Tänavu astub Eesti Parima Toiduaine konkursil võistlustulle 27 Eesti väikeettevõtet, kes on hindamisele esitanud kokku 57 toodet.
„Väiketootjad on tänavu konkursile esitanud erakordselt põnevad tooted, mis paistavad silma nii huvitava koostise kui ka kõrge kvaliteedi poolest. Väiketootjate panus kodumaise toiduvaliku rikastamisse on asendamatu ja Eesti Parima Toiduaine konkursil osalemine on väikefirmadele hea võimalus oma uudistoodetele tähelepanu saada,“ sõnas Toiduliidu tegevjuht Sirje Potisepp.
Potiseppa sõnul on piirkondlik võit aidanud paljudel väiketootjatel saavutada suuremat tuntust ning laiemat kättesaadavust poeriiulitel. „Eesti Parima Toiduaine konkursi põhieesmärk on tunnustada kodumaist toidutoodangut ning edu hindamisel annab tootele kvaliteedigarantii, mida inimesed usuvad ja väärtustavad,“ selgitas Potisepp.
Eesti Parim Toiduaine 2015 parimad piirkondlike väikeettevõtjate tooted selgitatakse välja neljas kategoorias: Lõuna-Eestis ja Põhja-Eestis kandideerib väikeettevõtete parima toiduaine tiitlile 17 toodet, Virumaal üheksa toodet ja Lääne-Eestis 14 toodet. Väiketootjate müügihittide seast valib žürii parimad tooted välja 17. märtsil Tartu Kutsehariduskeskuses ning 19. märtsil Tallinna Teeninduskoolis.
Eesti Parima Toiduaine piirkondlikku konkurssi viiakse läbi kaheksandat korda ja selles saavad osaleda väikeettevõtted, kus töötab kuni 50 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 10 miljonit eurot.
2014. aastal pälvisid parima piirkondliku väike-ettevõtte toote märgid MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköögi Manu hõrk jõhvikakaste, Pure Line Product OÜ plombiirjäätis meega, Freezedry OÜ Külmkuivatatud maasikas ja Kuressaare Jäätis OÜ mustsõstraketšup.
Loe lähemalt Eesti Parima Toiduaine konkursist aadressil www.toiduliit.ee/parim
Võitjad valitakse 4 piirkonnas: Lõuna-Eestis, Lääne-Eestis, Põhja-Eestis ja Virumaal.
Pealinna on esindamas Gurmeeklubi OÜ karulauguvõi, müslileib ja peedihummus, Lehtsala OÜ Lahja Anne majonees ja Lahja Lemmik tilliga, Villermann OÜ Hõrk ploomikaste ja Mesine sinepimaius ning Amoor OÜ astelpaju-viigimarja-tatra, kookose-mandli-datli ja mündi-ploomi-amarandi ampstükid.
Harjumaad on esindamas Rebaseonu.ee OÜ maasuitsuliha ja maasuitsu pardifilee, Vürtsid OÜ Tai maitseainesegu kanale, Tarplani Kaubanduse OÜ majoneesid Provansaal ja Provansaal Premium, salatikaste kalale ja salatikaste küüslauguga.
Põlvamaad on esindamas Luha Lihatööstus OÜ suitsutatud broileri rinnak.
Pärnumaad on esindamas Karjamõisa OÜ suitsusink veiselihast ja metssealiha grillvorst lambasooles.
Järvamaad on esindamas SirLoin OÜ Vinnukas Traditsioonitruu.
Läänemaad on esindamas Snakit Foods OÜ kuivatatud veiseliha Beef Jerky Barbecue ja kuivatatud sealiha Pork Jerky Original.
Ida-Virumaad on esindamas RemedyWay OÜ tatraküpsis mee ja pohladega, Toorkakao Chuuu ja Õuna Chuuu ning Maadlex OÜ lahustuv siguripulber mustikaga ja lahustuv viljakohv siguriga.
Saaremaad on esindamas Saaremaa Delifood OÜ, Metakor OÜ ja Kuressaare Jäätis OÜ.
Viljandimaad on esindamas Pajumäe talu Pajumäe juust, Largo AS mustikakissell ja maasika-rabarberikissell ning Chaga OÜ külmkuivatatud mustikad.
Tartumaad on esindamas Müstigue OÜ vaarikabrülee tort ja AS Rõngu Mahl Küllus sarja tooted – kirsi-, rabamuraka-, metsmustikamoos ning metsjõhvika ja mustasõstra mahlajoogid.
Võrumaad on esindamas Nopri Talumeierei kanepi-kama hapupiim.
Lääne-Virumaad on esindamas Aravuse OÜ konfell ja vikeri piprafilee, OÜ Kulina Mõisa poolsuitsuvorst Ukraina ja OÜ Artisan Honey mesi mustikatega.
Valgamaad on esindamas Otepää Lihatööstus Edgar doktorivorst, šašlõkk ja grillvorst ning OÜ AS Bacula funktsionaalne vaarikamoos ja mustika-vaarikamoos kiudainetega.
Eesti Parim Toiduaine 2015 konkursil asub võitu jahtima 84 kodumaist uudistoodet. Kõige pingelisem konkurents ootab ees põhitoiduaine kategooriaid – võidutiitli omanik selgitatakse välja 16 piima- ja 19 lihatoote seast.
Konkurssi korraldava Toiduliidu juhataja Sirje Potiseppa sõnul on liha- ja piimatoodete kategooria igal aastal osalejaterohke. „Mõlemad kategooriad on tasavägised, kuna kõik tööstused on esitanud hindamisele väga kõrgetasemelised tooted. Žüriil seisab ees keeruline ülesanne, et selgitada välja parim parimate seast,“ sõnas Potisepp.
„Põnevust pakub kindlasti ka magustoitude kategooria, kus võidutiitlile kandideerib magus ja tervislik samaaegselt,“ ütles Potisepp. Tihedat konkurssi on oodata ka mittealkohoolsete ja alkohoolsete jookide seas, kus parima toiduaine tiitli suunas pürgib vastavalt üheksa ja kümme toodet.
Potiseppa sõnul seisab tänavusele konkursile esitatud toodete taga Eesti toidutööstuse raskekahurvägi. „Parima toiduaine konkurss on kummardus kodumaiste toidutööstuste tublidele meistritele, kellel on ülioluline roll Eesti toidukultuuri jätkusuutlikkuse tagamisel. Konkursi põhieesmärk on tunnustada kodumaist toidutoodangut ning edu hindamisel annab tootele kvaliteedigarantii, mida inimesed usuvad ja väärtustavad,“ selgitas Potisepp.
Konkursi Eesti Parim Toiduaine hindamiskomisjoni tegevust juhib Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Hindamiskomisjonid kogunevad 31. märtsil, 1. ja 14. aprillil Tallinna Teeninduskoolis. Eesti Parim Toiduaine 2015 konkursivõitjad kuulutatakse välja Eesti Toiduainetööstuse Liidu aastakonverentsil, mis leiab aset 29. aprillil.
Eesti Parim Toiduaine 2015 konkursile said tootjad esitada oma parimaid uudistooteid kaheteistkümnes eri toidukategoorias. Lisaks põhikonkursile viiakse sel aastal kaheksandat korda läbi ka piirkondlikku konkurssi, kuhu esitati tänavu kokku 57 toodet. Konkursile sai esitada tooted, mis on Eestis tööstuslikult toodetud ning mis on toodud Eesti turule ajavahemikus 1. jaanuar - 31. detsember 2014.
Eesti Parim Toiduaine 2014 konkursi võitis Farmi Köögi Kreeka jogurtite sari.
Loe lähemalt Eesti Parima Toiduaine konkursist aadressil www.toiduliit.ee/parim
Tänavusel Parima Toiduaine konkursil valib oma lemmiku noortest tipptegijatest koosnev žürii, kuhu kuuluvad tunnustatud inimesed muusika, kulinaaria, spordi ning teatri valdkonnast.
Toiduliidu juhi Sirje Potiseppa sõnul on tulevikutegijate žürii liikmed oma tegevuses silmapaistvad ning seetõttu eeskujuks ka teistele. „Noored on toidutööstuste jaoks üks prioriteetseid sihtrühmi ning nende arvamusega arvestamine on toodete arendamisel oluline. Noorte kaasamine parimate toiduainete väljaselgitamisse peegeldab seda tähtsust ilmekalt,“ sõnas Potisepp.
Noortežürii koosseisu kuulub muusikaprodutsent ning Tallinna Ülikooli Kammerkoori peadirigent Sander Tamm, kes on silmapaistva tegevuse eest muusikamaastikul pälvinud mitmeid tunnustusi. Žüriiga liitus ka lootustandev ooperitalent Elina Netšajeva, kes on avalikkuses tuntud telekonkursi Klassikatähed möödunud hooaja finalistina.
Sander Tamm ja Elina Netšajeva
Mõlema muusiku sõnul on konkursi noortežüriisse kuulumine põnev ning vastutusrikas ülesanne. „Hindan kodumaist toidutoodangut kõrgelt ning on tore, et saan parimate väljaselgitamisel oma panuse anda,“ kinnitas Tamm.
Kokakunsti asjatundjana on žüriisse kaasatud Noorkokk 2012 võitja Mihkel Manglus, kes peab lugu kodustest maitsetest. „Suitsukala, marineeritud seened, hapendatud piimatooted, rukkileib - need on maitsed, millega olen üles kasvanud. Eesti toit algab heast kohalikust toorainest, mida saab täiustada meile omaste kokandusvõtetega,“ sõnas Manglus.
Mihkel Manglus
Noorte lemmiku valimisel annab oma sõna ka Eesti kiiruisutamise lootus Saskia Alusalu, kelle jaoks on tervislik toidulaud ülioluline. „Eestis valmistatud piimatooted on tõeliselt maitsvad. Treeningute tõttu Eestist eemal viibides igatsesingi kõige rohkem kohupiima, kodujuustu ja keefirit, aga ka musta leiba,“ loetles Alusalu igatsetud maitseid.
Saskia Alusalu
Näitleja pilgu läbi asub kodumaist toiduparemikku hindama NO99 teatri näitlejatar Rea Lest, kes on pälvinud Voldemar Panso nimelise noore näitleja preemia. „Kuna olen maal üles kasvanud, on minu jaoks oluline teada toidu päritolu, mis mu taldrikul parasjagu on. Kodumaisel toidul on lisaks toiteväärtusele ja puhtale maitsele mingi teistmoodi vägi, mis muudab selle eriliseks,“ selgitas Lest.
Rea Lest
Konkursi Eesti Parim Toiduaine hindamiskomisjoni tegevust juhib Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Hindamiskomisjonid kogunevad 31. märtsil, 1. ja 14. aprillil Tallinna Teeninduskoolis. Eesti Parim Toiduaine 2015 konkursivõitjad kuulutatakse välja Eesti Toiduainetööstuse Liidu aastakonverentsil, mis leiab aset 29. aprillil.
Loe lähemalt Eesti Parima Toiduaine konkursist aadressil www.toiduliit.ee/parim
Täna ja homme toimuvad Tallinna Teeninduskoolis Eesti Parima Toiduaine konkursi hindamised, kus valitakse välja parimad piima-, liha-, köögiviljatooted, magustoidud, kalatooted, pagari- ja kondiitritooted, valmistooted ja kastmed. Hindamistel hõbemärgi pälvinud toodete seast valib lõppžürii 14. aprillil välja konkursivõitja.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul seisab komisjonil ees kaks väga tihedat päeva, mille jooksul maitstakse ühtekokku 77 erinevat toidutoodet. „Usun, et hindamiskomisjoni liikmed saavad nende päevade jooksul rohkelt häid maitseelamusi – konkursi tase on kahe aastakümne jooksul tõusnud sedavõrd kõrgele, et tooteid, mille kvaliteedi ja maitse üle on põhjust nuriseda, praktiliselt enam ei esitatagi,“ kinnitas Potisepp.
„Täna tuleb kõige tihedam rebimine piimatoodete kategoorias, kus rinda pistavad kuusteist maitsvat uudistoodet. Homset hindamispäeva alustame aga lihatoodete kategooriaga, kus astub võistlustulle tervelt üheksateist toodet. Nendes kategooriates on olnud traditsiooniliselt väga tihe konkurents ning neis kategooriates seda kõige paremat välja valida ei ole sugugi lihtne ülesanne!“ tõdes ta.
Parimad piirkondlike väikeettevõtete tooted, kokkade lemmiku, meedia lemmiku, rahva lemmiku ning Eesti Parima Toiduaine kuldmärgi võitjad tehakse teatavaks 29. aprillil toimuval Eesti Toiduainetööstuse Liidu aastakonverentsil. Lisaks annab oma lemmikule preemia välja noorte tulevikutegijate žürii, kuhu kuuluvad muusikaprodutsent ja dirigent Sander Tamm, kiiruisutaja Saskia Alusalu, konkursi „Noorkokk 2012“ võitja Mihkel Manglus, noor ooperitalent Elina Netšajeva ja PÖFFi programmikoordinaator Triin Tramberg.
Sel aastal 21. korda kogunevat hindamiskomisjoni juhib Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Komisjon hindab toodete puhul nende maitset, lõhna ja konsistentsi, välimust, aga ka tervislikkust, pakendit, uudsust ja müügiedu.
Hindamiskomisjon koosneb Eesti Peakokkade Ühenduse kokkadest, õppeasutuste toitumise valdkonna õppejõududest, järelvalveasutuste, kaubandusettevõtete esindajatest ning teistest toiduga kokkupuutuvatest asjatundjatest. Rahva lemmik valitakse ka sel aastal koostöös Toidutare portaaliga.
Loe lähemalt konkursist aadressil www.toiduliit.ee/parim
Tutvu hindamiste ajakavaga aadressil http://toiduliit.ee/files/EPT/Komisjonide_ajakava_2015_kodulehele.pdf
Jälgi meid Facebookis: www.facebook.com/EestiParimToiduaine
Täna Tallinna Teeninduskoolis toimunud Eesti Parima Toiduaine konkursi hindamispäeval valiti välja parimad piima-, kala- ja valmistooted, parim kaste ning parim magustoit.
Suurim konkurss oli piimatoodete kategoorias, kus Eesti Parim Piimatoode 2015 tiitli vääriliseks kuulutati Valio Gefilus Kefir cappuccino keefir. Kokkade žürii valik langes Piimameister Otto klassikalisele kodujuustule.
Magustoidu kategoorias ühtisid üldkomisjoni ja kokkade žürii arvamused ning Eesti Parim Magustoit 2015 tiitlit hakkab kandma Premia koorejäätis Vau Muhe Must Sõstar. Samuti oldi ühel nõul kalatoodete ja kastmete osas: Eesti Parim Kalatoode 2015 tiitli pälvis AS DGM Shipping Briis delikatess-vürtsikilufilee Skandinaavia moodi ning Eesti Parim Kaste 2015 vääriliseks tunnistati Põltsamaa mahedamaitseline sinep. Valmistoidu kategoorias sai hõbemärgi ja kokkade valikuks OÜ Kadarbiku Köögivili, kelle pudelis peedipüreesupp tunnistati parimaks valmistoiduks ning hapukapsa püreesupp kokkade eelistuseks.
„Tänane päev näitas, et toidu puhul on üha tähtsamaks saanud lisaks heale maitsele ka uudsus ja mugav pakend. Kuna tarbijate elutempo aina kasvab, mõtlevad ka toidutootjad sellele, kuidas nende maitsvat toitu oleks võimalik nö käigupealt tarbida. Seetõttu nägime konkursil mitmeid pudeldatud tooteid – nii jogurtishotte ja keefiri kui ka põneva uuendusena püreesuppe,“ rääkis Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
Tema sõnul on tootjad konkursile esitanud ainult oma parimatest parimad ja kõrge võidupotentsiaaliga tooted. „Keegi pole esitanud suurt hulka uudistooteid lootuses, et mõni neist mõne tiitli võidab – pigem on tooteid esitatud varasematest aastatest vähem, aga iga toode on millegi poolest omanäoline ja ülikõrgete kvaliteedinäitajatega,“ lisas Potisepp.
Homme, 1. aprillil asub hindamiskomisjon maitsma liha-, köögivilja, kondiitri-, pagaritooteid ja muude toodete kategooriat, millest kõige suurem konkurents on lihatoodete kategoorias võistleva 19 toote vahel. Parimad piirkondlike väikeettevõtete tooted, kokkade lemmiku, noorte tulevikutegijate lemmiku, meedia lemmiku, rahva lemmiku ning Eesti Parima Toiduaine kuldmärgi võitjad tehakse teatavaks 29. aprillil toimuval Eesti Toiduainetööstuse Liidu aastakonverentsil.
Sel aastal 21. korda kogunevat hindamiskomisjoni juhib Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Komisjon hindab toodete puhul nende maitset, lõhna ja konsistentsi, välimust, aga ka tervislikkust, pakendit, uudsust ja müügiedu.
Jälgi hõbemärkide võitjate väljakuulutamist Facebookis: www.facebook.com/
Tänasel Eesti Parima Toiduaine konkursi teisel hindamispäeval kuulutati välja tänavused Eesti parimad liha-, köögivilja-, pagari- ja kondiitritooted.
Tänavuse konkursiaasta kõige arvukama osavõtuga lihatoodete kategooria parimaks tunnistati Rannarootsi Teriyaki eelküpsetatud grillribid. Eesti Parim Köögiviljatoode 2015 hõbemärgi pälvis Salvest Põnn ökoloogiline mangopüree ning Eesti Parim Pagaritoode 2015 vääriliseks kuulutati Lõuna Pagarite Krõmpsuv leib kanepiseemnetega. Kondiitritoodete kategoorias seljatas konkurendid ning pälvis hõbemärgi Eesti Pagari Sügavkülmutatud šokolaaditort. Kokkade žürii arvamus langes igas kategoorias kokku üldkomisjoni hinnanguga.
Konkurssi korraldava Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul pakkus kõige suuremat elevust lihatoodete kategooria, kus konkursitooted üllatasid väga eksootiliste ja ootamatute maitsekooslustega.
„Peedi-feta lisand, rabarberimahl, läätsed ja mesi, aasiapärased Teriyaki ja Tzatziki ning kaukaasiapärased marinaadid... Vorstidel on selliste vastastega praktiliselt võimatu konkureerida, sest võidule pääsevad tooted, millel on väga kõrge lisandväärtus ning uudsusefaktor – seesama maagiline ja unikaalne „miski“, mis tõi hõbemärgi ka sügavkülmutatud šokolaaditordile, ökoloogilisele beebipüreele ja kanepiseemneleivale,“ tõdes Potisepp.
Eile võitis Eesti Parim Piimatoode 2015 tiitli Valio Gefilus Kefir cappuccino-keefir, Eesti Parim Magustoit 2015 tiitli Premia Vau Muhe Must Sõstar koorejäätis, Eesti Parim Kalatoode 2015 AS DGM Shipping Briis delikatess-vürtsikilufilee Skandinaavia moodi, Eesti Parim Kaste 2015 Põltsamaa mahedamaitseline sinep ja Eesti Parim Valmistoit 2015 Kadarbiku Köögivilja pudelis peedipüreesupp.
Üks üheksast hindamistel hõbemärgi pälvinud tootest võidab 29. aprillil tiitli Eesti Parim Toiduaine 2015. Parimad piirkondlike väikeettevõtete tooted, kokkade lemmiku, noorte tulevikutegijate lemmiku, meedia lemmiku, rahva lemmiku ning Eesti Parima Toiduaine kuldmärgi võitjad tehakse teatavaks 29. aprillil toimuval Eesti Toiduainetööstuse Liidu aastakonverentsil.
Sel aastal 21. korda kogunevat hindamiskomisjoni juhib Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Komisjon hindab toodete puhul nende maitset, lõhna ja konsistentsi, välimust, aga ka tervislikkust, pakendit, uudsust ja müügiedu.
Toidutööstused investeerivad toiduohtusse kümneid miljoneid eurosid, et tagada tarbijatele kvaliteetsed ja tervisele ohutud tooted.
„Tänasel üleilmsel tervisepäeval räägitakse küll palju toiduohutusest, kuid tarbija jaoks ei oma see sõna olulisemat tähendust enne, kui mõne toiduaine ühekordsest tarbimisest on tekkinud ootamatu terviseprobleem või lihtsalt ebameeldiv kogemus,“ tõdes Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. „Toidutöötööstuste jaoks tähendab toiduohutuse tagamine aga palju raha, karme nõudeid ning tugevat kontrolli.“
Hügieeninõuete vastavuselt ei pruugi tänane toidutööstus jääda alla operatsioonisaalile või farmaatsiatööstusele ning annab kindlasti silmad ette kodusele toiduvalmistamisele.
„Täpne statistika sellest, kui palju on otseselt toidu ohutuse tagamiseks investeeritud, küll puudub, kuid ligikaudsel hinnangul ületab see viimase viie aasta jooksul 50 miljonit eurot,“ ütles Potisepp. See hõlmab erinevaid ohutusseadmeid, laboritehnikat, töötajate koolitamist, euronõuetele vastavat tootmiskeskkonda, transporditingimusi,sertifitseerimisi jm.
Samas ei piirdu toiduohutus pelgalt hügieeninõuete täitmisega. „Toidu ohutus algab juba kvaliteetsest toorainest ja seda jälgitakse toote igal valmimisetapil kuni kauba poodi jõudmiseni. Valmistooteid kontrollitakse pakkimise algul, keskel ja lõpus, lisaks veel iga partii tootmisjärgsel päeval ning viimasel müügipäeval,“ kirjeldas Potisepp. „Näiteks esimesed proovid, et toorpiimas poleks antibiootikume jääke, võetakse juba farmis. Nii piim kui ka mahlad pakendatakse ilma väliskeskkonna ja bakteritega kokkupuuteta. Ükski liharümp ei jõua tootmisse ilma veterinaarametniku heakskiiduta.“
Potiseppa sõnul on toiduohutus Toiduliidu liikmesettevõtetele kõige alus ning ilma selleta ei ole võimalik tarbijatele pakkuda kõrgekvaliteedilist toodet ja olla usaldusväärne tootja nii partnerite kui ka tarbijate silmis Eestis ja ka välisriikides.
Tänasel Eesti Toiduainetööstuse Liidu üldkoosolekul valiti liidule uus volikogu ja volikogu esimees.
Uued juhtkogu liikmed on Asso Lankots AS-ist Leibur, Peeter Võrk Eesti Õlletootjate Liidust, Kaido Salurand AS-ist Balbiino, Olle Horm AS-ist Atria Eesti, Ülo Kivine AS-ist Saaremaa Piimatööstus ja Kaido Kaare AS-ist Kalev.
Volikogu esimeheks valiti ühehäälselt AS-i Salvesti nõukogu esimees Veljo Ipits. Ipits on andnud suure panuse kodumaise põllumajanduse ja toidutööstuse arenguks, olles aktiivseks koostööpartneriks läbi Toiduliidu ka põllumajandusministeeriumile.
„Võin kindlalt väita, et Toiduliit on viimase üheksa aastaga arenenud Eesti tugevaimaks ettevõtlusorganisatsiooniks, kes esindab kuuldavalt liidu liikmete huve nii riigisektoris kui ka valdkonnaga seotud organisatsioonides. Olen üsna veendunud, et tänased liikmed tajuvad liidu tugevat panust sektori jaoks olulistel teemadel kaasarääkimisel,“ ütles Ipits. „Toidutööstus on Eesti üks olulisimaid tööstusharusid ning kuigi viimasel ajal on Venemaa sanktsioonide ja seakatku kontekstis räägitud eelkõige piima- ja lihatööstustest, on riigipoolne tugi vajalik kõigile toidutööstusettevõtetele, kellel on arengupotentsiaali eksportturgudel.
Viimased kaheksa aastat juhtis Toiduliidu volikogu AS-i Liviko nõukogu esimees Enn Kunila.
Toiduliidu ülesanne on olla tööstusharu huve esindav arvestatav partner avalikule sektorile, rahvusvahelistele organisatsioonidele ning teistele asutustele ning olla tööstusharu esindusorganisatsioon.
Täna kuulub liitu erinevate ettevõtete ja organisatsioonide näol 61 liiget, kes annavad üle 85% Eesti toiduainetööstuse käibest.
Toiduliidu juhataja Sirje Potiseppa sõnul näitab liidu liikmete arvu kasv viimase kolme aasta jooksul ligi neljandiku võrra, et Toiduliit on tugev sektori esindusorganisatsioon, kuhu kuulumist peetakse väärtuslikuks. Tänavu on näiteks liikmeteks astunud Saarema Piimatööstus AS, Premia Tallinna Külmhoone AS, Chaga OÜ, Noesis Foods OÜ, Vettel OÜ ja OÜ Auxner.
Riigil peaks olema selge tegevuskava, kuidas senisest enam toetada ettevõtjaid, kes suudavad oma toodangut eksportida, ütles tänasel toidutööstuse aastakonverentsil SEB panga privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.
„Ettevõtjat tuleks tänasel päeval piltlikult öeldes hoida nagu pilpa peal, sest ega riigile mujalt väärtust ei tule,“ rõhutas Koppel. „Ettevõtjate pügamine pole jätkusuutlik. Riigile on olulised need, kes väärtust loovad.“
Riik peaks endalt küsima, kuidas hinnata tänast investeerimiskliimat ja kui see võiks osutuda soodsaks, siis milliseid infrastruktuuri projekte ja arendusi plaanitakse käivitada järgmise nelja aasta jooksul, rääkis Koppel.
Ettevõtjatele pani Koppel südamele, et ettevõtjate fookus peaks liikuma enam väärtuse loomisele. „Ilma selleta ei jää keegi ellu,“ tõdes Koppel.