Eesti toidu maailma viimisel on nii riik kui organisatsioonid ära teinud suhteliselt palju, kuid puudu on koostööst ning ühtsest koordineerimisest, ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp tänasel Arvamusfestivali diskussioonil „Teeme Eesti toidust ülemaailmse hiti“.
„Hea näide on e-residentsuse projekt – mõeldi idee välja, viidi ellu ning jõuti sellega edukalt maailma esiväljaannete lehekülgedele, kuid selle taga seisis konkreetne tiim konkreetse eesmärgiga. Täpselt sama vajaks Eesti toit,“ rõhutas Potisepp. „Me võime siin välja mõelda ja rääkida paljudest ideedest, aga kuni seda keegi järjekindlalt ei juhi ning pole seatud ühiseid eesmärke, ei tule Eesti toidu maailmakaardile märkimisest midagi välja.“
Potiseppa sõnul saab riik Eesti toidust ülemaailmse hiti tegemiseks kaasa aidata ühtse brändi loomise ning selle tugeva turundamise kaudu. „Riik ei saa otseselt sekkuda äritegevusse, kuid oluline oleks luua tugev usaldus Eesti toidu vastu, millele tööstusettevõtted saavad rajada ka oma eksporditegevuse.“
Eestis on olemas tohutu väärtus meie puhta looduse näol, mis annab hea võimaluse eheda Eesti toidu turundamiseks välisriikides, leidsid paneelis osalenud Arengufondi ekspert Kristjan Lepik, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Andres Oopkaup, LaMuu asutaja Rasmus Rask ning Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
Taasiseseisvumispäeva eel kutsuvad toidutootjad kõiki tarbijaid üles katma pidulauda Eesti toiduga, et seeläbi toetada kohaliku toidusektori elujõulisust.
Viimaste nädalatega kiirelt levinud seakatk ning idanaabri kaubanduspiirangud on toidusektori pannud kõige keerulisemasse olukorda viimase aastakümne jooksul, ent tarbijate teadlikkus ja kasvav lojaalsus kodumaise toidu vastu on aidanud sektoril püsima jääda.
Uuringute järgi on eestlaste usaldus oma toiduainete vastu kasvanud 87 protsendini. „Ükski külmutatud tooraine kaugest riigist ei suuda asendada värsket kohalikku toorainet ja meie oma toiduspetsialistide südamega tehtud tööd,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. „Seetõttu kutsun kõiki eestimaalasi üles valima oma pidulauda nii palju head eestimaist toitu kui võimalik. See, et meil on oma toit ja elav toidukultuur, on ainult tänu siinsele tarbijale, kes austab ja armastab Eesti toitu - see väärib hoidmist ja tähistamist,“ lisas Potisepp.
Eesti toit on paljudes riikides tuntud oma kõrge kvaliteedi, hea maitse ning puhtast keskkonnast pärit tooraine kasutamise järgi. Eesti väiksus on siinkohal väga suureks eeliseks - tooraine on kohalik, jõudes tootjateni ilma eritöötluseta värske ja naturaalsena.
Eesti toidutööstuse sektoris tegutseb üle 500 ettevõtte ning neis töötab kokku üle kümne tuhande oma ala professionaali. „Iga suure tehase taga on ju tegelikult meie oma inimesed, kelle käe all valmib toit samasuguse pühendumusega kui koduköögis,“ ütles Potisepp. Seega mõjutab Potiseppa sõnul tarbija poes tehtud ostuotsused mitte üksnes ettevõtjaid, vaid ka neid kümneid tuhandeid töötajaid, kes selles sektoris igapäevaselt töötavad.
Alates augustist on Valio Gefilus 2GO jogurtishottide sarjas saadaval troopiliselt suvehõnguline Tutti-Frutti maitse.
Valio Eesti turundusdirektori Krista Kalbini sõnul on mullu sügisel turule tulnud 2GO leidnud endale kindla koha paljude perede ostukorvis ja külmkapis. „Laeva tehase uus pudeliliin on täisvõimsusel tööle saanud vähem kui aasta peale esimest käivitamist. 80% toodetavatest jogurtishottidest müüme täna Eestis, 20% Lätis ja Leedus ning naaberriikide osakaal müügis kasvab pidevalt,“ rääkis Kalbin.
„Keeratava korgiga 100-grammises pudelis 2GO sobib hästi kiire elutempoga inimestele, kes ajanappuses sageli hommikusöögi jaoks aega ei leia, kuid meelsasti 2GO pudeli endale töölesõiduks või kergeks keskpäevaseks kõhutäiteks kaasa haaravad. Samuti on 2GO tänuväärne toode lapsevanematele, kes lõbusavärvilise pudelikese abil lapsi sööma meelitavad“ rääkis Kalbin.
Tutti-Frutti 2GO troopilises maitses on tunda ananassi, mangot, õuna ja punast apelsini. Sarnaselt teistele Valio Gefilus toodetele sisaldab ka uue maitsega 2GO jogurtijook maailmas enimuuritud LGG piimhappebakterit ja D-vitamiini, mis toetavad immuunsüsteemi normaalset talitlust. Kõik Gefilus tooted on säilitusainevabad.
Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Venemaalt, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 360 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.
Eesti inimesed söövad aina vähem traditsioonilist saia, eelistades pigem tervislike lisanditega pagaritooteid. Kui 2005. aastal moodustas valge saia osakaal ligi 35%, siis tänavu on see vaid veerand kõikidest Eesti pagaritoodetest.
Fazer Eesti müügidirektori Vladimir Sapožnini sõnul on kõikide pagaritoodete lõikes just traditsiooniline valge sai teinud viimasel kümnendil läbi suurima languse. “Eestlased on hakanud tunduvalt rohkem tarbima täisteratooteid, röstsaiu ja kukleid ning eelistavad saiu, mis sisaldavad erinevaid tervislikke lisandeid nagu seemned, kliid ja terad,” sõnas Sapožnin ning lisas, et see motiveerib ka leivatootjaid turule tooma tervislikemaid alternatiivne ning arendama olemasolevat tootevalikut.
Kuigi Eesti pagaritööstuse üks vanemaid tooteid, tänavu 21. sünnipäeva tähistav traditsiooniline Fazeri Kodusai on juba aastaid olnud ettevõtte enimostetud saiatoode, tõi Fazer tarbijaeelistustele vastates augustis turule kolm tervislikumat täistera Kodusaia röstsaia. Uute e-ainevabade röstide retseptides on suurt rõhku pandud just mineraalide ja vitamiinirohketele lisanditele. Lisaks klassikalisele röstsaiale leiab valikust seemnetega rösti, mis sisaldab päevalille- ja linaseemneid ning India safraniks peetavat kurkumit ehk kollajuurt. Madala suhkrusisaldusega kliidega Kodusaia röstsai sisaldab aga hulgaliselt soolte tööd soodustavaid nisukliisid.
Fazer Grupp on pereettevõte, millele pandi alus 1891. aastal, kui Karl Fazer avas oma esimese kohviku Helsingis. Täna on grupi tooteportfellis valmistoidud, maiustused, pagari- ja kondiitritooted ning esindatud ollakse kaheksas riigis. 1993. aastal asutatud Fazer Eesti oli esimene ettevõtte äriüksus Baltimaades. Ettevõte hoiab täna Eesti pagaritoodete turul 15%-lise turuosaga kolmandat kohta. Fazeri tugevuseks on lisanditega leiva- ja saiatooted, taskuleivad ning röstid, tuntumad kaubamärgid on Kodusai, Must leib, Fresh ning Fazer Finest. Fazeri käive Eestis oli 2014. aastal 18,5 miljonit eurot.
Piimateadlase Tiiu-Maie Lahe hinnangul on lehmapiim kasvavale organismile hädavajalik ja praktiliselt asendamatu toiduaine. Seetõttu ei tohiks tema sõnul ükski inimene enda ega oma pere toidusedelist piimatooteid ilma arsti ettekirjutuseta välja arvata.
„Inimesed kipuvad üha sagedamini süüdistama valest toitumisest, vähesest füüsilisest aktiivsusest või muudest tervisehädadest tingitud seedehäiretes piima ning otsustavad ilma arstiga konsulteerimata piimatooted menüüst välja arvata. Tegelikult see terviseprobleeme ei lahenda – pigem tekitab see organismis piima erinevate komponentide nagu valkude, kaltsiumi ja vitamiinide defitsiidi ning varem või hiljem annab organism seepeale hoopis tõsisemat häirekella,“ rääkis Tiiu-Maie Laht.
Tema sõnul levib piima kohta meedias väga palju müüte, mis paneb kergeusklikumaid inimesi arvama, et lehmapiim ei ole inimesele vajalik. Tegelikult on piimakarja peetud meie aladel juba üle 5000 aasta, mistõttu on ka piima ja piimatoodete söömine sama loomulik kui leiva, liha või juurviljade toiduks tarvitamine.
„Aastatuhandetega on meie organism õppinud lehmapiima koostisaineid vajalikul moel töötlema, et omandada sellest keha normaalseks toimimiseks vajalikku. Piima regulaarne toiduks tarvitamine aitab säilitada piimasuhkru poolitamiseks vajaliku ensüümi aktiivsust – kuni piim on meie menüüs, seni tuleb organism sellega ka toime. Haiguslikud seisundid, mille puhul tuleb piimatoodete osakaalu menüüs vähendada või neile asendus leida, on eestlaste seas harvad ning kindlasti ei tohiks seda otsust teha ilma vastava diagnoosita,“ rõhutas Laht.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on murettekitav asjaolu, et üha rohkem kõlab meedias piimateemalisi seisukohti inimestelt, kes ei ole tegelikult lehmapiima mõju siinsete inimeste organismile analüüsinud. „Täiseas inimese toidu koostis on läbi aegade olnud sõltuvalt kliimavööndist erinev, mistõttu sobib ka Eesti ja ülejäänud Euroopa inimestele teistsugune toit kui Aasia ja Aafrika rahvastele,“ selgitas ta.
Tema sõnul on Eesti lehmapiima kvaliteet üks kõrgeimaid maailmas ning siinsed piimatootmise tehnoloogilise protsessi kontrollisüsteemid samuti ühed rangeimad. „Peaksime seetõttu usaldama rohkem Eesti omi teadlasi ning suhtuma Eesti piima suurema austusega. Lehmapiim ja sellest valmistatud tooted on meie igapäevase toidu olulised koostisosad,“ kinnitas Potisepp.
Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
31.08.2015
Kodumaise toidu populariseerimiseks kuulutatakse september esmakordselt Eesti toidu kuuks. Kokku toimub kuu jooksul üle 30 Eesti toidule pühendatud sündmuse.
„Eesti toidu kuu võtab kokku olulisemad septembris toimuvad festivalid ja sündmused ning avab saagiajal meie toidukultuuri kogu selle kirevuses,“ ütles Eesti toidu kuu projektijuht Kadi Raudsepp. „Eesti inimesed peavad oluliseks toidu kodumaist päritolu, sest meil kasvatatu ja toodetu on kvaliteetne, meele- ja suupärane. Selle võtab kokku ka kuu juhtmõte - „Ma armastan Eesti toitu“.“
Eesti toidu kuu raames toimub üle Eesti enam kui 30 festivali, laata, näitust, messi ja konverentsi. „Eesti toidu kuu programm avab meie köögi kõikvõimalikud tahud alates metsaandide kasutamisest ja laialt levinud kombest talveks hoidiseid teha ning lõpetades kohaliku tooraine kasutamisega tipprestoranide poolt,“ rääkis Raudsepp.
Toidukuu algab Karksi-Nuia meefestivaliga ja lõpeb leivanädalaga Eesti Põllumajandusmuuseumis. „Nende kahe vahele mahuvad nii seenefestivalid, Põhjamaade toiduprofessionaalide kõrgetasemeline ärifoorum SAUCE 2015, Eesti toidu tutvustamine Helsingis, Pariisis ja Berliinis,“ ütles Kadi Raudsepp ja lisas, et kodumaise tooraine võtavad oma menüüdes tähelepanu alla ka mitukümmend Eesti tipprestorani.
Eesti toidu kuu avatakse ametlikult Viimsi taluturul laupäeval, 5. septembril kell 11.
Eesti toidu kuu programmi leiab www.eestitoit.ee ning Facebookis https://www.facebook.com/events/855548084536962/.
Toidukuu on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015-2020“. Varem on Põllumajandusministeerium koos koostööpartneritega korraldanud selle raames Eesti toidu väljaku 2014. aasta laulupeol „Aja puudutus. Puudutuse aeg“ ning tänavu suvel toimunud esimese üle-eestilise avatud talude päeva.
Septembrikuus jõuavad poelettidele Valio Eesti Atleet juustukaubamärgi värskema ilme saanud logo ja pakendidisainiga tooted.
„Atleet juust on üks armastatumaid juustukaubamärke Eestis, mille retsept on püsinud muutumatuna selle loomisest alates. Ligemale 30 aastat vana retsepti autor on Võru juustutööstuse tehnoloog Valve Kelp, kellele omistati 1984. aastal Moskva rahvamajandussaavutuste näitusel Atleedi juustu ja tehnoloogia väljatöötamise eest pronksmedal,“ tutvustas legendaarse juustu ajalugu Valio Eesti turundusdirektor Krista Kalbin.
„Kuna iga väärikas kaubamärk peab oma sära säilitamiseks arenema, otsustasime ka meie Atleet juustusarja sel aastal uuendada – laiendame sarjas pakutavate toodete valikut ning anname neile ka uue näo,“ selgitas Valio Eesti turundusdirektor Krista Kalbin.
Uue pakendikujunduse saab kogu Atleedi juustuvalik, kuhu kuuluvad viilujuustud, tükijuustud ning sellest kevadest alates ka maitsestatud juustusnäkid. Kalbini sõnul muutuvad Atleedi pakendid ühtsemaks ja värviküllasemaks. Senisest suurem logo pakendi keskmes aitab toodetel poeriiulil selgemalt silma paista. Uutele pakenditele on lisatud ka inspireerivad toidupildid, mis annavad juustu kasutamiseks häid ja tervislikke ideid.
Kalbini sõnul on Atleet Eestis nii tuttav ja tuntud juust, et seda peetakse teinekord lausa juustutüübiks, mitte kaubamärgiks. „Meil on hea meel, et Atleedil on eestimaalaste toidulaual juba aastakümneid kindel koht. Aastas müüme Atleedi juustu Eesti turul ligi 900 000 kilogrammi, mis on silmapaistev tulemus. Selle põhjuseks võib pidada juustu klassikalist maitset ning aastate jooksul muutumatuna püsinud kõrget kvaliteeti,“ sõnas Kalbin.
Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Venemaalt, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 360 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.
Toiduliit korraldab esmakordselt Eesti toiduainetööstuse ajaloos konkursi, mille käigus selgitatakse enam kui kümne tuhande sektoris töötava inimese seas välja südamega tegijad. Toiduainetööstusettevõtted on konkursile esitanud 11 kandidaati, kelle pikaaegne tööstaaž, panus ettevõtte käekäiku ja meeskonnavaimu püsimisse teevad neist hindamatu kaaslase kolleegide seas ning tunnustatud spetsialistid tarbijate hulgas.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on iga suure tootja taga tegelikult meie oma inimesed, kelle käe all valmib toit samasuguse pühendumusega kui koduköögis. „Meie eesmärk on tunnustada ja tänada neid inimesi, tänu kellele on Eesti toidutööstus nii kõrgele tasemele jõudnud,“ ütles Potisepp. „Juba 88% eestimaalastest eelistab eestimaist toitu ja seda tänu kõigile nendele südamega tegijatele meie toidusektoris,“ lisas Potisepp.
Esmakordselt korraldatavast südamega tegija konkursist on Toiduliidul plaanis algatada iga-aastane traditsioon. „Kui palusime toidutööstusel esitada omalt poolt üks väärikas kandidaat, saime korduvalt vastuseks, et ühe inimese esitamine on võimatu, kuna neid inimesi on lihtsalt sedavõrd palju,“ ütles Potisepp.
Toiduliit valib kolm südamega tegijat koostöös Eesti toidutööstusettevõtete ja avaliku hääletamise tulemusena sotsiaalmeedia vahendusel. Alates tänasest tutvustab Toiduliit kahe nädala jooksul oma Facebooki lehel iga päev ühte südamega tegija kanditaati, mille järel saab 28. septembrist kuni 4. oktoobrini anda hääle oma lemmiku poolt. Südamega tegijad kuulutatakse välja 16. oktoobril Maailma Toidu Päeval.
Südamega tegijate kandidaatidega on võimalik tutvuda ja hääletada Toiduliidu Facebooki lehel www.facebook.com/toiduliit.
Neljapäeval esitleti Tallinnas Viru Keskuse Rahva Raamatus Küllo Arjaka ja Mart Juure koostatud Saku juubeliraamatut “Saku Õlletehas 195. Eesti õllekultuuri edendamine 1820-2015”, mis toob lugejateni vanima järjepidevalt Eestis tegutseva pruulikoja ajaloo läbi viie erineva Eesti rahva ja majanduse käiku mõjutanud ajastu.
“Saku õlletehasel on tänaseks selja taga ligi kakssada aastat pruulimiskogemust ja põnevaid juhtumisi, mis jutustavad loo mõisa õlleköögi kujunemisest tänapäevaseks ja uuendusmeelseks joogitööstuseks,” lausus Saku Õlletehase juht Margus Kastein. “Tehase esmamainimise 195. sünnipäeva puhul palusime ajaloolasel Küllo Arjakal võtta “Saku lugu” arhiivimaterjalide ja ka endiste ning praeguste töötajate mälestuste põhjal kokku.”
Neljapäeval esitletud ligi 320-leheküljelisesse raamatusse on koondatud õllepruulimise ajalugu Sakus viies alamjaotuses – tsaari-Venemaa aeg ning I maailmasõda; iseseisva Eesti ajajärk kuni esimese nõukogude okupatsioonini; II maailmasõda; Nõukogude Eesti ajajärk; ning taasiseseisvunud Eesti aastad.
“Juubeliraamat kirjeldab läbi Saku Õlletehase loo ka Eesti majanduse ja tööstuse arengut, kuna Saku on läbi ajaloo olnud uuendusmeelne tööstusettevõte – olgu selleks tööstusliku pruulimisega alustamine ja raudtee kasutuselevõtt 19. sajandil ning töötajaskonna olmetingimustesse panustamine; esimeste läänelike reklaamikampaaniate kasutamine esimese iseseisvusperioodi ajal ja muidugi ka taasiseseisvunud Eestis esimesena tänapäevase õlletööstuse rajamine koos uuenduslike toodete ja pakendite turuletoomisega,” lausus Margus Kastein.
Raamatu koostamisel võttis ajaloolane Küllo Arjakas paljuski aluseks koduloo-uurija Heino Gustavsoni kogutud materjalid Saku Õlletehase ajaloost, samuti sisaldab teos hulgaliselt muid arhiiviandmeid ja väljavõtteid Eesti ajakirjandusest. Rohke pildimaterjaliga ülevaadet Saku Õlletehase ajaloost täiendavad vahetekstidena Mart Juure humoorikad vested igast raamatus käsitletud ajastust.
Kõvakaanelisel raamatul “Saku Õlletehas 195. Eesti õllekultuuri edendamine 1820-2015” on 318 lehekülge. Teose väljaandja on Saku Õlletehase AS, kirjastas Menu Kirjastus. Juubeliraamat on müügil Rahva Raamatu ja Apollo raamatukauplustes.