Uudised

Sirje Potisepp: Eesti inimese toidulauda iseloomustab ahjusoe kodune seapraad

Jan 2, 2020

Seavälisfilee lõigud porgandite ja kartuliga. Foto: Vallo Kruuser

Peagi tuhandete Eesti inimeste jõululauda rikastav sealiha on hinnatud oma mitmekülgsuse tõttu – seda on lihtne erinevates retseptides kasutada, annab eluks vajalikke aineid ja varustab energiaga. Küll aga levib tänases ühiskonnas mitmeid sealihaga seotud müüte, mis võivad tekitada hirmu selle söömise ees.

Ajaga on läinud inimeste elud kiiremaks, muutunud on kombed ja toitumisharjumised. Seejuures on jäänud samaks eestlaste rahvustoit – senimaani võib jõululauast leida seapraadi, hapukapsaid ja ahjukartulit.

Sealiha on Eesti köögi alustala ja eestlaste lemmikliha – statistikaameti andmetel söövad Eesti inimesed kõige rohkem just sealiha. Sealiha söömine käib Eesti rahvakultuuri juurde, sest eestlastel on juba aastasadu sealiha söömise traditsioon. Juba meie esivanemad pidasid ja kasvatasid sigu, mis teeb selle oluliseks osaks eestlaste kultuurist ja toidulauast. Seetõttu võib öelda, et Eesti inimesed on kasvanud koos liha ja kartuliga ning lisaks seapraele on meie rahva seas olnud au sees soolaliha, sült, kamar ja pekk.

Sealihaga seoses levib mitmeid müüte

Eesti vanasõna ütleb ikka “Söö, mis küps, aga räägi, mis tõsi”. Kuigi Eesti inimesed tarbivad enim just sealiha, siis levib tänapäeval sellega seoses väga palju müüte. Näiteks on üheks müüdiks see, et sealiha on toidukomponent, mis nõretab rasvast. Tegelikkuses see nii ei ole – sealihal on väga palju erinevaid tükke, mille toiduväärtus on samuti väga erinev. Valida saab välisfilee, sisefilee, kaelakarbonaadi, seajalgade, ribi ja peekoni, abatüki, praetüki ning kooti vahel. Lisaks erinevatele tükkidele on ka mitmeid valmistamisviise – sealiha toiduväärtus sõltub suuresti ka sellest, kuidas seda valmistada. Kuigi vanasti oli levinumaks sealiha valmistamise viisiks praadimine, siis tänapäeval on populaarsust kogunud grillimine.

Teine levinud valeväide on see, et sealiha teeb paksuks. Kas ikka teeb? Tegelikkusesvõib ka sealiha süües kaalu langetada. Piisab vaid sellest, kui teada lihtsaid toitumise põhimõtteid ja valmistamise viise, et tervislikumalt toituda. See aitab ka paremini mõista, et sealiha kui selline ei ole tingimata rasvane, vaid kõik sõltub kogustest, lihalõigetest, söömise tihedusest ja valmistamise viisidest. Näiteks on sealiha sisefilee rasvasisaldus kõigest 5% ja välisfilee rasvasisaldus 6%.

Võtkem siinkohal eeskujuks kasvõi sportlased. Sealiha on võitjate söök – annab jõudu, vajalikke proteiine ja vitamiine ning see on väga hea raua, kaaliumi, magneesiumi, tsingi ning fosfori allikas. Lisaks sisaldab liha asendamatuid aminohappeid. Sportlaste jaoks on tavaliselt sealiha oluline toidukomponent, sest sisaldab mitmeid väärtuslikke aineid, mis annavad sportastele vajalikku energiat. Näiteks võib sealiha mitmete toitainete tõttu parandada vastupidavust ja jõudu. Ka Gerd Kanter tõdes hiljutises intervjuus, et tema jaoks on sealiha toidulaual olulisel kohal ja on seda alati olnud.

Peale sportlaste on sealiha oluline ka tavatoitujale ja just meie kliimas, sest sügistalvisel perioodil on liha söömata raske oma organismi energeetilisi vajadusi normaalselt rahuldada. Lisajõu saamiseks aitab sealiha, mis on oma vajalike toitainete ja energia poolest kõrgväärtuslik toiduaine.

Tähtis on aga teadlik toitumine! Ilmselt ei salene keegi rasva ja pekki süües. Nagu ikka, siis tuleks ka sealiha süüa mõõdukalt ja jagada seda näiteks köögiviljade või salatiga. Kombineerides erinevaid sealihatükke ja köögivilju, saab valmistada väga palju roogasid erinevatele maitsetele. Omakorda saab roogasid põnevamaks muutamitmete maitseainete, vürtside ja isetehtud kastmetega. Võimalusi on lõputult, tuleb ainult oma loovus tööle panna.

Meeles võiks pidada ka seda, et sotsiaalmeedias plahvatusena levivaid infokilde tasub hinnata kriitilise pilguga. Kuna tihtipeale inimesed ei kontrolli fakte, vaid
toetuvad loetud informatsioonile, siis tavaliselt just see toidabki enimlevinud müüte.

Seapraad kuulub eestlaste jõululauale

Lisaks sellele, et sealiha võib leida inimeste iganädalasest toidukavast aastaringselt, siis kuulub sealiha pea iga Eestis tähistatava püha menüü juurde – näiteks on jaanipäeval esindatud šašlõkk või vorstikesed, jõuludel ja iseseisvuspäeval seapraad. Samas on juurde tulnud ka uusi trende, põnevamaid valikuid ja eestlaste toidulaual võib näha inspiratsiooni teistest toidukultuuridest, näiteks rebitud sealiha valmistamist.

Mina ja veel paljud teised eesti inimesed ei kujuta oma jõululauda ilma sealihata ette. Seapraad ja vorstikesed on tähtsad osad eestlaste jõulutraditsioonidest. Mõned hautavad, teised panevad ahju ja praevad. Igal perel on oma salaretsept, kuidas jõulupraadi valmistada, mis muudavad jõulud erilisemaks.

Hea on ka jõulude ajal meeles pidada taldrikureeglit ja nõuannet, et taldrikul peaks olema vähemalt viit värvi toitu. Pool taldrikust peaks moodustama erinevad salatid või köögiviljad, veerand liha, kana või kala ja ülejäänud veerand lisandit, olgu selleks tatar, kartul, riis või makaronid. Taldrikureegli järgimine aitab meeles hoida tervisliku ja mõõduka toitumise põhitõdesid ning võib vältida jõulude ajal ülesöömist!

Sealiha söömine muudab taldrikureegli täitmise igati lihtsaks, sest sealiha juurde sobib pea iga kõrvalkomponent – salat, juurikad, kartul, tatar või riis, mida saab kombineerida vastavalt isule ja soovile.

Toetudes eestlaste traditsioonidele, kultuurile ja ajaloole, on täiesti arusaadav, mikstarbivad eestlased enim just sealiha. Eesti köögi alustala on aastate jooksul palju muutunud, kuid ahjusoe kodune seapraad iseloomustab endiselt meie toidulauda. Küll aga tuleks eriti jõuludel meeles pidada, et sealihal on väga palju erinevaid valmistusviise ja see saab olla osa tervislikust toitumisest.

Allikas: epl.delfi.ee

Seotud uudised

DR MAI MASER TERVISLIKUST TOITUMISEST: kahtlemata omastatakse vitamiine ja mineraalained kõige paremini toidust

Arsti, toitumisspetsialisti ja Tartu Ülikooli emeriitdotsendi Mai Maseri sõnul vajavad inimesed rõsketel aastaaegadel vitamiinide kõrval rohkem ka valku, et toetada organismi valguliste kaitsekehade teket…

Tunnustatud kulturist Jüri Leinvald: toidukultuur on Eestis väga vale, ka toitumishäired tulevad kodust

Range toitumiskavaga kulturist Jüri Leinvald tõdeb, et vahet pole, kas kaalus on vaja juurde või alla võtta, esmalt tuleb toitumine paika saada.

Toitumisnõustaja: peekonit ei pea kartma, rohkem tuleb süüa värvilist toitu

Sealiha teeb paksuks ja salat saledaks? Need on vaid müüdid, mis ei pea toitumisnõustaja Kairit Uski sõnul paika.

Toiduliidu kampaania “Sealiha – hea liha” avaüritus: miks on sealiha oluline osa eestlaste toidulauast?

Täna keskpäeval kuulutas Toiduliit kampaania „Sealiha – hea liha“ alanuks.

Sirje Potisepp: Eesti inimese toidulauda iseloomustab ahjusoe kodune seapraad

Peagi tuhandete Eesti inimeste jõululauda rikastav sealiha on hinnatud oma mitmekülgsuse tõttu – seda on lihtne erinevates retseptides kasutada…

Gerd Kanter tervislikust toitumisest: restoranigurmaan ma ei ole ega leia, et toitumine on tohutu elamus. Tahan, et kõht oleks täis.

Kettaheitja, olümpiavõitja ja maailmameister Gerd Kanter räägib intervjuus, et sportlase eluviisi juures on mitmekülgne toitumine täpselt sama tähtis kui regulaarne treening.