Toidutööstused jagavad muret rahva tervise pärast, kuid ootavad riigilt
koostööd, mitte pidevat vastandamist, ütles Toiduliidu juhataja Sirje
Potisepp täna Tasakaalustatud toitumise konverentsi avakõnes.
„Toitumise ja liikumise rohelise raamatu valmimisprotsessis on
sotsiaalministeerium teinud kohalikest toidutööstustest peasüüdlase, kes
vastutab Eesti rahva tervisenäitajate halvenemise ning ülekaalulise ja
rasvumise eest,“ ütles Potisepp. „Seda on eriti nördima panev kuulda
arvestades, et kohalikud toidutootjad on viimastel aastatel omaalgatuslikult
oluliselt vähendanud toodetes sisalduva suhkru, rasva ja soola osakaalu.“
Potisepa sõnul oli üllatav, kuidas minister Jevgeni Ossinovski levitas
möödunud nädalal terve saalitäie inimeste ees Tervise Arengu Instituudi
konverentsil valeinfot nagu oleks toitumise ja liikumise rohelise raamatu
töörühm teinud ettepaneku kehtestada maks suhkrutele ja teatud rasvhapetele.
„Vastupidi – töörühm on kahel korral välja hääletanud toidumaksud kui
ebaefektiivse meetme rahva tervisenäitajate parandamisel,“ rõhutas Potisepp.
„Minu meelest ei ole nii, et poliitikutele on kõik lubatud. Ma loodan, et
inimesed saavad aru poliitilisest populismist ja teevad omad järeldused,“
lisas Potisepp. „Samal ajal on toidutootjad teinud mitmeid ettepanekuid,
kuidas ülekaalulisusele ja rasvumisele efektiivselt tegeleda, kuid paraku
puudub igasugune teineteist arvestav dialoog riigi ja tootjate vahel.“
Potisepp rõhutas, et ülekaalulisus ja rasvumine pole Eestis tekkinud üleöö.
„Ma väidan, et teavitustööga tasakaalustatud toitumisest ei ole riigi
tasandil Eestis peaaegu tegeletud. Kuid seda ootame kodanikena ja
ettevõtjatena riigilt kõige enam. Toitumisest ja toidust räägitakse justkui
palju, kuid ometigi pole inimesed endiselt teadlikud, milline on normaalne
söömine. On küüniline arvata, et käsud ja keelud aitavad seda olukorda
kuidagi muuta,“ lisas Potisepp.
Fazer Finest Maakodu tooteportfelli lisandusid unikaalsel koosküpsemise meetodil valmivad sai rukkihelvestega, sai rukkiteradega ja 5-viljasepik.
Fazeri turundusjuhi Anne-Mai Kaarma sõnul on uudse küpsemismeetodi puhul tegu innovatsiooniga, mis võimaldab tarbijatele pakkuda ülipehmeid, rikkalike maitseomadustega ja aromaatseid saiatooteid ning seda ei saavutata organismile kahjulike lisaantete lisamisega, vaid tehnoloogiliste meetoditega.
“Koosküpsemise meetodil valmivad saiad ahjus ühes suures vormis külg-külje kõrval ja kokkukerkinud saiapätsid murtakse teineteise küljest lahti. Sellest ka saiade pehmus, maitseküllasus ning ainuomane kuju, mis viib meid rännakule esivanemate kodudesse – ammusel ajal valmistati pagaritooteid just koosküpsemise meetodil,” selgitas Kaarma.
Tema sõnul hindavad eestimaalased leivaküpsetamise traditsioone ja juurte juurde naasmist kõrgelt, kuid samal ajal soovitakse kogeda põnevaid maitseid ootamatul kujul. „Ootused pagaritoodete omadustele on kõrged ja seetõttu tuleb tootjatel nii toodangu kvaliteedile, koostisosadele kui ka lisanditele alati kõrgendatud tähelepanu pöörata,“ sõnas Kaarma.
„Pingutame selle nimel, et üllatada inimesi tervislike uudistoodetega ja pakkuda tuttavlikku mekki ning uudsust samal ajal. Meil on hea meel, et Fazer Finest on meie tarbijate jaoks kvaliteedi ja suurepärase maitse märk, mille tooted aitavad kogeda rikkalikke maitseelamusi nii argipäeval kui ka pidulikumatel sündmustel,“ rääkis Kaarma.
Fazer Finest Maakodu uudistooted on kiudainerikkad, säilitusainevabad, vähese suhkrusisaldusega ja valmistatud 100% täisterajahust. Terviseõbralikud pagaritooted sobivad ideaalselt hommikusöögilauale või näiteks toekama võileivana suvisesse piknikukorvi. Uute Maakodu saiade lisanditeks on rukkihelbed ja rukkiterad ning 5-viljasepiku koostises on helde käega nii tatart, otra, kaera, rukist kui ka nisu – kõik 100% täistera.
Fazer Grupp on pereettevõte, millele pandi alus 1891. aastal, kui Karl Fazer avas oma esimese kohviku Helsingis. Täna on grupi tooteportfellis valmistoidud, maiustused, pagari- ja kondiitritooted ning Fazer on esindatud kaheksas riigis. 1993. aastal asutatud Fazer Eesti oli esimene ettevõtte äriüksus Baltimaades.
Ettevõte hoiab täna Eesti pagaritoodete turul 15%-lise turuosaga kolmandat kohta. Fazeri tugevuseks on lisanditega leiva- ja saiatooted, taskuleivad ning röstid, tuntumad kaubamärgid on Kodusai, Must leib, Fresh ning Fazer Finest. Fazeri käive Eestis oli 2014. aastal 18,5 miljonit eurot. Käesoleval aastal tähistab Fazer 125. sünnipäeva ning eduka ettevõtte asutaja Karl Fazeri 150. sünniaastapäeva.
Eesti Toiduainetööstuste Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on moodustanud ühise töögrupi, mille eesmärgiks on heade kauplemistavade kokkuleppimine toiduainete vertikaalses tarneahelas Eestis. Pühade-eelsel töögrupi kohtumisel lepiti kokku heade kauplemistavade üldised põhimõtted ning esialgne nimekiri ebaausatest ja ausatest kauplemistavadest.
„Nii põllumajandustootjate, toidutööstuste kui kaupmeeste eesmärk on tegelikult üks – vastata tarbija ootustele ning tagada parim toiduainete kvaliteet. See saab sündida ainult koostöös, mitte teisi osapooli kahjustavate või ebaõiglaste lepete toel,“ rõhutas töögrupi algataja, Eesti Toiduainetööstuste Liidu juhataja Sirje Potisepp. „Osapoolte ühise arutelu läbi sündinud kokkulepe loob parima võimaluse, et uus hea kauplemise tava ei saa paberiks lauasahtlis, vaid toimivaks tegutsemisjuhendiks.“
„Sektorite vaheline eneseregulatsioon on Euroopa riikides üha hoogustuv trend. Heade tavade eesmärgiks on suurendada usaldust ja koostööd toiduainete tarneahelas toimivates ärisuhetes ning tagada tarneahela kui terviku suurem efektiisus,“ ütles Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Riin Savi. Tema sõnul toetab liit vabatahtlikkusel põhinevat kokkulepet ka seetõttu, et initsiatiivi raames luuakse vahekohus, mis võimaldab osapooltel heade tavade järgimisega seotud vaidluste lahendamist kiirel ja läbipaistval viisil.
„Ebaausate kauplemistavade kasutamine on ohuks kodumaise toidutootmise arengule ja takistab toiduainete tarneahela efektiivset toimimist. Põllumajandus-kaubanduskoda osaleb läbirääkimistel heade kauplemistavade kokkuleppimiseks lootuses, et selle kaudu on võimalik vähendada ebaausate kauplemistavade kasutamist. Oleme siiski teinud valitsusele ka ettepanekud probleemide seadusandlikuks reguleerimiseks, et kokkuvõttes oleks mõlema võimaluse kasutamisel võimalik jõuda kõige tõhusamate tulemusteni,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
„Heade tavade koostamine on vajalik samm, sest võimaldab toidutootjatel ja jaekaubandusel läbi arutada olulisemad murekohad toiduainete tarneahelas ning leppida kokku mõistlikes lahendustes. See aitab edendada ausat äritava ning suurendada vastastikust usaldust. Sellist tulemust on võimalik saavutada eelkõige läbi ettevõtjate koostöö, mitte muul viisil,“ sõnas Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juht Marko Udras.
Konjunktuuriinstituudi mullune uuring näitas, et suur osa Eesti toiduainetööstuse ettevõtetest on kokku puutunud ebaausate kauplemistavadega. Euroopa Komisjoni poolt tänavu jaanuaris avaldatud aruandes märgitakse, et erinevalt Eestist on enamikus teistes EL liikmesriikides viimasel ajal rakendatud meetmeid, mille eesmärgiks on vähendada ebaausate kauplemistavade kasutamist.
Pagaritööstuste müügitulu oli 2016. aasta esimeses kvartalis 47,4 mln eurot ehk 7,9% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Samas suurusjärgus kasvas esimeses kvartalis ka pagaritööstuse kogukasum, selgub Maaeluministeeriumis koostatud Eesti pagaritööstuse 2016. aasta esimese kvartali ülevaatest.
„Pagaritööstuste müügitulu kasvas esimeses kvartalis peamiselt sisetarbimise toel. Sisetarbimise suurenemist soodustas hoogne palgakasv ja madal töötuse tase. Samas jäi välisnõudlus vaatamata meie peamiste kaubanduspartnerite majandusolukorra paranemisele siiski nõrgaks,“ ütles Maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.„Pagaritööstus oli üks vähestest toiduainetööstuse tegevusaladest, kus suudeti esimeses kvartalis kasvatada ka kasumit. Pagaritööstuse kasumit suurendas käibe kasvu kiirenemine ja kulude kasvu aeglustumine.“
2016. aasta esimeses kvartalis oli pagaritööstusekogukasum 1,3 miljonit eurot, mida oli 8,5% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.
Pagaritööstuse müügitulu, kulud, kogukasum (mln €). Allikas: Statistikaamet
Pagaritööstuse toodangumahud jäid eelmise aasta tasemele. Ettevõtted tootsid 2016. aasta esimeses kvartalis 19 800 tonni toodangut, mida oli aastases võrdluses 1% enam. Vähesel määral suurenes nii pagaritoodete kui jahust kondiitritoodete tootmine.
Müügitulu kasvatati sisetarbimise toel, välisnõudlus vähenes. Pagaritööstuste müügitulu oli 2016. aasta esimeses kvartalis 47,4 miljonit eurot ehk 7,9% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Sisetarbimise suurenemist soodustas hoogne palgakasv ja madal töötuse tase.
Sisendite hinnalanguse tulemusel kulude kasv aeglustus. Pagaritööstuse 2016. aasta esimese kvartali kulud olid 46,1 miljonit eurot ehk 7,9% suuremad kui eelmisel aastal samal perioodil.
Pagaritööstuses loodi 2016. aasta kolme esimese kuuga 10,8 miljonit eurot puhast lisandväärtust, mida oli 8,7% rohkem võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Vaatamata lisandväärtuse kasvule jäi pagaritööstuse efektiivsus eelmise aasta tasemele.
Statistikaameti andmetel tegutseb pagaritööstuses keskmiselt 140 ettevõtet. Neli suuremat ettevõtet annavad ligikaudu 70 protsenti pagaritööstuse müügitulust. Statistikaameti andmeil oli 2016. aasta esimeses kvartalis pagaritööstuses tööga hõivatud keskmiselt 3084 inimest, mida oli 224 inimese võrra (+7,8%) rohkem võrreldes aasta varasemaga.
Pagaritööstuse ettevõtetena käsitletakse ülevaates ettevõtteid, mis tegelevad leiva- ja saiatootmise, valikpagaritoodete, sh kookide, pirukate, tortide jm tootmisega ning kuiviku- ja küpsisetootmisega.
Pagaritööstuse 2016. aasta I kvartali ülevaade
Viiest Eestis söödud jäätisest neli on valmistatud koorest, mis tähendab, et külma maiuse armastajad toetavad väga vahetult siinset põllumajandust.
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepa sõnul kasutavad siinsed jäätisetootjad koorejäätiste valmistamisel toorainena peaaegu eranditult kodumaist koort, andes piimatootjatele olulise sissetuleku.
“Eesti elanikud söövad võrreldes teiste eurooplastega oluliselt rohkem piimast valmistatud jäätiseid, milleks on plombiir ja koorejäätised. Põhjus selleks on muidugi väga lihtne – Eesti jäätised lihtsalt on kõige paremad,” ütles Potisepp. “Lisaks suurepärasele maitsele hindavad jäätisesõbrad üha enam ka fakti, et Eesti jäätis on valmistatud Eesti lehmade piimast.”
Eestis müüakse ligi 600 erinevat jäätisetoodet. Enim ostetakse vanilje-, šokolaadi-, karamelli- ja maasikajäätist. Üks Eesti elanik sööb aastas umbes 8 liitrit jäätist, mis on kahe liitri võrra rohkem kui naabrid lätlased, aga koguni viie liitri võrra vähem kui soomlased.
“Nagu soomlased, on ka eestlased suured piimaarmastajad, mis kajastub ka jäätise söömise statistikas. Paljud ei mõtle sellele, kuid koorejäätis sisaldab ju samu kasulikke mineraale ja vitamiine mis piimgi,” ütles Potisepp. “Süües ära ühe keskmise pulgajäätise, tarbime me klaasitäie tavalist poepiima. Selles sisalduv kaltsium, magneesium ja kaalium on organismile kuldaväärt aineteks.”
Ehkki Eestisse jõudis jäätisetootmine muu läänemaailmaga võrreldes mõnevõrra hiljem, on jäätise traditsioonid kujunenud siingi pikaks ja viljakaks. Jäätise tööstuslik tootmine Eestis algas 1934. aastal, mil Evald Rooma asutas Tartus firma Eskimo ja on seeläbi saanud Eesti jäätise isaks. Kui toona sai jäätist osta vaid erilistel puhkudel, siis tänapäeval on see igapäevane magustoit, mida aasta jooksul tarbitakse ligi 7000 tonni.
Täna tähistatakse Eestis rahvusvahelist jäätisepäeva. Jäätisepäeva traditsioon sai alguse Ameerika Ühendriikidest Kentucky osariigist 1984. aastal ning on tänaseks levinud üle maailma. Eestis tähistatakse jäätisepäeva teist korda.
Huvitavaid fakte jäätisest:
· Tuneesias on mandariinijäätis rahvuslik magustoit
· Esimesi jäätiseid sõid ilmselt hiinlased, kes segasid mäestikest murtud jääd marjade ja puuviljadega
· Kuni 1903. aastani söödi jäätist kausist. Siis tuldi selle peale, et jäätise võiks vahvlituutusse panna
· 1919 leiutati esimene pulgajäätise masin ja sellist jäätist hakati nimetama eskimo pirukaks
· Keskmiselt on vaja 50 limpsimist, et üks jäätis ära süüa
· Kõige rohkem jäätist müüakse pühapäeviti
Kui meie oleme harjunud vanilje- või šokolaadijäätisega, siis Jaapanis võib saada ka kalmaari või lehmakeele maitselist jäätist. USAs aga pitsa, õlle või homaari maitselist jäätist.
Fazer Finest tootesarja lisandus uudne magusa maitsega sai, mis on valmistatud keefiriga ja mida on rikastatud kaltsiumiga.
Fazer Eesti müügidirektori Vladimir Sapožnini sõnul loodi Keefirisai eesmärgiga pakkuda tarbijatele pisut erilisemat versiooni traditsioonilisest valgest saiast. „Valge saia olulisus pole meie köögikultuuris kuhugi kadunud, kuid terviseteadlikud tarbijad otsivad siiski ennekõike tooteid, mille puhul oleks toote mõju tervisele ja hea maitse rangemas tasakaalus. Meil on hea meel, et Fazeri tootevalikusse on lisandunud just selline toode - aeglaselt küpsenud keefiritaignast valge sai, mida on suurema lisandväärtuse saavutamiseks rikastatud kaltsiumiga,“ sõnas Sapožnin.
Keefiri peetakse üheks tervislikumaks toiduaineks, mis lisaks sellele, et soodustab seedimist ja parandab ainevahetust, on ka hea valguallikas ja sealjuures madala kalorisisaldusega. Keefirisai sobib tänu oma magusamale mekile ideaalselt moosisaiaks, aga on igati hea alus ka traditsioonilistele soolaste võileivakatetele.
„Keefirisai maitseb väga hästi ka lihtsalt juustu ja tomatiga süües. Maiasmokkadel soovitan proovida Finest keefirisaia näiteks kohupiima ja värskete marjadega,“ jagas Sapožnin nippe. Tänu keefirile on saial mõnusalt pehme tekstuur, mille erilisus ei jää tema sõnul tõelisele gurmaanile märkamatuks.
Fazer Finest toodete loomisel on ammutatud inspiratsiooni traditsioonilistest küpsetusviisidest, järgides samaaegselt kaasaegseid asjatundlikke toitumissoovitusi ja tervisetrende. Fazer Finest sarja kuuluvad lisaks ka äsja turule tulnud Maakodu sai rukkiteradega ja 5-viljasepik, aga ka Fazer Finest sai seemnetega, täisteraleib, seemneleib ja rukkitäisteraleib. Samuti on suvest alates kauplustes müügil Finest näkileivad seesami- ja linaseemnetega.
Fazer Grupp on pereettevõte, millele pandi alus 1891. aastal, kui Karl Fazer avas oma esimese kohviku Helsingis. Täna on grupi tooteportfellis valmistoidud, maiustused, pagari- ja kondiitritooted ning Fazer on esindatud kaheksas riigis. 1993. aastal asutatud Fazer Eesti oli esimene ettevõtte äriüksus Baltimaades. Ettevõte hoiab täna Eesti pagaritoodete turul 15%-lise turuosaga kolmandat kohta. Fazeri tugevuseks on lisanditega leiva- ja saiatooted, taskuleivad ning röstid, tuntumad kaubamärgid on Kodusai, Must leib, Fresh ning Fazer Finest. Fazeri käive Eestis oli 2014. aastal 18,5 miljonit eurot. Käesoleval aastal tähistab Fazer 125. sünnipäeva ning eduka ettevõtte asutaja Karl Fazeri 150. sünniaastapäeva.
Toiduliidu täna alanud kampaania suurim staar saab olema värviline piimalehma skulptuur, mis hakkab erinevate Eesti linnade peaväljakutel propageerima piimatoodete tarbimist. Esimesena peatub silmatorkavates toonides lehmaskulptuur oma sünnilinnas, Tartus.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on piimakampaania peamine eesmärk tuletada inimestele meelde, et Eestimaal on palju häid toiduaineid, nende seas ka väga väärtuslik piim.
„Arvestades piima rikkalikke häid omadusi võib piima andvat lehma pidada lausa superkangelaseks. Seetõttu tahtsimegi tutvustada piima headust ühe tõeliselt silmatorkava ja lustakates värvides superlehma skulptuuriga,“ sõnas Sirje Potisepp.
„Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuriosakonna meistri Lauri Tamme ja kunstnik Ülle Ottokari loodud piimalehma skulptuur kutsub kõikjal inimesi endaga pilti tegema ega pahanda ka selle üle, kui lapsed või lapsemeelsed talle parema võtte nimel selga ronivad,“ rääkis lisas ta.
Potisepa sõnul on eestimaalased väga agarad piimatarbijad, mida tõestavad ka meie poodides muu maailmaga võrreldes kordades rikkalikumad piimatoodete riiulid. „Meie soov on, et piim oleks jätkuvalt eriti laste ja noorte toiduvalikus olulisel kohal – nii selleks, et saada häid maitseelamusi kui ka selleks, et oma kasvavat ja kujunevat organismi hea tervise juures hoida,“ rääkis Potisepp.
Seda, et piim on lahutamatu osa igapäevasest toidu- ja joogimenüüst, toovad välja ka meditsiinidoktor Mihkel Zilmer ja Anne Lill oma raamatus „Normaalne joomine“.
„Piimast valmistatud joogipoolis on aina ja aina tagasi tõrjunud mitmesuguste aupaistesse tõstetud moejookide pealetunge, säilitades endiselt kõrgpositsiooni inimtoidu paremate toiduainete edetabelis,“ kirjutavad Mihkel Zilmer ja Anne Lill „Normaalse joomise“ käsiraamatus.
Kuna huvi Toiduliidu piimakampaania raames valminud värvikireva lehmaskulptuuri vastu on osutunud väga suureks, otsustas Toiduliit anda lehmaskulptuuri ringreisi viimase kahe sihtkoha väljaselgitamiseks sõna rahvale. See, millises kahes linnas peatub veel sel sügisel rõõmus piimatarbimisele kutsuv lehmakuju, selgub Toiduliidu Facebookis toimuva hääletuse tulemusena.
„Kuna meie kangelaslehma skulptuur valmis Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuriosakonna meistri Lauri Tamme ja kunstnik Ülle Ottokari koostöös, siis alustasimegi piimalehma teekonda tema sünnilinnas, Tartus. Järgmisena liigub meie piimakangelane Tallinna ja Narva, aga edasise üle otsustamine osutus väga keeruliseks – ilusaid kohti on Eestimaal lihtsalt nii palju,“ rääkis Potisepp.
Tema sõnul on täna hääletuse seis väga tasavägine. „Esimese päeva järel juhivad edetabelit viigiseisus Pärnu ja Rakvere, aga kohe nende kannul on väga tihedalt järel ka Põlva, Võru, Viljandi, Paide ja Haapsalu. Korduvalt on palutud lehma ka Kuressaarde, Valka, Jõhvi, Raplasse ja paljudesse teistesse toredatesse kohtadesse,“ loetles hääletuse hetkeseisu Toiduliidu juht.
Sirje Potisepp kutsub kõiki Toiduliidu Facebook-lehele, et rääkida kaasa piimalehma skulptuuri sihtkoha otsustamisel. Hääletus läheb lukku 31. augustil ning 1. septembril kuulutatakse välja need kaks linna, kuhu lehmake veel sel aastal rändab. „Need linnad, mis jäävad seekord plaanist välja, võtame kindlasti käsile järgmisel aastal,“ lubas Potisepp.
Toiduliidu piimakampaania peamine eesmärk on tuletada inimestele meelde, et Eestimaal on palju häid toiduaineid, nende seas ka väga väärtuslik piim.
„Arvestades piima rikkalikke häid omadusi võib piima andvat lehma pidada lausa superkangelaseks. Seetõttu tahtsimegi tutvustada piima headust ühe tõeliselt silmatorkava ja lustakates värvides superlehma skulptuuriga, kes kutsub endaga pilti tegema ja neid pilte auhindade võitmiseks sotsiaalmeediasse postitama,“ selgitas Sirje Potisepp.
Seda, et piim on lahutamatu osa igapäevasest toidu- ja joogimenüüst, toovad välja ka meditsiinidoktor Mihkel Zilmer ja Anne Lill oma raamatus „Normaalne joomine“.
„Piimast valmistatud joogipoolis on aina ja aina tagasi tõrjunud mitmesuguste aupaistesse tõstetud moejookide pealetunge, säilitades endiselt kõrgpositsiooni inimtoidu paremate toiduainete edetabelis,“ kirjutavad Mihkel Zilmer ja Anne Lill „Normaalse joomise“ käsiraamatus.
Haigekassa puudujäägi peavad kinni maksma kõik Eesti inimesed, kui Jevgeni Ossinovski plaan suhkrumaks kehtestada ka ellu viiakse. Vastavalt Euroopa Liidu seadustele ei saa maksu kehtestada valitud toodetele, vaid ainult toorainele, mis muudaks kallimaks kõik suhkrut sisaldavad toiduained.
Toiduliit leiab, et olukorras, kus Haigekassa on teinud kümnetesse miljonitesse ulatuvaid kulutusi c-hepatiidi raviks ning eelarve vajab kiireid lisaressursse, on küüniline viidata eesmärgile hakata kähku inimeste tervisenäitajate ja suhkru tarbimise vähendamisega tegelema. Kui suhkrumaksu on vaja selleks, et Haigekassa eelarveauke lappida, siis tuleks seda ka öelda. Teiste riikide eeskuju on näidanud, et inimeste tervisenäitajad suhkrumaksust paremaks ei muutu. Inimesed leiavadlihtsalttaskukohasemad alternatiivid.
Mitmed tunnustatud toitumisteadlasedon öelnud ,etpole olemas häid ja halbu toite, on vaid mõõdukas ja liigne tarbimine. Samas on sotsiaalministeerium võtnud lähenemise, mis proovib just nii toidukaupu ja koostis headeks ja halbadeks lahterdama asuda. See on propaganda, mitte tegelik teadus.
Toidumaksude teema püstitati ootamatult sotsiaalministeeriumi eestvedamisel toitumise ja liikumise rohelise raamatu lõppdraftis eelmise aasta lõpus. Teemaoli ka töögrupile üllatusena sisse pandud, sest varasemalt oli otsus, et toidumaksud kui ebaefektiivne meede tervise seisukohalt ei ole mõistlik. Toiduliit oma ettepanekuid korduvalt tutvustanud sotsiaalministeeriumi poolt kokku kutsustud toitumise ja liikumise rohelise raamatu töögrupis, kuid neid on lihtsalt ignoreeritud. Oleme oma ettepanekutega käinud isegi ministri juures, kuid meile tehti üsna kiiresti selgeks, et mingeid alternatiive ei kavatsetagi kaaluda ning suhkrumaks tuleb niikuinii.
Esitekson oluline mõista, et vastavalt Euroopa Liidu õigusele ei saa magusamaksu kehtestada ainult magustatud jookidele ehkvalitud toiduainetele. Maksustada saab toiduaine koostisosa ehk suhkrut. Kuna suhkrut sisaldavad mõningal määral väga suur hulk toiduaineid (sh leib, kohupiim, lihamarinaadid), siis selle tulemusena muutuks kallimaks märkimisväärne osa meie igapäevasest toidulauast. Olukorras, kus meil elab iga viies laps vaesusriski piiril, on toidu üleüldise hinnataseme tõus lubamatu.
Teiseks – toidumaksude rakendamine toob kaasa väga keerulise reguleerimismehhanismi. Tekib palju maksude vältimise võimalusi ja optimeerimisi, mis asja eesmärgist pigem kaugemale viivad. Suurbritannias näiteks tehti analüüs, et 20-protsendilise toidumaksu kehtestamine limonaadidele vähendaks Londonis tervishoiukulusid 39 miljoni naela võrra, kuid need numbrid tähendavad ka seda, et londonlased jääksid samas 2,6 miljardi võrra vaesemaks puhtalt maksude haldamiskulude tõttu.
Kolmandaks– tooraine ehk suhkru, soola vms maksustamine muudab kallimaks ainult kodumaised tooted. Samal ajal on meil poelettidel ohtralt importtooteid, mis hakkavad pakkuma tarbijale odavamat alternatiivi. Kuni meil on saadaval taskukohasemad alternatiivid ei saa toidumaksu kehtestamine olla efektiivseks vahendiks ülekaalulisusega võitlemisel ning tarbimisharjumuste muutmisel. Taani puhul on meil olemas reaalne näide, kus rasvamaksu ja karastusjookide aktsiisi kehtestamise tulemusel suurenes piiriülene kaubandus, riik kaotas loodetud maksutulu, samas suurenes riigi halduskoormus ning suurenenud toiduhindadest kannatasid kõige enam madala sissetulekuga tarbijad.
Neljandaks– meil on juba toidumaks. Mitmetes riikides on toiduainete käibemaks oluliselt madalam kui Eestis (20%). Näiteks Soomes 14%, Hollandis 6%, Austria 10%, Saksamaa 7%, Iirimaal 0% ja Inglismaal on osad põhitoiduained aga käibemaksust hoopis vabastatud.
Viiendaks– ülekaalulisust tekitab kalorite tarbimine koguses, mida ei suudeta päeva jooksul ära kulutada.
Kuuendaks– ohtralt kasutatavad näited, kus maksu kehtestamine on vähendanud ühe või teise toote tarbimist, ei analüüsi, kuidas see mõjutas inimeste tervisenäitajaid või kuidas muutus tarbijate menüü. Asjaolu, et karastusjookide maks on kusagil vähendanud tarbimist ei tähenda, et samal ajal ei kasvanud näiteks mahlajookide või maitsestatud jookide tarbimine ning on seega sisutühi argument.