimakreemid valmivad puhtast Eesti piimast ning on lõhna- ja säilitusainete vabad. Märtsikuus on Alma metsmaasika, aprikoosi ja iirise-rosina kohupiimakreemid pühademeeleolu loova pakendikujundusega.
Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud ValioEesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 380 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.