Arsti, toitumisspetsialisti ja Tartu Ülikooli emeriitdotsendi Mai Maseri sõnul vajavad inimesed rõsketel aastaaegadel vitamiinide kõrval rohkem ka valku, et toetada organismi valguliste kaitsekehade teket. Vajalikud  toitaineid tuleks saada tasakaalustatud igapäevasest menüüst.

Milline on Teie arvates Eesti toidukultuur?

Raske öelda. Toidupoed on täis kirevaid karpe ja kotte, mis rändavad ostukärudesse. Jagaksin ostjad kahte gruppi: peretraditsioonide järgi tuntud toidu tarbijad ja teine grupp on nooremad ostjad, kes on valmistoitude otsijad. Kahjuks söövad pered harva koos ühise laua taga ja see loob kotist ning karbist söömise mentaliteedi ja krõpsude ning võileibade söömise harjumuse.

Minu arvates on aga hea suund see, et on tekkinud peresid, kus nauditakse ühist toiduvalmistamist ja hinnatakse eri maade köögikultuuri ning toiduretsepte. Globaliseerumine ja reisimine toob kaasa mõndagi, mida hakkame üha rohkem toidulaual nägema.

Mida tähendab tasakaalustatud ja mitmekülgne toitumine?

Tasakaalustatud toitumisel peame saama toiduenergiat süsivesikutest (50-60%), valkudest (10-20%) ja rasvadest (25-35%). Suhtarvud muutuvad individuaalsust arvestades, aga sellepärast ongi soovitustes antud teatud piirid. Palju sõltub ka kliimast, näiteks vajame rõsketel aastaaegadel rohkem valku. Loomset päritolu valkude parimad allikad on muna, piimatooted, linnuliha, liha, kala.

Loomset päritolu toitudes on suures koguses kõrge bioväärtusega valke ja need on suhteliselt hästi seeditavad. Taimset päritolu valkude parimaks allikaks on kaunviljad, pähklid, seemned ja teraviljatooted. Kõike on vaja!

Kahtlemata on kõik toitained, ka vitamiinid ja mineraalained kõige paremini omastatavad toidust. Kuigi teaduslikult võime kogu keemia iga toiduaine kohta mikrogrammides välja tuua, ei anna üksikud arvud täielikku informatsiooni selle kohta, mida me tegelikult omastame. Seega inimene peab kõik vajaliku saama tasakaalustatud igapäevasest menüüst (mitte apteegist!).

Kui oluline on liha inimese tervisele?

Liha on hea ja vajalik toit, kuna see sisaldab vitamiini B12, mis ennetab aneemiaid, on vajalik närvikoe normaalseks arenemiseks ja hoiab korras vaimset tervist. B12 vitamiini pole aedviljades ja seega on vaja liha süüa.

Liha sisaldab hästi imenduvat rauda ning lisaks on selles vitamiin B6, mis samuti osaleb punaste vereliblede valmimises, õnnehormooni (serotoniini) tekkes ja tagab kõigi toitainete normaalse ainevahetuse. B6 vitamiini on näiteks sealihas 0,3 mg, porgandis aga 10 korda vähem – 0,03 mg.

Kui palju võib süüa sealiha, kui palju veiseliha?

Sealiha soovitame sarnaselt teistele lihagruppidele süüa nädalas umbes pool kilo (kuumtöödeldult), töötlemata kujul oleks see 700 grammi. Vähemalt paar korda kuus võiks süüa ka veiseliha, milles on rohkem rauda. Raud imendub hästi C-vitamiini lisamisel, seega sobivad toidu kõrvale salatid.

Inimene vajab erinevaid rasvhappeid ja seetõttu on rasvade osas omad soovitused. Võiks eelistada taist liha, fileed ja süüa vähem nähtava rasvaga, pekist liha.

Samas võiks arvestada, et inimene vajab kõike ja ei tohi unustada, et on neli rasvlahustuvat vitamiini – A, E, D ja K, mistõttu rasva ei ole vaja karta! Termoregulatsiooniks vajab inimene energiat, ka selleks on rasvkude hädavajalik.

Millised on teie kui arsti soovitused, kuidas tervislikult süüa?

Toidu valmistamisel tuleks mõelda sellele, kuidas kogu pere saaks kõik vajalikud toitained kätte, sealhulgas piisavalt aedvilju. Soovitan võtta toiduvalmistamisel väikese tükikese liha ja suure koguse aedvilju, näiteks annab sibula ja küüslauguga läbikuumutatud liha köögiviljaroale palju maitset juurde.

Täiskasvanute aedviljatoite sobib maitsestada nii kodumaiste kui ka idamaiste vürtsidega, tšilliga, vürtsiste kastmetega, neid saab hapendada, fermenteerida, marineerida jm. Lastele see alati ei sobi. Lapse magu on õrn ja vürtsid ärritavad liigselt mao limaskesta. Seepärast on lastele väga hea toit koos teraviljatoodete või kartuliga taine sealiha, milles on alati õrna maitset tekitavaid rasvakiude lihaskiudude vahel. Laps vajab arenemiseks ja kasvamiseks rohkem rasva. Loomulikult tuleb mõelda targalt – kui kuni 3-aastasele lapsele anda nädalas 60 grammi liha, siis see on talle piisav ja ei ole põhjust arvata, et seda on palju.

Halba võib teha ainult ülesöömine, millega kaasneb igal juhul terve probleemide ahel, alates ülekaalust ja südamehaigustest ning lõpetades podagraga (organismi ainevahetuse häire). Liha ei ole kunagi Eestimaal söödud nii palju kui praegu, kuid see ei tee veel liha halvaks ja kahjulikuks toiduks. Ära võib tappa ka kilode kaupa ubade söömine!

Kas kõrge kolesterool on seotud pigem geneetika või toitumisega? 

Kolesterool on vajalik hormoonide ja osade sapihapete sünteesimiseks. Seda saame toiduga, kuid see imendub halvasti ning pole vaja karta, et saame liiga palju.

Oht on ainult siis, kui pidevalt ja suures koguses kolesteroolirikast toitu süüa, tarbides liigselt küllastunud rasvhappeid. Siis suureneb sapikivide tekkeoht ja südamehaiguste tekkerisk. Kolesterooli on rohkem munades ja maksas ning rasvastes liha- ja piimatoodetes.

Allikas: tervis.ohtuleht.ee