Kettaheitja, olümpiavõitja ja maailmameister Gerd Kanter räägib intervjuus, et sportlase eluviisi juures on mitmekülgne toitumine täpselt sama tähtis kui regulaarne treening. Rääkisime Kanteriga, mis on tema jaoks tervislik toitumine ja kui palju levib sportlase seas toitumisega seotud müüte.

Kes on teie peres kõige suurem kokk?

Eks ikka abikaasa, aga eks ma mingis mõttes otsin oma rolli, et asjad oleks natuke võrdsemalt jaotatud. Lihtsamate toitudega saan ma hakkama ja tänapäeval igasugused lihatooted on juba eelnevalt maitsestatud, seega tegelikult ainult ahjupanemise vaev, millega saan igal juhul hakkama.

Mis on Sinu enda lemmiktoit?

Ma arvan, et ma olen selline tüüpiline eestlane. Liha ja kartuliga olen üles kasvanud ning ajapikku on võib-olla mingid eelistused muutunud, aga lihasööja olen ma kogu aeg olnud, heast steigist ma ei ütle kunagi ära. Abikaasa repertuaarist meeldib mulle väga kooreklopsi stiilis liha ehk prantsusepärane sealiha näiteks koos juustu või ananassiga.

Kas üldiselt teete koos perega süüa või eraldi?

Me siin vaikselt harjutame, et aeg-ajalt koos süüa teha ja lapsele ka mingisugust kokakunstielamust pakkuda, aga ta tundub natukene minu tüüpi oma valikutes ja mingeid asju ta ei taha proovida. Vähemalt mingid teooriad väidavad, et kui laps ise kokkab ja erinevaid asju proovib, siis ta võib hakata ka erinevaid asju rohkem sööma. Praegu üritame teha ühiseid pingutusi, et tema toidusedel natukene laiemaks läheks.

Mida Sinu jaoks tähendab tervislik toitumine?

Minu arvates on tervislik toitumine ikkagi eelkõige teadlik toitumine. Peame teadma, mida me sööme, kust see tooraine pärineb ja mis on mõistlikud kogused. Ma ei ole ise mingisugune äärmuse toetaja ja arvan, et kõike peab olema mõõdukalt. Ma arvan, et tervislik toitumine seisneb ka selles, kui me ise teame, mis toiduained on meile kasulikud.

Kui palju Sa jälgid oma toitumist?

Ma olen üsnagi rutiinne toituja — minu jaoks ei ole probleem ühte ja sama sööki põhimõtteliselt viis korda nädalas süüa. Ma restoranigurmaan ei ole ja ma ei leia, et toitumine on tohutu elamus. Ma pigem tahaks seda, et kõht oleks täis ja selles mõttes ma seda emotsiooni väga ei väärtusta. Ma arvan, et hästi oluline läbi minu sportlaskarjääri on olnud kindlad toitumiskorrad.

Millised need peamised toidukorrad on?

Minu toitumist on paljuski mõjutanud ka Mihkel Zilmer, kes oli meie tiimi pikaajaline nõustaja ja kui me kunagi koostööd alustasime, siis selgus, et minu toidukordadest kõige halvemini oli esindatud hommikusöök, mis tegelikult on kõige tähtsam söögikord. Seal oli liiga vähe süsivesikuid ja energiat, sest just hommikusöögiga me oma päevale energiavarud loome. Kui me hommikusööki ei sööks ja sööksime valesid asju, siis päeva peale saab energia päris ruttu otsa ja arvatavasti õhtuks oleme ka päris väsinud. Seetõttu hommikusöögi tähtsus mingil hetkel minu jaoks muutus.

Mis Sinu menüüsse kuulub?

Eks ma olen ikka lihasööja olnud lapsest saadik, tavapärasemad on olnud ahjupraed, praeliha, samamoodi hakkliha ja kodused kotletid. Kui rääkida ka sealihast, siis mind on mõjutanud paljuski lapsepõlv, sest eks meil päris pikal perioodil olid ka oma sead, mida me kasvatasime ja liha oli täitsa oma talust pärit.

Kui ma päris väike olin, siis ma ei olnud üldse suure isuga, aga tehes sellist spordiala, siis on lihavajadus suurem ja söögikord pidi igal juhul mingil määral liha sisaldama. Ma kaldun uskuma seda teooriat, et inimesed on ikkagi sündinud pigem lihasööjatena. Võib-olla tarbitakse kohati liiga palju, aga ma usun, et lihas on ained, mida meie keha vajab.

Kas lapsepõlves oli sealihal siis oluline roll?

Jah, meil olid omad sead ja liha oli seega aastaringselt olemas. Sai ka sigade eest hoolitsetud, sõnnikuvedu ja kõik see oli muidugi osa sellest ning olen isegi nii mitmeski rollis osalenud. Mina olen sealihaga üles kasvanud ja tarvitan liha igapäevaselt, aga kindlasti ei ole minu soov kellelegi oma eelistusi peale suruda ja ma kunagi ei ütle, et keegi peaks täpselt nii tegema nagu mina teen.

Põhimõtteliselt on terve elu liha Sinu toitumise juurde kuulunud?

Jah ja ma arvan, et peedikotlettide peale ma ennast ümber ei harjuta, kuid samas pole mõtet lihatooteid ülearu ka tarbida. Pigem on oluline see, et toidulaud oleks tasakaalus.

Kui mitmekülgne toituja Sa ise oled?

Ma arvan, et see on jälle koduse taustaga seotud, et kuna meie peres jahimehi ei olnud ja loomalihasid meil väga eriti tarbitud, siis kuidagi metsmetsloomalihast mingit vaimustust pole tekkinud. See kodune liha on alati olnud kõige maitsvam. Teisel kohal on kindlasti olnud kanaliha ja kolmandal kala. Söön ka kalkunit, aga spetsiaalselt seda ise ostma ei lähe. Muus osas arvan, et tarbimine on sealiha kasuks.

Kuidas erineb Sinu menüü sportlaskarjääri tippajast?

Tippsporti tehes olid hästi olulised toitumiskellaajad ja järjepidevus. Praegu võib kiiremal päeval juhtuda, et lõunasöök jääb vahele. Kuna ma hetkel tippsporti ei tee, siis ma võin sellest loobuda ja saan seda lubada, aga kui teha aktiivselt sporti, siis ma ei saa endale lubada seda, et ma jätan lõunasöögi vahele. Kuna praegu mul veel kehamassi on, siis ei ole muret, kui mul jääbki üks söögikord vahele, sest otseselt midagi hullu ei juhtu. See on võib olla suurim vahe.

Kui palju levib sportlaste seas toitumise ja lihaga seotud müüte?

Ma arvan, et spordi valdkond on üldse väga mütoloogiline, sest räägitakse päris palju lugusid, kes ja kuidas midagi tegi või proovis ja sõi. Mäletan, et üks naljakas lugu juhtus siis, kui olime ükskord võistlustel ja nägime seal oma kolleege Venemaalt. Nende toitumise järjekord oli selline, et kõigepealt sõid nad kartulit, siis salatit ja peale seda liha. Me uurisime, et miks nad nii söövad ja saime vastuseks, et see on kihiline toitumine, mille kohaselt peab erinevaid asju sööma erinevas järjekorras, sest siis keha seedib seda täpselt nii, kuidas sa ette annad ning saad kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalid õiges järjekorras kätte. Kui me Mihkliga sellest rääkisime, siis Mihkel naeris muidugi selle välja. See on võib olla värvikas näide sellest, et millised müüdid spordis võivad liikuda.

Kas Sa ka ise treenerina rõhutad toitumise olulisust?

Eks me sellistest asjadest ikka räägime. Ma ei anna otseseid soovitusi, mida sööma peab, aga ma silmanurgast natuke jälgin. Sportlane peab olema energeetiliselt ikkagi hästi laetud, sest kui see toidusedel on vale, siis kindlasti see ühel hetkel kajastub ka mingites tagasilöökides.

Seega toitumine peaks olema mitmekülgne?

Jah, ma arvan, et mida rohkem asju me sööme, seda tugevam meie organism on, kasvõi igasuguste viiruste mõttes. Mitmekülgse toitumise üks eelis võiks olla tugevam immuunsüsteem ja tänu sellele võiksime ju natukene sitkemad olla. Sportlaste vaatenurgast on küll palju erinevaid toidulisandeid, aga tegelikult on kõige kasulikum valgud, mineraalid ja vitamiinid tavatoidust kätte saada.

Allikas: naistekas.delfi.ee