Äsja lõppenud kurgihooajal pani Salvest purki üle 1250 tonni kurke, mida on ligi 18% rohkem võrreldes eelmise aastaga. Lisaks on kurgitoodete eksport aastaga suurenenud 366%.
Salvesti turundusjuhi Aulike Miljandi sõnul oli kurgihooaeg heitlik. "Saime 2. septembriks kurgid purki, aga pärast head juulikuud tulnud suur vihmaperiood esitas kasvatajatele väljakutseid. Probleeme oli mitmeid, alates liiga pehmest pinnasest, mis ei kandnud traktoreid, kuni selleni, et kurgid kasvasid vaevaliselt," võttis Miljand hooaja kokku. Ta lisas, et vaatamata sellele tuleb kasvavale nõudlusele vastata nii kodu- kui ka välismaal. “Paneme jätkuvalt rõhku ka teiste turgude arendamisele. Näiteks kurke läheb sellel aastal 61 tonni rohkem ekspordiks kui eelmine aasta. Kogu kurgitoodete ekspordi maht on kasvanud lausa 366%,” ütles Miljand.
Ettevõte ostab tooraine kokku 100 km raadiuses tegutsevalt 27 põlluharijalt. Salvestile kurke, kapsaid ja punapeeti kasvatav Lenno Koddala tõdes samuti, et selle aasta suvi pakkus põllumeestele heitlikku ilma. ”Siiski tuleb tunnistada, et saaki tuli veidi rohkemgi kui eelmisel aastal, mil pikk jahe periood tegi palju liiga.” Koddala sõnul sai sel aastal ka kurkide korjamisega varem pihta hakata. Ta lisas, et tänavuse kapsasaagi üle tuleb aga eriti rõõmu tunda, kuna on olnud hea kapsa-aasta.
Tänavu tootis Salvest 28 erinevat kurgitoodet, sh erinevad kurgisalatid. Lisaks olemasolevatele lisandub valikusse ka uusi tooteid. "Sügisest jõuavad lettidele pikantses marinaadis Võileivakurk, mahedamas marinaadis Talukurgi viilud ja mõnusalt krõmpsud kurgiviilud sibulaga. Samuti üllatame tarbijaid ka uue salatisarjaga: Magus-vürtsikas köögiviljasalat, grillsalat ja kurgisalat sinepiga," lisas Miljand.
AS Salvest on 1946. aastast Tartus tegutsev tugevate traditsioonidega Eesti toiduainetööstus. Ettevõtte jaoks on juba algusest peale olnud oluline oma tootmises kasutada võimalikult palju kodumaist toorainet ning tootearenduses järgida eestimaalaste maitse-eelistusi. Salvesti tootevalikusse kuuluvad supid, erinevad köögiviljahoidised, moosid, lastetoidud, majonees, kastmed jpm. Eestis on toodetel kasutusel kaubamärgid Salvest, Põnn, Meie Mari, Mahlakas ja 3MIN. Ettevõte annab tööd ligi 130 töötajale. Salvestile on omistatud ISO 9001:2008 kvaliteedisertifikaat ja ISO 22000 toiduohutuse juhtimissüsteemi sertifikaat.
Fotod kurgitoodete tootmisest Salvestis (fotograaf: Kaisa-Madli Mäe): https://www.dropbox.com/sh/v2vp3u3m2t210mh/AAB-Et7Z9bNxQFZ4XulX-TK7a?dl=0
Valio käivitas suhkru vähendamise programmi, mille eesmärk on vähendada sammhaaval ja samas maitses kompromisse tegemata jogurtite, kohupiimade ja keefiride tootegruppides lisatud suhkrute hulka. Suhkrutalgute tulemusena on aastaks 2020 nimetatud tooterühmades lisatud suhkru kogus tänasest kuni 30% väiksem.
Valio Eesti turundusdirektori Krista Kalbini sõnul alustas ettevõte toodete suhkrusisalduse vähendamist juba eelmise aasta lõpus, kui asuti valmistuma juunikuus lettidele jõudnud uute 150-grammiste kohupiimakreemide turule tulekuks.
„Lisaks topside kujundusele uuendasime ka kohupiimakreemi retsepti, misläbi vähendasime lisatud suhkru osakaalu kohupiimakreemides keskmiselt 13%. Tänaseks on turule jõudnud ka väiksema suhkrusisaldusega Alma kohupiimahõrgutised ning järgmisel aastal on fookuses Gefiluse tootesarja, Alma jogurtite ja 380g topsis olevate Alma kohupiimakreemide suhkrusisaldus,“ kinnitas Kalbin.
Sarnaselt Eestile on suhkrutalgud käivitatud ka Soomes, kus protsess sai alguse juba 2015. aasta kevadel ning seni on muudetud koostisega tooted tarbijate poolt ka positiivset vastukaja saanud. „Valio kontserni ühine eesmärk on tõsta tarbijate teadlikkust tervisliku toitumise ja eluviisi osas ning lisatud suhkrute vähendamine on üks osa sellest tervikust,“ kinnitas Kalbin.
Selleks, et suhkrukoguse vähendamise käigus ei peaks tegema kompromisse maitse arvelt, tuleb Kalbini sõnul vähendada lisatud suhkrute osakaalu sammhaaval. See tähendab, et toodete retsepte ja seega ka pakendeid muudetakse pea igal aastal.
„Toiduliidu tervisliku toitumise uuringu kohaselt peetakse suhkrut vaieldamatult kõige vähem tervislikuks toiduaineks. Samas näitas Põllumajandus- Kaubanduskoja tellimusel mullu sügisel läbiviidud piimauuring, et ca 70% tarbijate arvates on täna müügilolevad jogurtid ja kohupiimakreemid täpselt parasjagu magusad. Peame siiski andma inimestele aega harjuda vähemmagusa tootega – vastasel juhul kaotab toode järsu maitsemuutuse tõttu konkurentsis,“ sõnas ta.
Tema sõnul võttis Valio suhkrutalgud ette justnimelt seetõttu, et tarbijatelt laekub üha enam tagasisidet, mille kohaselt võiks turul olla laiem valik vähem magusaid tooteid. „Tarbijad muutuvad üha terviseteadlikumaks ning meie ülesanne toiduainetööstusena on vastata nende muutuvatele soovidele ja vajadustele. Samas tuletame meelde, et süsivesikute kogus piimatoodete pakendil ei võrdu valge lisatud suhkrukogusega. Võrdlused, milles toodetes sisalduvad süsivesikud arvestatakse ümber valgeks suhkruks, on eksitavad. Piimatoodetes sisalduvatest süsivesikutest moodustab pea kolmandiku looduslik piimasuhkur ehk laktoos ja marjasuhkur ehk fruktoos, mis tuleb toodetes kasutatavatest moosidest. See nüanss on teadliku toitumise seisukohast väga oluline meeles pidada,“ rõhutas Kalbin.
Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 400 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.
Pagaritööstuste müügitulu oli 2016. aasta esimesel poolaastal 90 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas müügitulu 0,3 protsenti. Müügitulu kasvu aeglustas tihe konkurents siseturul ja välisnõudluse vähenemine, selgub Maaeluministeeriumis koostatud Eesti pagaritööstuse 2016. aasta esimese poolaasta ülevaatest.
„Nõudluse vähenemine pärssis müügitulu kasvu. Samal ajal kasvasid ettevõtete kulud, peamiselt tööjõukulude suurenemise tõttu. Pagaritööstus on üks tööjõumahukam tegevusala toiduainetööstuses, kus automatiseerimist pidurdavad turu väiksus ja tihe sektorisisene konkurents,“ ütles kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand. „Suurtööstuste kõrvale tekib üha rohkem väikseid pagaritöökodasid. Käsitööleiba küpsetavate ettevõtete tootmismahud on väiksed, kuid rikastavad omapäraste maitsetega tarbijate toidulauda.“
Pagaritööstustemüügitulu oli 2016. aasta esimesel poolaastal 90 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas müügitulu vaid 0,3 protsenti. Nõrga nõudluse ja kasvavate kulude tagajärjel vähenes oluliselt kogukasum. 2016. aasta esimesel poolaastal oli pagaritööstuse kogukasum 26 000 eurot, mida on 1,5 miljonit eurot vähem võrreldes aasta varasemaga. „Tihe konkurents ja kaupluste alalised sooduskampaaniad, mis mõeldud tarbijate meelitamiseks, vähendavad nii ettevõtete kogukasumit kui ka kasumlikkust,“ lisas Kand.
Pagaritööstuste tootmismahud jäid eelneva aasta tasemele. Statistikaameti esialgsetel andmetel toodeti 2016. aasta esimesel poolaastal pagaritööstuste poolt kokku 39 000 tonni toodangut. Võrreldes eelneva aasta sama perioodiga oli toodangu maht 0,5 protsenti (-200 tonni) väiksem.
Esialgsetel andmetel eksportis pagaritööstus 2016. aasta esimesel poolaastal peaaegu 15 miljoni euro väärtuses toodangut, mida oli 13% vähem kui eelneval aastal samal ajal. „Kuigi ühe olulisema kaubanduspartneri – Soome majandus on madalseisust väljas ja ka teiste oluliste kaubanduspartnerite Rootsi, Läti ja Leedu majandus on kasvamas, jäi välisnõudlus 2016. aasta esimesel poolaastal siiski nõrgaks,“ ütles Kand. „Kindlasti mõjutas väliskaubandust ühe olulise pagaritööstuse – Fazer Eesti AS-i otsus lõpetada pagaritoodete tootmine Eestis.“
Pagaritööstusestegutsebkeskmiselt 130-140 ettevõtet. Suurusgrupiti on pagaritööstuses kõige enam alla 10 töötajaga mikroettevõtteid, mis moodustavad 70 protsenti ettevõtete koguarvust. Statistikaameti andmeil oli 2016. aasta esimesel poolaastal pagaritööstuses tööga hõivatudkeskmiselt 2976 inimest, mida oli 105 inimese võrra (+3,7%) rohkem kui eelneval aastal samal ajal.
Pagaritööstuse ettevõtetena käsitletakse ülevaates ettevõtteid, mis tegelevad leiva- ja saiatootmise, valikpagaritoodete, sh kookide, pirukate, tortide jm tootmisega ning kuiviku- ja küpsisetootmisega.
Toiduliidu juhtkogu valis välja viis silmapaistvat töötajat, kes on pühendunult panustanud enamuse oma tööelust toidusektori arendamisse ning jätkavad kandideerimist tänavuse Eesti toidutööstuste „Südamega tegija“ tiitlile.
„Südamega tegija“ nominendiks kinnitati Saaremaa Lihatööstuse peatehnoloog Malle Mägi, Valio Eesti konsulent Elle Must, Premia Tallinna Külmhoone vahetuse juht Erika Tuulik, Põltsamaa Felixi ostujuht Leo Dapon ja Kalevi peatehnoloog Eha Paroll, kellest üks pälvib 17. oktoobril Eesti toidutööstuse „Südamega tegija“ tiitli.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on igaüks nendest viiest inimesest omal moel panustanud sellesse, et ettevõte, milles ta juba aastakümneid töötab, oleks nii majanduslikult heal järjel kui ka meeskonnana tugev.
„Nad kõik on väga erilised inimesed, kes tõestavad, et toiduainetööstus on palju enamat kui hooned täis masinaid, mis muudavad tooraine toiduks – see on hulk inimesi, kes on igapäevaselt pühendunud eestimaalaste laua katmisele maitsva ja kvaliteetse kohaliku toiduga,“ sõnas Potisepp.
Südamega tegija tiitli nominentidena jätkavad Saaremaa Lihatööstuse peatehnoloog Malle Mägi, kes liitus ettevõttega 1985. aastal ning kes on alati oma ettevõtte eest väljas messidel ja degustatsioonidel, tutvustades ettevõtte toodangut tõelise kirega. Valio Eesti Laeva Meiereis konsulendina töötav Elle Must asus tööle 1995. aastal Laeva meierei sünnipäevil. Tema teeb toorpiima kõrgeima kvaliteedi nimel igapäevaselt koostööd piimatootjatest farmeritega, hoides vajadusel isegi farmerite lapsi, et kõik farmi töö sujumiseks hädavajalikud asjatoimetused saaks aetud.
Premia Tallinna Külmhoones 1977. aastal tööd alustanud Erika Tuulik juhib tehases 8-tunniseid vahetusi, osaleb toodete arendusprotsessis ning viib giidina läbi ekskursioone jäätisetehases. Tema eriline panus seisneb muuhulgas selles, et just tema sahtlist tuli välja 1980. aasta olümpiaks loodud ja 2000ndatel taas müügile toodud legendaarse Regatt jäätise retsept.
Alates 1980. aastast Põltsamaa Felixis töötanud Leo Daponi pidev töö ettevõtte köögiviljakasvatajatest partneritega on aidanud kaasa sellele, et Põltsamaa Felix kasutab oma köögiviljahoidiste valmistamisel kohalikku toorainet. 1980. aastal Kalevis tööd alustanud peatehnoloog ning kauaaegne ametiühingu usaldusisik Eha Paroll on lisaks oma tööle aktiivne ka teadmiste edasiandmisel nii ettevõttesiseselt kui ka tulevastele toidutööstuste talentidele, osaledes TTÜ keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna õppekavakomisjoni töös.
„Südamega tegija“ nominentiga saab tutvuda Toiduliidu Facebook lehel ning 1.-7. oktoobrini saab oma lemmikule ka hääle anda. Seejärel asub nominente hindama taas Toiduliidu juhtkogu, kes valib välja toidutoööstuse „Südamega tegija“ tiitli võitja. Võitja puhul hinnatakse lisaks töötaja staaži pikkusele ka seda, kuidas kandidaat on panustanud ettevõtte arengusse, töökeskkonda ja –kollektiivi, kuidas ta on nii enda oskusi arendanud kui ka nooremaid kolleege välja õpetanud.
Tänavu valitakse toiduainetööstuse „Südamega tegijat“ teist aastat – möödunud aastal otsustati omistada see tiitel Otto Kubole Kalevist, Maia Mälbergile Salvestist ja Katrin Vernikule A. Le Coqist.
Elle Must- Valio Eesti AS
Erika Tuulik- Premia Tallinna Külmhoone AS
Leo Dapon- Põltsamaa Felix AS
Malle Mägi- Saaremaa Lihatööstus OÜ
Eha Paroll- Kalev As
Kõik ettevõtete külastajad peavad täitma tööstustes kohapeal külastajate lehe, ehk kinnitama hügieeninõuete täitmist. Külastaja peab oma allkirjaga kinnitama, et ei ole põdenud viimase 2 aasta jooksul järgnevaid haiguseid: tuberkuloos, düsenteeria, kõhutüüfus, salmonelloos. Tootmisesse ei lubata ka külastajaid, kes on oksendanud viimase 24 h jooksul.
KÜLASTAJA MEELESPEA!
-
Enne tootmisruumidesse sisenemist täidab külaline küsitluslehe, tutvub selle sisuga ning kinnitab loetut allkirjaga.
-
Külastajatele tagatakse ettevõtete poolt ühekordsed mütsid ja kitlid ning ühekordsed sussid. Külastaja peseb ja desinfitseerib käed. Isiklikud asjad, ehted, kellad jms. jäetakse kontorisse.
-
Käed peab pesema ja desinfitseerima korrektselt (vt. kätepesu juhiseid kohapeal)
-
Tootmises on lubatud külalistel liikuda vaid saatja poolt tutvustatud tsoonides.
-
Tootmisalal ei ole lubatud süüa, juua, suitsetada, tooteid käega katsuda, pildistada, filmida.
Registreeri oma külastus SIIN. NB! Registreerimiseks on vajalik teha kasutajakonto broneerimissüsteemis!
Palun tutvu ka huvipakkuva ettevõtte tutvustusega, osadel ettevõtetel külastajatele vanuseline piirang!
Osalevate ettevõtete tutvustus:
Estover
Estover Piimatööstus OÜ on Eesti kapitalil põhinev piimatoodete tootja, millega samasse gruppi kuuluvad ka Estover OÜ ja Eesti Juustu Tootmise OÜ. Estover Piimatööstuse Kaarlijärve meiereis, mis asub Tartumaal Rannu vallas, toodetakse juustu, kodujuustu, toorjuustu, võid, mozzarellat, kohupiima ja ricotta- kohupiima.
Estover Piimatööstuse kõige tuntumad kaubamärgid on Traditsiooniline Eesti Juust, Piimameister Otto, Vene Juust, Hollandi Leibjuust Originaal ja Hiirte Juust. Just Kaarlijärve meiereis valmis eestlaste lemmikjuust, Traditsiooniline Eesti juust. Kogu toodang valmib 100%-lt eestimaisest piimast, mis tagab kõikide toodete puhul eestlastele harjumuspärased maitseomadused ning garanteeritud kvaliteedi.
Ettevõte võtab vastu külastajaid alates 14. eluaastast.
Aadress: Tartumaa, Rannu vald, Kaarlijärve küla.
Tel: 611 2600
Veebileht: www.estover.ee
OÜ Artocarpus
OÜ Artocarpus on kahekümnendat tegevusaastat tähistav pereettevõte, mille põhitegevusalaks on mesindus. Juba päris algusaastatel mõistsid ettevõtte asutajad Maire ja Igor Valtin, et mesindusturul läbilöömiseks on vaja uuendusi ning peagi hakkasidki valmima erinevad meesegud, mida turustati turgudel, laatadel ja messidel. Ajapikku on investeeritud vastavalt võimetele tootmistehnikasse ja mesindusinventari, kasutusele on võetud tootmise suurendamiseks ning töö lihtsustamiseks korpustarud ja PRIA abiga valmis 2011 a. sügiseks uus tootmishoone Inju külas. Tänaseks valmistab ja turustab ettevõte aktiivselt 16 erinevat meesorti, pakub vähesel määral pakendamisteenust ning tegeleb uute pakendite välajtöötamisega Eesti mesindusmaastikul. Samuti tegeleb pereema Maire aktiivselt uute mesinike koolitamisega ning abivajajate nõustamisega.
Aadress: Inju küla, Vinni vald, Lääne-Virumaa 46619
Tel: +372 5516 094
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Veebileht: www.mesi24.ee
Väike Rootsi
Väike Rootsi OÜ asub Võrtsjärve kaldal .Toodame Võrtsjärve kaladest tooteid, millest kuus on tunnustatud ka kodumaise tooraine kasutamist tõendava päritolumärgise ehk pääsukesemärgiga. Meil on tunnustatud tööstus oma talus, mida oleme näidanud ka kahel aastal Avatud talude päeval Avatud toiduainetööstuse nädala raames tutvustame ja näitame nii tootmist kui ka kalapüügi vahendeid.
Pakume ettetellimisel kohapeal valmistatud Võrtsjärve kalatoite (angerjasupp, kohasupp, praetud koha, kalakotletid). Degusteerimist ei paku , tooteid saab kaasa osta (suitsuangerjas õrnas marinaadis, marineeritud angerjas, praetud marineeritud koha, marineeritud koha, praetud marineeritud haug, suitsuangerjas).
Aadress: Väike Rootsi talu, Järveküla, Rannu vald, 61108, Tartumaa
GPS koordinaadid: 58°18′44.44″, 26°8′39.36″
Tel: 518 4524
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Veebileht: Väike Rootsi FB
Saidafarm
Saidafarm on 1992. aastal alustanud üks Eesti esimestest mahefarmidest. Väikeses meiereis valmistatud piimatooted – kohupiimad, juustud, jogurtid ja kohupiimakreemid on olnud aastaid tarbijate poolt nõutud ja tunnustatud. Põhiliselt turustatakse tooteid suurtes kaubanduskettides, kuid tarnitakse ka koolidele, lasteaedadele. Saidafarm ekspordib oma tooteid ka Helsingisse. Mahetoodetega soovib Saidafarm edasi anda paikkonna rahvuslikku pärimust, toidu valmistamise traditsioone. Ettevõtte jaoks on väga oluline, et elu maal jätkuks, et iga meeter mulda saaks küntud ja külvatud.
Aadress: Lehetu 1, Lehetu küla, 76204 Nissi vald, Harjumaa
Tel: +372 6089 341
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Veebileht: www.saidafarm.ee
Salvest
Salvest on alates 1946. aastast valmistanud südamega tehtud ja maitsvat toitu, mis teeb igaühe päeva mugavamaks. Salvest oli esimene tootja Eestis, kes pani oma tooted õhukindlasse pakendisse. Tänaseni on tegemist ühe suurima Eesti tootmisettevõttega – tegutsetakse 10 hektari suurusel maa-alal ning tootevalikus on üle 200 suurepärase toote – supid, kurgid, kastmed, aedviljad, moosid, lastetoidud ja palju muud. Suur osa Salvesti toodetest on valmistatud toorainest, mis tuleb 100 km raadiusest, sest tooraine kvaliteet ning värskus on väga olulised. Paljusid tooteid valmistatakse ühe ja sama retsepti järgi juba mitukümmend aastat, kuid samas tuuakse igal hooajal valikusse ka uusi põnevaid maitseid, sest valikut ei saa kunagi olla liiga palju. Salvestis töötab üle 130 inimese, kellest paljud on töötanud ettevõttes juba 20-30 aastat.
Salvesti tootevalikus on mitmeid legendaarseid tooteid nagu salat „Toome“, mis tuli välja juba 1960.ndatel aastatel. Äramärkimist väärib ka uuenduslik lastetoitude sari „Põnn“– enam ei sisalda tooted lisatud suhkrut ega soola ning paljud tooted on ka gluteeni- ja laktoosivabad. Paljud Põnni tooted on võitnud auhindu, mis näitavad nende populaarsust ja kvaliteeti – näiteks kuulutati Põnni Ökoloogiline Mangopüree 2015. aasta parimaks köögiviljatooteks ning Ökoloogiline Neljaviljapuder banaani ja mustikaga 2016. aasta parimaks toiduks lastele. Salvest on Eesti supituru vaieldamatu liider, mida näitab ka asjaolu, et iga eestlane sööb aastas keskmiselt 2,5 purki Salvesti suppi. Samas armastatakse Salvesti tooteid ka mujal maailmas – enda tooteid eksporditakse Lätti, Leetu, Soome, Saksamaale, Taani ja Kreekasse. Peamiseks ekspordiartikliks on just lastetoit.
Kvaliteet on Salvestile väga oluline ja seda kinnitavad ka ISO 9001:2008 kvaliteedisertifikaat ja ISO 22000 toiduohutuse juhtimissüsteemi sertifikaat, mis Salvestile omistatud on.
Ettevõtte võtab vastu külastajaid alates 15. eluaastast, kohapeal toodete degusteerimine.
Aadress: Aruküla tee 3, 51013 Tartu
Tel: +372 740 8600
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Veebileht: www.salvest.ee
Ecofarm
Ecofarmi kaasaegne kalatöötlemiskompleks alustas tegevust 2014. aasta juunis Pärnumaal Audru vallas Lemmetsa külas. Ecofarm tegeleb ainulaadse kalatöötlemisega Baltikumis - jaekaubandusse jõuab Ecofarmi värske kalatoode hiljemalt 48 tundi peale värske kala saabumist kalatöötlemiskeskusesse. Toodetakse värskeid ja suitsutatud forelli- ja tuura tooteid (nt roogitud kala, fileed, steigid), mis pakendatakse kaasaegsetel automaatsetel vaakum- ja gaasipakendusliinidel tarbijasõbralikku väikepakendisse. Lisaks pakutakse räime rümpa ja liblikfileed. Ecofarmi kalafarmides kasutatav kalakasvatustehnoloogia tagab parasiitide ja haigustevaba kalade kasvu ilma veterinaar-keemiliste lisade manustamiseta. Tooted on „GMO vaba“ märgistega. Kalade söötmisprogramm tagab rasvhapete olemasolu, mis lubab meie toodetel kasutada tervislikkuse ja Omega 3 märgistust. Tänu farmides kasvatatavale kalale on Ecofarmil aastaringselt võimalik tarnida kvaliteetseid jahutatud ja suitsutatud kalatooteid oma koostööpartneritele. Kasutame oma toodetel kaubamärki „Farmare” ja „Saaremaa ehtne toode“. Avatud tööstuse nädalal saavad külastajad tutvuda tootmisruumidega ja näha, kuidas toodang valmib. Pakume maitsta kuumsuitsuforelli. Ettevõttesse oodatakse külastajad alates 7. eluaastast.
Aadress: Lagre tee 3, Lemmetsa, Audru vald 88311 Pärnumaa
Tel: +372 5883 9011
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Veebileht: www.ecofarm.ee
SCANOLA BALTIC (OLIVIA)
AS Scanola Baltic, rapsiseemne töötlemistehas Jõgevamaal Painkülas, toodab kodumaistest rapsiseemnetest kuumpressimismeetodil proteiinirikast rapsikooki, söödaõli ja rafineeritud rapsiõli Olivia.
Avatud uste päeval tutvustame rapsiõli tehase tootmisprotsessi, mis hõlmab põllult saabuva rapsiseemne vastuvõttu, seemne ladustamist, õli pressimist ning rafineerimist. Külalistele näidatakse, kuidas protsessi tulemusena tekib väärtuslik loomasööt – rapsikook ning kuidas Olivia rapsiõli villitakse pudelisse. Kohapeal saab maitsta Olivia rapsiõliga valmistatud imehead pestot. Igale külastajale kingime Olivia 0,5-liitrise õlipudeli ning pakume võimalust osta soodushinnaga teisi Olivia tooteid.
Kõrgekvaliteediline Olivia rapsiõli vastab Euroopas kehtivatele täisrafineeritud taimeõli kvaliteedinõuetele. Toodang turustatakse suuremas osas Eestis, Lätis ja Leedus. Ettevõtte väärtuseks on pikaajaline tootmiskogemus, pidevalt uuenevad tootmisseadmed ja kogemustega meeskond, mis tagavad toodangu kõrge kvaliteedi. Ettevõttesse oodatakse külastajaid alates 4. eluaastast.
Neljapäeval, 13. oktoobril on võimalik tulla tehase külastusele eribussiga, mis väljub Jõgeva kesklinnast (purskkaevu juurest) kell 9.45. Pärast ekskursiooni viib buss külastajad tagasi linna. Transpordiks on vajalik eelregistreeriminehttp://event.bronn.ee/book_groups/week/168/41/2016
Aadress: Painküla küla, Jõgeva vald, 48422 Jõgevamaa
Tel: 776 8222
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Veebileht: www.olivia.eu; www.scanolabaltic.ee
Põltsamaa Felix
Põltsamaa Felix on kõige laiema toiduainete valikuga juhtiv toiduainete- ja jookide valmistaja Eestis, tootes ja turustades ligi 400 toodet kaheteistkümne erineva kaubamärgi all. Põltsamaa Felix on üks suurimaid kodumaise tooraine kokkuostjaid Eestis, kasutades ja seeläbi väärtustades eestimaist toorainet köögiviljahoidiste ja valmistoitude tootmisel ning olles sellega ühtlasi oluline partner Eesti talunikele. Põltsamaa Felixi toiduainetööstusel on pikk traditsioon – tänavu möödub 96 aastat mahla-, veini ja toiduainete tootmise algusest Põltsamaal.
Aastast 1993 kuulub ettevõte rahvusvahelisse Orkla gruppi, mis võimaldab Põltsamaa Felixil tagada kuluefektiivse ja kvaliteetse tootmise. Oma igapäevatöös pöörame tähelepanu toidu heale maitsele ja kõrgele kvaliteedile. Meie tooted on tarbijate lemmikud ja pea iga eestimaalase köögist leiab midagi meie poolt valmistatut. Ligi 170 töötajaga on Felix piirkonna üks suurimaid tööandjaid ja maksumaksjaid.
Avatud uste päeval saab külastaja näha kõrvitsatoodete, mahlade ja veini tootmist. Degusteerida saab köögiviljatooteid, mahla, smuutit ja kastmeid. Võimalusel veini degusteerimine.
Aadress: Tallinna mnt 1, Põltsamaa, 48103 Jõgeva maakond
Tel: 776 6100
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Veebileht: www.felix.ee
A. Le Coq
A. Le Coq on Eesti vanim ja suurim joogitootja, kelle tootevalikus on 11 erinevat tootegruppi. Tehase peakompleks on Tartus aadressil Laulupeo pst. 15. Toodetest on suurim õllede tooteportfell, millele järgnevad mahl, vesi, karastusjoogid, siidrid, lahjad alkohoolsed joogid, Active mahlajoogid, spordi- ja energiajoogid, siirupid ja kali. A. Le Coq seisab hea Eesti joogikultuuri säilimise ja arendamise eest, hoides au sees nii vanu joogitootmise traditsioone kui ka uuendades pidevalt oma tooteportfelli pakkumaks tarbijatele üha uusi maitsekombinatsioone. Juba kümnendat aastat järjest on ettevõte valitud Eesti toiduainetööstuste seas kõige konkurentsivõimelisemaks, mille on taganud järjepidev panustamine toodete kvaliteeti ja tootearendusse. Tänaseks on tootmisesse ja tootearendusse investeeritud 73 miljonit eurot, mille tulemusena on A. Le Coqist saanud Baltimaade üks kõige kaasaegsemaid joogitööstusi.
Avatud uste päevadel saavad külastajad näha meie kaasaegseid tootmisüksusi: täisautomaatse juhtimisega keedumaja, käär-laagri osakonda, klaas- ja plastpudelisse villimise osakondi ja seejärel väga mitmekülgse esemelise ekspositsiooniga A. Le Coqi Õllemuuseumi mis asub 1898 aastal valminud linnasekuivatitornis. Külastuse lõpus on jookide degusteerimine, vaadates filmi A. Le Coqist. Külastus kestab 2 tundi.
Aadress: Laulupeo puiestee 15, 51006 Tartu
Tel: 744 9711
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Veebileht: www.alecoq.ee
Leibur
Leibur on Eesti juhtiv ja vanim pagaritööstus, kellele kuulub ligi kolmandik siinsest pagaritööstuse turust.
Leibur peab oma auasjaks kohaliku leiva- kultuuri edasikandmist. Nii ongi tooteportfell üles ehitatud pika ajalooga traditsiooniliste ning innovaatiliste turgu ja tarbimisharjumusi muutvate toodete kombinatsioonile. Leiburil on nii kogemused kui uued teadmised. Arenetakse koos tarbijatega, tuues pidevalt valikusse nii uusi leivaretsepte Eestimaa kodudest kui ka maitseid ja tooteuuendusi Skandinaaviamaadest.
Leibur asub Tallinnas, aga värsked leivad-saiad jõuavad iga päev tarbijateni igas Eestimaa nurgas. Leibur ootab külla huvilisi alates 7. eluaastast.
Aadress: Leiva 1, 12618 Tallinn
Tel: 6 504 777
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Veebileht: www.leibur.ee
Lõuna Pagarid
AS Lõuna Pagarid on Põlvas asuv pika ajalooga usaldusväärne ettevõte.
Põhitegevusalaks on pagari- ja kondiitritoodete valmistamine ja turustamine. Lõuna Pagarid väärtustatavad kohalikke tooraine pakkujaid, kelle toodang aitab kaasa toodete headele maitseomadustele. Ettevõtte missiooniks on pakkuda võimalikult palju kodukandist pärit toorainest valmistatud kvaliteetseid ja maitsvaid pagari- ja kondiitritooteid, mis aitavad kaasa rikkaliku toidulaua katmisele erinevateks sündmusteks. Olulisemaks väärtuseks on meie kollektiiv, kes kõik on oma ala meistrid.
Meisterlikkus on tulnud heast väljaõppest ja pikaajalisest kogemustest oma erialal.
Avatud uste päevadel tutvustame lähemalt oma ettevõtte ajalugu, põhimõtteid ja teostame degusteerimisi. Avatud on Pagariäri, kust saab soetada meelepäraseid tooteid. Hügieeninõuetest tulenevalt tootmisruumide külastamist ei toimu.
Aadress: Vabriku 41, Põlva, 63306 Põlva maakond
Tel: 797 6175
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Veebileht: www.lounapagarid.ee
Premia Tallinna Külmhoone
Premia on Eesti suurim jäätisetootja. Meie ajalugu ulatub aastasse 1956, mil Tallinnas Peterburi teel asuvas Tallinna Külmhoones alustati jäätise tootmisega. Kõik need aastad on Premia on olnud jäätisesõprade lemmik. 2016. aasta suve seisuga oli Premia turuosa ligi 40% ja näib, et Eesti jäätisesõprade eelistus Premia jäätiste suhtes liigub tõusvas joones. Meie jäätisebrändid Eriti Rammus, Väike Tom, Vana Toomas ja Regatt püsivad Eestimaalaste poolt armastatud jäätisemarkide esiotsas. Kõik Premia koorejäätised on valmistatud puhtast kodumaisest koorest, ei sisalda säilitusaineid, transrasvhappeid ega kunstlikke aroome. Avatud uste päevadel saab Premia jäätisevabrikus näha, kuidas jäätist tehakse ja kindlasti saab värsket jäätis ka maitsta. Ettevõttesse on oodatud külastajad alates 12.ndast eluaastast. Kohtumiseni!
Aadress: Peterburi tee 42, 11415, Tallinn
Tel: +372 603 3800
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Veebileht: www.premia.ee
Balsnack
Balsnack I. H. on antud ajahetkel ainuke kartulikrõpse tootev ettevõte Eestis. Kartulikrõpsude tootmine algas Ääsmäel juba nõukogude ajal, aastal 1983. 1992. aastal moodustati AS Balsnack ja 1996. aastal Balsnack International Holding, kus toodetakse lisaks kartulikrõpsudele ka linnutoitu, mahetooteid nagu kama-, tatra-, riisipallid ja külmutatakse smuutisegusid.
Anname külalistele ülevaate Balsnacki tegevusest Ääsmäel ning pakume maitsta kogu toodangut. Kohapeal saab vaadata, kuidas valmivad Vigur ja Piraat, millest tehakse kartulivahvlit, kuidas paisuvad magusad maisikepikesed ehk mõnglid ja kamapallid, ning millest valmistatakse linnusööta.
Aadress: Mõisa tee 11, Ääsmäe küla, 76402 Harjumaa
Tel: +372 672 8983
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Veebileht: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Saku
Saku Õlletehas on vanim Eestis järjepidevalt tegutsev pruulikoda, mille rajas 1820. aastal toonane Saku mõisa omanik krahv Karl Friedrich Rehbinder. Läbi ajaloo Eesti õllekultuuri teerajajana tegutsenud Saku pruulib täna laia valikut õlut, samuti kuuluvad Saku tooteportfelli erinevad siidrid, kokteilid ning mittealkohoolsed joogid ja veed.
Avatud uste päevade raames näitavad Saku õllemeistrid huvilistele, kuidas õlletegu käib ning mismoodi jõuavad kauplustesse ja restoranidesse kõigile teada-tuntud Saku Originaal, Karl, Rock jt. Vanusepiirang külastajatele, oodatud on huvilised vanuses 18+. Kõigil registreerunutel palume kindlasti kaasa võtta isikut tõendav dokument!
Aadress: Tallinna mnt 2, Saku, 75501 Harjumaa
Tel: +372 6 508 401
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Veebileht: www.saku.ee
Kalev
AS Kalev on Eesti vanim ja suurim konditritööstusettevõtte, kus igapäevaselt valmib ligi 200 nimetust maiustusi. Ringkäik ettevõttes algab lühikese ajalootutvustusega. Seejärel liigub grupp mööda spetsiaalset rõdu läbi tootmisüksuste ja giidi jagab sinna kõrvale selgitusi põneva maiustustemaailma kohta. Ekskursioon lõppeb väikese maiustuste degusteerimisega. Kohapeal on ka Kalevi tehasepood, kust on soovi korral võimalik tooteid ka kaasa osta.
Lisainfo: AS Kalev asub ca 10 km kaugusel Tallinnast, Rae vallas Põrguväljal. Ettevõtte tootmisalal ja ladudes ei ole lubatud pildistamine ega filmimine.
Aadress: Põrguvälja tee 6, Lehmja Rae valdHarjumaa, 75306
Tel: +372 6 877 710
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Veebileht: www.kalev.ee
Balbiino
AS Balbiino on suurim Eesti kapitalil põhinev jäätisetootja, kelle missioon on valmistada ehtsast koorest parimat Eesti jäätist. Ainsa Eesti jäätisetootjana on just Balbiinol rangeimate toiduohutusnõuete täitmisele ja stabiilsele kvaliteedile viitav rahvusvaheline BRC sertifikaat.
Avatud tööstuste nädala raames on võimalik külastada Balbiino jäätisemuuseumit. Balbiino jäätisele pühendatud muuseumis saab tutvuda Eesti esimeste jäätisemasinatega, mis kuulusid Onu Eskimole ning video vahendusel ka Balbiino jäätisetootmisega. Jäätise ajaloole pühendatud sein annab ülevaate olulisematest sündmustest alates maailma esimese jäätise valmistamisest kuni Eesti viimaste jäätisetrendideni välja. Pakutakse toodete degustratsiooni.
Aadress: Viljandi mnt 26, 11217 Tallinn
Tel: +372 6515 900
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Veebileht: www.balbiino.ee
Joel Ostrat
Joel Ostrat ehk JO on uus toiduaineid turundav ja tootev bränd, mis baseerub Eesti tippkoka ja restoriniärimehe Joel Ostrati kogemustel ja ideedel ning sünnib ja kasvab tänu edukale meeskonnatööle.
JO tootmine asub Tartus ~450m2 tootmispinnal, kus varem toimus Gustavi kondiitritoodete valmistamine.
Joel Ostrat tooted on premium klassi valmisroad. Neid iseloomustav lause võiks olla:
“Restoranitoit sinu kodus!” Tooted eristuvad konkurentidest kõrgema kvaliteedi näol, nii toidu, kui pakendi osas. Lisaväärtusena toodete juures on osalemine “mahe” segmendis ja vegan roogadega, mis näitab brändi teadlikkust maailmas valitsevatest toitumissuundadest. Toodete valmistamisel kasutatakse ainult kõige paremaid ja naturaalsemaid tooraineid – värske muna, piim, koor, või, liha, jne. Kohapeal nii degusteerimine kui toodete müük.
JOEL OSTRAT – küpseta, naudi, ela!
Aadress: Võru tn 55f, Tartu
Tel: +372 734 1575
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Veebileht: www.joelostrat.ee
Eesti Pagar
Osavad pagarid. Võib ilmselt liialdamata öelda, et leib on toidu sümbol. Meie küpsetamegi sulle traditsioonilist eestimaist leiba, kuid mitte ainult. Osavate pagarite hooliva pilgu all valmivad kümned erinevad leiva- ja saiatooted, mis köidavad pilku ning maitsevad imehästi. Lisaks üllatame aeg-ajalt uudistoodetega.
Eesti Pagari missioon on pakkuda parimaid traditsioonilisi ning tänapäevaseid tooteid, mis on valmistatud kohalikust toorainest kasutades kaasaegset tehnoloogiat. Kaasaegne tootmine aitab vastata inimeste kõrgetele kvaliteediootustele ja pakkuda väärt kõhutäidet tuhandetele inimestele nii Eestis kui ka kaugemal. Eesti Pagar on Eesti suurim pagaritööstusettevõte, mille kaubamärk kaunistab tootepakendeid alates 2004. aastast.
Külastuspäeval saab tutvuda tehase igapäevase tööprotsessiga ning näha kuidas valmivad erinevad pagaritooted.
NB! Külastajatele on vanusepiirang. Külla oodatakse kuni 19-aastaseid huvilisi.
Aadress: Tööstuse 34, 72720 Paide
Tel: +372 621 7000
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Veebileht: www.eestipagar.ee
Täna allkirjastati Täistera mõiste kasutamise Hea tava leping, mis määratleb täistera standardi ja sõnastab, millist toodet võib nimetada täisteratooteks. Pagaritoodete puhul peab teraviljast koostisosasade sisaldus olema vähemalt 50%, täisterapasta puhul aga 100%. Hea tava on soovituslik kõigile valdkonna toidutööstustele.
Täna allkirjastasid Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti, Tervise Arengu Instituudi direktori kohusetäitja Annika Veimer ning Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp Hea tava toidualases teabes sõna “täistera” kasutamise kohta Eestis ehk uue täistera standardi. “Siiani oli reguleerimata, millist toodet võib nimetada täisteratooteks ning selleks sai olla näiteks ka leib, milles on vaid 5% täisterajahu. Nüüd on pagaritoodete puhul normiks aga 50-protsendiline täisterajahu sisaldus,“ tõi Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp näiteks. “See tase annab leivale kõrge, üle kuueprotsendilise kiudainesisalduse ja muud toiteväärtuslikud eelised,” nimetas Potisepp kasu tarbijale. Ta lisas, et esmakordselt lepitakse Eesti toidusektoris laiapõhjaliselt kokku ühe mõiste kasutamine ja kehtestatakse sellele konkreetne standard, mida järgida. Potisepp rõhutas, et täistera mõiste määratlemine lihtsustab oluliselt tarbijate valikuid, kuid on samas selgeks suunaks ka toidutööstustele.
“Mul on väga hea meel, et täistera mõiste hea tavaga on liitunud juba Eesti suuremad pagaritööstused, jahu- ja pastatootjad, pudruhelveste ja ekstrudeeritud täisteratoodete tootjad,” ütles Potisepp. Ta avaldas lootust,
et hea tava põhimõtted võtab kasutusse võimalikult palju toidutööstusi. Hea tava kokkuleppele minnakse üle järk-järgult, eesmärgiga hakata seda toiduainetööstuses järgima hiljemalt 2017. aasta lõpuks.
Täistera mõiste Hea tava leppisid kokku Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Leivaliit, Eesti Pagarite Selts, Maaeluministeerium, Veterinaar- ja Toiduamet ning Tervise Arengu Instituut. Selle kohaselt defineeritakse nii “täistera” kui “teraviljast koostisosad” mõisted ning määratletakse, et toidualases teabes kasutatakse sõna “täistera” (sh viitamisel pildina, sümbolina, graafikana) pagaritoodete puhul vaid juhul, kui pagaritoote valmistamisel kasutatud kõikidest teraviljast koostisosadest on vähemalt 50% täistera. Täisterapasta puhul tehakse seda vaid juhul, kui pasta valmistamisel kasutatud kõikidest teraviljast koostisosadest on 100% täistera. Ekstrudeeritud täisteratoote puhul tehakse seda vaid juhul, kui toote valmistamisel kasutatud kõikidest teraviljast koostisosadest on 100% täistera.
Täistera mõiste hea tavaga on liitunud Eesti suurimad pagaritööstused Leibur, Eesti Pagar ja Fazer. Samuti Tartu Mill; Balti Veski, Balsnack, Hagar, Sangaste Linnas.
Lisa – definitsioonid vastavalt uuele Täistera mõiste Heale tavale:
Täistera – jahvatatud, purustatud või helvestatud terad, milles tera peamised osad – tärkliserikas endosperm, idud ja kliid – esinevad samas suhtes nagu nad esinevad terves teras.
Teraviljast koostisosad – rukis, nisu, kaer, oder, mais, tatar, riis, hirss ja nendest saadud terad, kruubid, tangud, eri jämedusega helbed ja jahud ning linnased.
Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmise osakonna vanemteaduri Merike Henno sõnul on lehmapiim toitainetihe nutikas toit, mille asendamine teiste toiduainetega on küllaltki keeruline.
Tema sõnul on viimaste aastakümnete jooksul analüüsitud väga põhjalikult piima koostiskomponentide sisaldust ning leitud, et piima pea 100 000 ühendi seas leidub hulganisti selliseid toitaineid, mida teistes toiduainetes ei ole, on vähe või mille omandamine muust, eriti taimsest toidust on oluliselt raskem.
„Loodus on andnud piimale just sellise koostise, et sellest saab väga mitmeid organismi normaalseks toimimiseks vajalikke toitaineid sh mineraalaineid ja mikroelemente. Toitained, mille päevasest soovituslikust tarbimisest võivad piim ja piimatooted katta üle 20% on järgmised: valk, kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, tsink, jood, vitamiinid A ja K ning mitmed B-grupi vitamiinid. Lisaks on organismil tänu piima erinevate komponentide koosmõjule ka kõike head ja vajalikku väga lihtne omandada,“ selgitas Henno.
Näiteks imendub tema sõnul piima või piimatoodete kaudu saadav kaltsium tänu fosfori, magneesiumi, vitamiinide, valkude ja erinevate rasvhapete koosmõjule oluliselt paremini kui toidulisandina manustatav kaltsium. „Piima suur toitainetihedus tähendab seda, et piima ja piimatoodete kasutamine erinevate toodete või roogade koostisosana suurendab märkimisväärselt toidu toiteväärtust,“ lisas Henno.
Tema sõnul seisneb piima suur väärtus ka selles, et lisaks toitelistele põhiomadustele vähendab piima tarbimine mitmete haiguste riski.
„Teadusuuringud on näidanud piima ja piimatoodete tarbimise positiivset mõju luude tervisele ja vererõhule ning 2. tüüpi diabeedi ja südame-veresoonkonna haiguste riski vähendamisel. Piima kõrget toiteväärtust ja head mõju tervisele on juba aastatuhandeid tunnustanud ka mitmed kaugemad kultuurid. Näiteks islami meditsiin soovitas juua piima, et pühkida ära kuumus südamest, tugevdada selga, saada juurde mõistust ja arukust, parandada nägemist ja vähendada hajameelsust,“ rääkis Henno.
Kuigi enamikke piimas leiduvaid komponente on võimalik erinevate alternatiividega asendada, on see Henno sõnul paljudele tarbijatele üle jõu käiv ettevõtmine.
„Erinevad taimsed „piimajoogid“ ning selle kõrvale ilmtingimata käivad toidulisandid ja muud preparaadid on märkimisväärselt kallimad kui soovituslikus koguses piima (400-800 ml) või juustu (60-120 g) tarbimine. Lisaks on toitainete proportsioonide arvutamine väga keeruline ettevõtmine, mida ei tohiks teha ilma vastava väljaõppe saanud toitumisnõustajata. Segatoiduline olla on kindlasti palju muretum ja soodsam,“ nentis Henno.
Lisainfo:
Merike Henno
Laborijuhataja, vanemteadur, dr (pm)
Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut, söötmise osakond
731 3471
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
10.– 14. oktoobrini esmakordselt toimuva Eesti avatud toidutööstuste nädala vastu on olnud suur huvi ja üle kolmandiku ekskursioonikohtadest on juba broneeritud. Kokku toimub avatud toidutööstuste nädalal Eesti toidutööstustesse üle 80 ekskursiooni.
„Registreerumine on alanud väga vilkalt ja huvi on olnud toidutööstuste külastamise vastu väga suur,“ ütles Maaeluministeeriumi Eesti toidu programmi projektijuht Kadi Raudsepp. „Mitme ettevõtte ekskursiooniprogrammid on juba täitunud ja üle kolmandiku ekskursioonikohtadest on broneeritud, kuid kiiretel registreerujatel on veel võimalusi toidutööstuste külastamiseks.“
10.– 14. oktoobrini toimuva avatud toidutööstuste nädala jooksul toimub Eesti toidutööstustesse 83 ekskursiooni. „See on harukordne võimalus tutvuda ettevõtetega, kes katavad suure osa meie toidulauast,“ ütles Kadi Raudsepp.
Tänavu võtavad avatud toidutööstuste nädalal külalisi vastu 18 ettevõtet. Külastada piima-, pagari-, joogi-, kala-, valmistoidu-, jäätise- ja kondiitritööstusi. Uksed avavad Salvest, Põltsamaa Felix, A. Le Coq, Leibur, Lõuna Pagarid, Premia Tallinna Külmhoone, Balsnack, Saku Õlletehas, Kalev, Balbiino, Ecofarm, Joel Ostrat, Eesti Pagar, Artocarpus, Estover Piimatööstus, Väike Rootsi, Saidafarm, Scanola Baltic (Olivia).
Kuna kohtade arv on piiratud, tuleb ekskursioonidel osalemiseks end eelnevalt bronn.ee keskkonnas registreerida (http://eestitoit.ee/et/content/avatud-toostuste-nadal). Sündmuse leiab Facebookis www.facebook.com/events/1738606863058364.
Avatud toidutööstuste nädalat veavad Maaeluministeerium, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.
Avatud toidutööstuste nädal on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“. Varem on Maaeluministeerium koos koostööpartneritega korraldanud selle raames Eesti toidu väljaku 2014. aasta laulupeol „Aja puudutus. Puudutuse aeg“, Eesti toidu kuu 2015. ja 2016. aastal ning 2015. ja 2016. aastal toimunud üle-eestilise avatud talude päeva.