Sealiha teeb paksuks ja salat saledaks? Need on vaid müüdid, mis ei pea toitumisnõustaja Kairit Uski sõnul paika. Pigem tuleks eestlastel vaadata oma toidulaud üle, et see oleks rohkem värviline kui praegu.

Töötasid aastaid kokana ehk siis võib öelda, et juba siis andsid inimestele ideid, mida võiks taldrikule asetada. Seejärel õppisid päriselt toitumisnõustamist. Mis varasemad uskumused said ümber lükatud?

Päris palju sai ümber lükatud. Enne, kui läksin toitumisnõustamist õppima, arvasin, et tervislik toitumine on salat. Olin selleks ajaks päris pikalt kokana töötanud. Koolis olles tehti aga korralikult selgeks, mis asi on tegelikult tervislik ning kuidas ja mida süüa. Kui varem sõin lihtsalt seda, mis maitses, siis nüüd vaatan, et see annaks vajalikke toitaineid.

Mis on siis tegelikult tervislik?

Tervislik on toit, kus valgud, süsivesikud ja rasvad on tasakaalus. Toit peab mitmekesine olema.

Kuidas see tasakaal jaotub?

Taldrikureegel näeb selline välja, et pool taldrikut on köögivilja päralt, mis võiks olla värske salat või köögivili (sobib ka küpsetatud kujul). Ülejäänud taldrik jaotub nii, et veerand on süsivesikule nagu kartul, tatar ja riis ning veerand on valgu päralt, milleks on piimatoode või liha.

See taldrikureegel kõlab väga üldiselt. Kui mõtleme konkreetselt eestlaste peale, siis mis on just meile soovituslik?

Parim soovitus on süüa hooajalist. Vaadata, kas on endal varusid või sugulastel midagi pakkuda köögivilja poole pealt. Poes on ka hea valik olemas. Kindlasti peab vaatama, et toidus oleks värvi ja maitset.

Milline on Eesti inimeste tegelik toitumine?

Erinevus on küllaltki kardinaalne, missugune võiks meie toitumine olla ja missugune see tegelikult on. Mida mina olen näinud, siis värve pole taldrikul. Selline pruun-kollane-beež ehk siis kartul, kaste, liha, sai ja harva porgandisalat kõrval. Samas, kui käia popimas söögikohas einestamas nagu näiteks Telliskivis, siis näeb taldrikul ka värvilisemaid asju. Väga hea ülevaate saab soovituslikult toitumisest Tervise Arengu Instituudi toidupüramiidist.

Mis on tavaliselt põhjuseks, et pöördutakse sinu kui toitumisnõustaja poole?

Enamasti pöördutakse enesetunde ja kaaluprobleemiga. Lisaks puuduvad teadmised toitumisest. Tuntakse näiteks huvi, et kuidas süüa paremini ja millest alustada, et jõuda normaalselt trenni teha.

Kas sinu poole on pöördunud ka kliente, kes on oma menüüst midagi täiesti välja lülitanud?

Eks ikka tean veganeid, kes on küsinud, mis ma sellest arvan. Kõik on tervislik kuni tead, mida teed ning saad vajalikud aineid kätte.

Kui rääkida sellest, et keegi kusagil ütleb midagi, siis kui usaldusväärseks infoallikaks pead sina internetti?

Siin kehtib kindlasti reegel, et usalda, aga kontrolli! Kui keegi kuskil midagi kirjutab, vaata kes ta on ning kust ta võtab neid fakte.

Näiteks leidub internetis aina rohkem vastandumist liha söömisele. Mis müüte oled ise tähele pannud?

Olen kuulnud enamasti, et sealiha on rasvane, raske või seda ei saa seedida.

Aga kas see peab siis paika?

Kõik oleneb lihatükist. Kui sa valid sisefilee, mis on taine, siis selle rasvaprotsent on kohati võrdne kanaga. Oleneb kanatükist ka muidugi, sest kanakoib on näiteks sea sisefileest rasvasem.

Mis on kõige tervislikumad osad sealihast? Kas peekonit ei peaks üldse sööma?

Seda ei saa väita, et ära peekonit söö. Vahepeal harva võib. Ma ei ütle, et mingid asjad on keelatud või halvad. Toitumine peab tasakaalus olema. Kõike tuleb süüa mõõdukalt. Kui eelistada, mis on tervislikum, siis tuleks valida filee. Sea sisefilee näiteks, mis on taisem ning väiksema rasvasisaldusega. Liha küpsusastet tuleb samuti jälgida, et liha ei oleks kõrvetatud. Üleküpsenult kaotab liha oma väärtust.

Peekonit võib siis natukene süüa ning lihatüki puhul pigem valida vähem rasvasem tükk. Kuidas on üleüldse lood rasvaga, kas seda peab kartma?

Kui sa ei söö searasva iga päev ja igaks toidukorraks, siis mina ei näe selles midagi halba. Seda võib endale lubada näiteks kord kuus.

Õige toitumine annab lisaks täiskõhu tundele ka vajalikke vitamiine. Pimedal ajal on see eriti oluline. Mida oleks kasulik praegu tarbida?

See täiesti oleneb. Sealihas on rohkem B-grupi vitamiine kui kanas, näiteks B1, B3 ja B6. Magneesiumit ja tsinki leidub enim veiselihas, kuid sealihas taaskord on neid aineid rohkem kui kanalihas. Kanaliha on hea valgu allikas. B12 leidub aga loomses toidus rohkem ning kanas vähem. Hea on tegelikult, kui me tarbiksime kõike ega liialdaks.

Rääkisime küll, et internetis kirjutatut ei tasu alati uskuda, kuid kuhu soovitaksid sina huvilistel pöörduda, kui tahta teema kohta juurde lugeda?

Toidupäevikut saab pidada näiteks Nutridata keskkonnas www.nutridata.ee ning toitumise kohta saab head infot veebilehelt www.toitumine.ee.

Allikas: liigume.ee