Range toitumiskavaga kulturist Jüri Leinvald tõdeb, et vahet pole, kas kaalus on vaja juurde või alla võtta, esmalt tuleb toitumine paika saada. Tema sõnul ei ole tegelikult populaarset dieeti, mis tervislikult ja pikemas perspektiivis töötaks, mistõttu peab inimene ise kriitiliselt hindama toiduainete väärtust ja seda, mida ta sööb.

Kuigi Jüri Leinvald on enim tuntud kulturistina, siis spordiga on tegelenud ta terve elu. Noorena tegeles Leinvald aktiivselt maadlusega ja saavutas maadluses ka Juunioride Eesti meistri tiitli. Teekond maadlusest jõusaalini oli sujuv ning nüüdseks on Leinvaldil ette näidata mitmeid Eesti kui ka rahvusvahelisi auhindu kulturismis. Rääkisime Leinvaldiga rangest toitumisest ja tema menüüst, samas ka sellest, kuidas üldse tervislikult toituda ning millised on fitnessis toitumisega seotud müüdid.

Mis on sind aastaid kulturismis hoidnud?

Kulturism meeldib mulle väga. Kui see ala ei meeldiks, siis on sellega päris raske tegeleda. See ei ole ainult sport, vaid see on eluviis, mis mulle sobib, sest ma saan pidevalt oma piire tunnetada. Minu jaoks ei ole see enesepiinamine, kuigi see spordiala võib kõrvalt nii tunduda. Mulle kulturism meeldib ja kui mul on kindel eesmärk, kindel kuupäev, ja ma tean, et pean mingiks kuupäevaks vormi saama, siis mul on palju kergem elada.

Kuidas muutus sinu eluviis kulturismiga tegelema hakates?

Kui ma kulturismiga ei tegelenud, siis ma sõin, kuna tahtsin. Ma olin hästi kõhna kehatüübi ja olematu rasvaprotsendiga, mistõttu siis piisas sellest, kui ma sõin kaks või kolm korda päevas. Tavalise inimese jaoks on minu praegune kehakaal ja proportsioonid ebanormaalsed, sest mul on hüpertroofiline lihas, mis on kulturismis eelis. Kui võrrelda minu toitumist ja tavainimese toitumist, siis see erineb väga palju. Kõige raskem on see, et ma pean sööma palju ja kindlatel kellaaegadel. Enam ei ole ammu küsimust, kas ma tahan süüa, vaid ma tean, et mul aeg tiksub ja ma pean sööma.

Mida tähendab sinu jaoks tervislik toitumine?

Minu jaoks on see mitmekülgne toitumine. Keha peab saama maksimaalselt kõik mineraalid, vitamiinid ja mikroained tavatoidust, mitte kuskilt mujalt. Mõni inimene sööb selleks, et elada, mõni elab selleks, et süüa. Ma olen kindlasti see, kes lihtsalt sööb mingi eesmärgi nimel. Minu jaoks ei ole maitse primaarne, vaid ma söön pigem eesmärgiga saada toidust kõik vajalikud ained kätte.

Milline on sinu toitumine?

Kulturismis tundub see naljakas, aga ma ei saa korraga palju süüa. Seega ma söön iga ühe või kahe tunni tagant väikseid portsjone, näiteks lihatükk riisi, makaronide või kartuliga. Ma jälgin, et maksimaalselt valku saada, ja et ma ei sööks väga palju transrasvasid ning muid kahjulikke asju. Kogused ja proportsioonid sõltuvad hooajast, aga valku ja rasva tarvitan aastaringi päris palju. Mulle näiteks meeldib liha, mida kasutan maksimaalselt palju erinevate variantidena, sest see on korralik valguallikas. Ma ei jaksaks väga kaua ainult kanafileed süüa – paar kuud ja siis oleks kopp ees.

Milliseid lihatooteid sa tarbid?

Sõltub hooajast, aga maitse poolest meeldib mulle kõige rohkem sealiha. Veiseliha on minu jaoks kõige raskem süüa. Sealiha on mahlane ja hea maitsega, aga kanafilee ja teised tooted on minu jaoks maitsetud ja kuivad. Lihast tehtud kodused toidud on mu lemmikud. Alati peale võistlust tahan korralikku šnitslit kartulipüreega.

Ma ei ole väga suur toidugurmaan, kes tahab kogu aeg midagi erilist süüa, pigem meeldib mulle lihatükk koos tavalise garneeringuga. See on minu jaoks ideaalne toit.

Kuidas te perega koos olles sööte?

Jälle sõltub hooajast. Kui ma valmistun võistlusteks ja mida lähemal mul võistlus on, seda rohkem söön oma toitu. Aga kui ma tulen koju ja vaatan, et naine on teinud borši või midagi, mida saan ja tahan süüa, siis ma hea meelega söön. Ma ei ole pirtsakas, et ma igat grammi jälgiksin. Pigem vaatan, et saaksin piisavalt valku ja muid aineid toidust kätte.

Kui palju levib fitnessis toitumisega seotud müüte?

Müüte on väga palju ja väga palju müüte tuleb juurde. Kõik üritavad ennast ja neid müüte kuidagi müüa. Kui inimene tahab ennast müüa, siis ta peab tegema midagi enneolematut, et inimesed usuksid selle toimimisse. Uuesti ratast leiutada on väga keeruline. Samamoodi tehakse vormi praegu nii nagu 20 ja 30 aastat tagasi, toit on ka suhteliselt sama ja seal midagi väga uut ei ole. Eks muidugi neid kalorivabasid souste, pudinguid ja magustoite on kõik poed täis, aga see on lihtsalt suur äri, eriti fitness valdkonnas.

Milliste müütidega oled sa ise kokku puutunud?

Üks kõige levinum müüt on see, et ei tohi rasvu süüa. See on kõige lollim müüt, mida saab üldse välja mõelda. Ilmselt see tuli Ameerikast, kus müüdi ainult madala rasvasisaldusega toiduaineid ja arvati, et need on tervislikud. Tegelikult läksid kõik neid tooteid süües paksuks, sest nendele asjadele pandi hästi palju suhkrut juurde. Keegi ei arvanud, et suhkur on palju kahjulikum. Ilma suhkruta saab väga lihtsasti elada ja see ei ole tervisele hädavajalik, aga rasvad on väga tähtsad, ükskõik kas sa tahad kaalus alla saada või juurde saada. Õiged rasvad aitavad just rasvast lahti saada. Ma ise hea meelega söön peekonit ja punast kala, mille kohta müüdid räägivad, et seal on nii palju rasvasid ja neid ei tohi süüa. See on kindlasti vale suhtumine.

Sa ise oled kõigesööja?

Jah, aga kindel menüü sõltub jällegi hooajast. Seafilee on mul tavamenüüs täitsa olemas. Samamoodi söön ma hommikul praetud peekonit ja muna, kui mul võimalus on, sest need annavad palju energiat. Suvel on mu kindel lemmik šašlõkk. Kui suvel tekib vaba aega, siis ma hea meelega lähen kohe linnast ära, kuskile loodusesse või järve äärde ja võtan liha kaasa. Minu vaieldamatu lemmik on sealiha šašlõkk. Juba sealiha šašlõki lõhn meenutab lapsepõlve. On ainult teatud asjad, mida ma ei söö – minu lemmikkulturistide söök tatar mulle juba lapsepõlvest ei meeldi, isegi lõhna ei kannata ja seda ma ei söö kunagi.

Kui palju sa treenerina rõhutad toitumise olulisust?

Toitumine on kõige tähtsam ja alati tuleb see kõige esimesena paika saada, vahet pole, kas on vaja kaalus juurde või alla võtta. Minu soov on, et inimesed hakkaks ise mõtlema ja aru saama toiduainete väärtusest. Oluline on oma peaga mõtlemine, mitte mõne paberi järgimine.

Mis sa arvad, kas toitumisega on palju probleeme?

Väga palju. Ma arvan, et on üksikud tavainimesed, kes toituvad normaalselt ja tervislikult, sellepärast ongi praegu ülikehvas seisus näiteks lapsed. Toitumishäired tulevad kodust, peredest, kõik see toidukultuur on Eestis väga vale. Inimesi tuleks rohkem harida, sest praegu on internetis ja sotsiaalmeedias väga palju äärmuslikke arvamusi. Näiteks ei ole ka ühtegi sellist populaarset dieeti, mis tervislikult ja pikemas perspektiivis töötaks. Mida ekstreemsem dieet, seda kahjulikum see on ja rohkem probleeme tekitab.

Allikas: lood.delfi.ee