10.–14. oktoobrini toimub esmakordselt üle-eestiline avatud toidutööstuste nädal. Külalisi võtavad alates tänasest vastu 18 Eesti toidutööstust, kokku toimub nädala jooksul üle 80 ekskursiooni.
„Esmakordselt avavad Eesti toidutööstused ühiselt oma uksed ja nädala jooksul saab üle Eesti tutvuda piima-, pagari-, joogi-, kala-, valmistoidu-, jäätise- ja kondiitritööstustega,“ ütles Maaeluministeeriumi Eesti toidu kuu projektijuht Kadi Raudsepp. „See on väga hea võimalus näha, kuidas valmib suurem osa toidust meie toidulaual. Näha saab tootmisi kalatööstusest kuni suurima toiduõlitehaseni Jõgevamaal Painkülas.“
Tänavu võtavad avatud toidutööstuste nädalal külalisi vastu 18 Harjumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Pärnumaa ja Tartumaa ettevõtet. Kokku on plaanis üle 80 ekskursiooni ettevõtetesse.
Kuna kohtade arv on piiratud, tuleb avatud toidutööstuse nädala ekskursioonidel osalemiseks end eelnevalt registreerida http://eestitoit.ee/et/content/avatud-toostuste-nadal. „Huvi osalemise vastu on olnud suur, kuid mitmele ekskursioonile on veel kohti,“ selgitas Kadi Raudsepp.
Avatud toidutööstuste nädalat veavad Maaeluministeerium, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.
FOTOD AVAMISELT
Avalöök avatud toidutööstuste nädalale anti eile, 9. oktoobril Tallinnas AS-is Leibur, kus koolilapsed koos suuremate toidutööstuste juhtidega valmistasid Eesti unistuste võileibasid.
Fotogaleriiwww.facebook.com/Eestitoit/posts/10154152889929965
Allalaadimiseks www.dropbox.com/s/9pd4kvlikt7l7ef/LEIBUR.zip?dl=0
Fotod: Katrin Press/Maaeluministeerium
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on iga suure tootmise taga tegelikult meie oma inimesed, kelle käe all valmib toit samasuguse pühendumusega kui koduköögis. Kuigi Eesti toidutööstuses on väga moodsaid tootmistehnoloogiaid, toimivad need üksnes meie oma inimeste kaasabil.
„Toiduliidu eesmärk on tunnustada ja tänada neid inimesi, tänu kellele on Eesti toit meid kodupoes igapäevaselt ootamas,“ ütles Potisepp.
Malle Mägi on lihatööstuses erinevatel ametikohtadel töötanud viimased 36 aastat. Alustades vorstivormijana on temast tänaseks saanud Peatehnoloog, kelle ülesanne on ettevõtte tehnoloogiliste protsesside planeerimine ja tootmisprotsessi koordineerimine.
Peale selle kannab ta hoolt, et kogu märgistusalane seadusandlus oleks korras. Tootearendusgrupi juhina on tal oluline roll uute toodete retseptuuride koostamisel ja välja töötamisel ning kannab olulist vastutust ka toiduohutus meeskonna juhina, hoolitsedes selle eest, et kogu toodang vastaks ettevõtte kõrgetele standarditele.
„Meil on väga hea meel, et tänavu pälvis tiitli just Malle. Tema isikuomandused nagu pühendumus, lojaalsus, täpsus ja nõudlikkus on need, mis väärivad Südamega Tegija tiitliga tunnustamist,“ ütles Saaremaa Lihatööstuse juht Kristjan Leedo.
Südamega Tegija selgus toiduliidu juhtkogu otsuse ning sotsiaalmeedias toimund hääletuse tulemusel.
Eesti toidutööstusi külastas 10.-14. oktoobrini toimunud esimesel üle-eestilisel avatud toidutööstuste nädalal üle 800 inimese. Ekskursioone oma tootmisesse korraldas tänavu 18 toidutööstuse ettevõtet.
„Eesti inimeste huvi kodumaise toidutööstuste vastu oli väga suur, kohad paljudele ekskursioonidele täitusid juba nädal aega varem,“ ütles Maaeluministeeriumi Eesti toidu programmi projektijuht Kadi Raudsepp. „Kokku külastas ekskursioonide raames Eesti toidutööstusi üle 800 inimese. Täname kõiki osalisi ja ettevõtteid, kes oma tootmised avasid.“
Eesti Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul läks esimene üle-eestiline avatud toidutööstuste nädal korda ja täitis oma eesmärki. „Eesti inimesed said heita pilgu toidutööstuse köögipoolele ja näha, kuidas valmib suurem osa toidust meie igapäevasel toidulaual,“ ütles Potisepp. „Avatud toidutööstuste nädal peaks toimuma igal aastal, et inimesed saaksid näha põhilist – toidutööstustes tehakse toitu südamega ja üpris samal viisil, kui seda tehakse koduköögis. Lihtsalt kogused on suuremad.“
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus rõhutab, et toidutööstused on oluliseks partneriks põllumehele kodumaise toidu toomisel toidulauale. „Talud ja põllumajandusettevõtted on koos juba kahel aastal oma uksed eestimaalastele avanud ja tutvustanud, kuidas kodumaist toitu kasvatatakse. Toidutööstuste avamisega täitus oluline lünk kodumaise toidutootmise tutvustamisel,“ lisas Sõrmus.
10.–14. oktoobrini toimus esmakordselt üle-eestiline avatud toidutööstuste nädal. Külalisi võttis vastu 18 ettevõtet: Salvest, Põltsamaa Felix, A. Le Coq, Leibur, Lõuna Pagarid, Premia Tallinna Külmhoone, Balsnack, Saku Õlletehas, Kalev, Balbiino, Ecofarm, Joel Ostrat, Eesti Pagar, Artocarpus, Estover Piimatööstus, Väike Rootsi, Saidafarm, Scanola Baltic (Olivia).
Avatud toidutööstuste nädal on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“. Varem on Maaeluministeerium ühes koostööpartneritega korraldanud selle raames Eesti toidu väljaku 2014. aasta laulupeol „Aja puudutus. Puudutuse aeg“, Eesti toidu kuu 2015. ja 2016. aastal ning 2015. ja 2016. aastal toimunud üle-eestilise avatud talude päeva.
Salvest paneb purki 1300 tonni kapsaid
Salvest ostab sel aastal Eesti köögiviljakasvatajatelt kokku ligikaudu 1300 tonni kapsaid.
Salvesti turundusjuht Aulike Miljandi sõnul on kapsaste tootmine täies hoos ja selle aasta saagi üle saab ainult rõõmu tunda. “Viimastel aastatel oleme stabiilselt kokku ostnud 1000-1300 tonni kapsaid, mis tulevad Eesti põldudelt.” Ta lisas, et sel hooajal leiab poelettidelt traditsioonilised tooted nagu praekapsas, praekapsas porgandiga ja mulgikapsas. Lisaks neile kasutatakse kapsast ka suppides. “Meie liinidelt jõuab tänavu poelettidele umbes 1,2-1,3 miljonit purki kapsatooteid ehk sisuliselt üks purk igale eestimaalasele,” lisas Miljand võrdluseks.
Salvesti müügistatistika andmetel on kapsatoodete müük aasta-aastalt kasvanud. “Näiteks eelmisel aastal osteti neid 2014. aastaga võrreldes 7,5% rohkem,” ütles Miljand. Kuigi kapsasegmendis on rõhk Eesti turul, siis vaadatakse ka piiri taha. “Eelmisel hooajal alustasime hapukapsa proovipartii ekspordiga Soome, mis osutus edukaks. Sellest sügisest on meil juba püsileping,” lisas turundusjuht.
Kapsakasvataja Lenno Koddala tõdes samuti, et tänavu on olnud väga hea kapsa-aasta. “Olime alles üht saagipartiid korjamas, kui juba uus peale tuli,” ütles Koddala ja selgitas, et selle aasta suvi oli kasvatamiseks väga sobilik. “Peale jaanipäeva tulnud niiskus mõjus hästi. Juba augustis oli näha, et sel aastal on saagikus hea. Kapsas tahab pigem jahedamat, umbes 20kraadist temperatuuri,” lisas ta.
AS Salvest on 1946. aastast Tartus tegutsev tugevate traditsioonidega Eesti toiduainetööstus. Ettevõtte jaoks on juba algusest peale olnud oluline oma tootmises kasutada võimalikult palju kodumaist toorainet ning tootearenduses järgida eestimaalaste maitse-eelistusi. Salvesti tootevalikusse kuuluvad supid, erinevad köögiviljahoidised, moosid, lastetoidud, majonees, kastmed jpm. Eestis on toodetel kasutusel kaubamärgid Salvest, Põnn, Meie Mari, Mahlakas ja 3MIN. Ettevõte annab tööd ligi 160 töötajale. Salvestile on omistatud ISO 9001:2008 kvaliteedisertifikaat ja ISO 22000 toiduohutuse juhtimissüsteemi sertifikaat.
Fotod: https://www.dropbox.com/sh/0xxi72fquhphrqi/AADrSOMWavhiAxp_1wa6nt3ja?dl=0
Lisainfo:
Aulike Miljand
Turundusjuht
AS Salvest
Tel: 50 77 234
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Talleggi Fried Chicken tooteseeriasse lisandusid õrnalt vürtsised kanafileeampsud Fried Chicken fillet bites, mille krõbedasse maisihelvestega paneeringusse on peidetud mahlane ja kõrgkvaliteediline kanafilee.
Talleggi brändijuhi Triin Lõokese sõnul pälvisid möödunud hooajal turule toodud Talleggi Fried Chicken krõbedad kanatiivad väga sooja vastuvõtu, mistõttu oli sarja laiendamine põneva uudistootega loogiline samm. „Krõbedad kanasnäkid on mujal maailmas väga populaarsed ja meil on hea meel, et see tootekontseptsioon on ka koduturul omaks võetud. Fried Chicken kanafileeampsud valmivad Eestis unikaalsel meetodil, kus kanafileed paneeritakse koguni kolm korda. Kõige viimasena lisatakse suupistetele maisihelvestega paneering, et saavutada mõnusalt krõbe pealispind,“ selgitas Lõoke.
Lõokese sõnul paneb tempokas elurütm ja koosviibimised sõprade ning pere seltsis inimesi poelettidelt otsima just selliseid tooteid, mis on mugavalt pakendatud ja sobivad koheseks tarbimiseks.
500-grammises pakendis eelküpsetatud Talleggi Fried Chicken fillet bites kanafileeampsud maitsevad kõige paremini ahjus soojendatult, kuid sobivad ka külmalt suupistelauale seltskondliku koosviibimise või sügisese filmiõhtu nautimiseks. Suupärased kanafileeampsud aitavad kõhtu täita ka tervisliku vahepalana kiirel argipäeval. „Mõõdukalt vürtsikad kanafileeampsud on hea kokku sobitada mõne põneva kastmega – proovi näiteks ühes suitsuse mekiga bbq-kastmega, kerge jogurti-mündikastme või aasiapärases võtmes mee, soja ja chilli kombinatsiooniga,“ soovitas Lõoke.
Retsept kanafileeampsude juurde: Laimi ja koriandri dipp
1/4 tassi köögikoort
1/3 tassi maitsestamata jogurtit
paar peotäit koriandrit
veidi oliiviõli
1 küüslauguküüs
poole laimi mahl
näpuotsaga soola
1 pakk Tallegg Fried Chicken fillet bites
Valmistamine:
Mikserda koostisosad, lase kastmel veidi aega külmikus maitset koguda ning Fried Chicken Fillet Bites kanafileeampsudel ongi maitserikas kaaslane!
Talleggi tooted kuuluvad AS HKScan Estonia tootevalikusse. AS HKScan Estonia on Eesti suurimaid toiduainetööstuse ettevõtteid, mis kuulub HKScan kontserni. HKScan on Põhjamaade juhtiv lihaekspert, mis toodab, turustab ja müüb tugevate kaubamärkide all kvaliteetset ja vastutustundlikult toodetud sea-, veise, linnu- ja lambaliha, töödeldud liha ning valmistoite. HKScani klientideks on jaemüügi-, tööstus-, toitlustus- ja ekspordisektorid ning kontserni koduturud asuvad Soomes, Rootsis, Taanis ja Baltimaades. HKScan ekspordib oma tooteid peaaegu 50 riiki. HKScani netokäive 2015. aastal oli 1,9 miljardit eurot ja kontsernis töötab ligikaudu 7 400 töötajat.
Terviseteadlikud tarbijad leiavad nüüd poelettidelt uue rikkaliku pagaritoote, Fazer Finest rukkijahust valmistatud vormileiva, kuhu on lisatud pea viiendiku jagu täisterahelbeid. Fazer Eesti müügidirektori Vladimir Sapožnini sõnul on saabuval külmal ja pimedal ajal eriti oluline, et inimesed eelistaksid toitu, mis toetab nende tervist. “Finest rukkileib täisterahelvestega on meie organismile heaks energiaallikaks, sisaldades rohkelt vitamiine, mineraale, antioksüdante ning kiudained. Eriti hästi sobib see hommikuseks energialaenguks, sest annab sarnaselt hommikupudrule kauakestva täiskõhutunde,” selgitas Sapožnin. Uus Fazer Finest rukkileib sisaldab 17,8% ulatuses kolme teravilja täisterahelbeid - rukki-, odra- ja speltahelbeid.
Täistera rukkihelvestes leidub rohkelt asendamatuid aminohappeid, millest sõltuvad pea kõik füüsilised protsessid meie organismis, nagu näiteks energia kulutamine, taastumine, lihaskasv, rasva põletamine ning ka aju funktsioneerimine. Täistera odrahelvestes sisalduv E-vitamiin on tuntud antioksüdant ning hoiab ära enneaegse vananemise. Kiudaineterikkad täistera speltahelbed sisaldavad kuni poole rohkem proteiini ja energiat kui teised nisusordid ning nendes on palju närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks vajalikke B-grupi vitamiine. Sapožnini sõnul näeb Fazeri tootearendusmeeskond iga päev vaeva, et tooted, mis turule jõuaksid, oleksid maitsvad, aga samas mitmekülgselt tervist toetavad. „Lisaks sellele, et pagaritooted sisaldavad palju kasulikku, oleme eemaldanud sellest kõikvõimalikud komponendid, mida tarbijad väldivad – nii ei ole Fazer uudistootes ühtegi e-ainet, säilitusaineid ega ka pärmi,“ sõnas Sapožnin. Fazer Finest sarja kuuluvad lisaks suvel turule jõudnud Maakodu sarjale ja kaltsiumiga keefirisaiale ka Fazer Finest sai seemnetega, täisteraleib, seemneleib ja rukkitäisteraleib. Samuti on suvest alates kauplustes müügil Finest näkileivad seesami- ja linaseemnetega. Fazer Grupp on pereettevõte, millele pandi alus 1891. aastal, kui Karl Fazer avas oma esimese kohviku Helsingis.
Täna on grupi tooteportfellis valmistoidud, maiustused, pagari- ja kondiitritooted ning Fazer on esindatud kaheksas riigis. 1993. aastal asutatud Fazer Eesti oli esimene ettevõtte äriüksus Baltimaades. Ettevõte hoiab täna Eesti pagaritoodete turul 15%-lise turuosaga kolmandat kohta. Fazeri tugevuseks on lisanditega leiva- ja saiatooted, taskuleivad ning röstid, tuntumad kaubamärgid on Kodusai, Must leib, Fresh ning Fazer Finest. Fazeri käive Eestis oli 2015. aastal 16,58 miljonit eurot. Käesoleval aastal tähistab Fazer 125. sünnipäeva ning eduka ettevõtte asutaja Karl Fazeri 150. sünniaastapäeva.
Rakvere lihameistrid üllatavad uudse köögiviljadega lihapallide sarjaga 50/50 Meat & Vegetables, mille koostises saavad võrdselt väärtuslikena kokku mahlane sealiha ja köögiviljad. Trendikasse tootesarja kuuluvad lihapallid brokoli ja hernestega ning lihapallid porgandi ja pastinaagiga.
Rakvere brändijuhi Triin Lõokese sõnul on tegu Eesti turul uudse tootekontseptsiooniga, mis on juba populaarsust kogunud näiteks meie põhjanaabrite juures.
”Tasakaalustatud toitumine on hea tervise võti ja tarbijad oskavad seda üha enam tähtsustada. Tervise Arengu Instituut soovitab täita poole taldrikust köögiviljade ja salatiga, veerandi näiteks kartuli või riisiga ja teise veerandi kana, liha, kala või mõne muu valguallikaga. Rakvere uute hõrkude 50/50 köögiviljadega lihapallide koostisest moodustab pool liha ja pool köögiviljad, aidates lihtsa vaevaga tervisliku toidusedeli suunas püüelda, seejuures maitses järeleandmisi tegemata,” selgitas Lõoke.
Tallinna Tehnikaülikooli toiduaineinstituudi professor Raivo Vokk ütles, et uutes Eesti toitumis- ja liikumissoovitustes (ETLS) on üle mindud uutele põhimõtetele, mille järgi ei ole halba toitu, saab vaid olla halb toitumine. „Lahtiseletatuna haakub see täiesti uue toidupüramiidi ideega – kõiki soovitatud toidugruppe tuleb tarbida optimaalsetes, tasakaalustatud kogustes hea tervise nimel. Köögiviljadega rikastatud tooteid leiab meie poelettidel üha enam, olgu siis naabriks kala, liha, piim või muna. Eriti oluline on nn “liha-kala-kana faktorit” sisaldav loomne toit, mis aitab taimsest toidust paremini omastada valku, rauda, tsinki ja kaltsiumit,“ selgitas Vokk.
Lõoke lisas, et 50/50 Meat & Vegetables on kindlasti rõõmusõnum lapsevanematele. ”Köögiviljad ei kuulu alati pere kõige pisemate toidukriitikute meelismenüüsse, kuid nende kaval peitmine lemmik-lihapallidesse on kindlasti nutikas viis, kuidas ka lastes köögiviljade söömise harjumust kujundada,” ütles Rakvere brändijuht.
Köögiviljadega lihapallid sobivad külmalt nii trendikaks snäkiks põnevate kastmete seltsis kui ka soojendatult toekama prae või vormiroa komponendiks.
50/50 Meat & Vegetables lihapallid valmivad kvaliteetsest sealihast ja nende mõnusat maitset täiendavad sibul, küüslauk, porru ja must pipar. Lihapallidesse ei ole lisatud ühtegi e-ainet ning need on vähendatud soolasisaldusega.
Rakvere tooted kuuluvad AS HKScan Estonia tootevalikusse. AS HKScan Estonia on Eesti suurimaid toiduainetööstuse ettevõtteid, mis kuulub HKScan kontserni. HKScan on Põhjamaade juhtiv lihaekspert, mis toodab, turustab ja müüb tugevate kaubamärkide all kvaliteetset ja vastutustundlikult toodetud sea-, veise, linnu- ja lambaliha, töödeldud liha ning valmistoite. HKScani klientideks on jaemüügi-, tööstus-, toitlustus- ja ekspordisektorid ning kontserni koduturud asuvad Soomes, Rootsis, Taanis ja Baltimaades. HKScan ekspordib oma tooteid peaaegu 50 riiki. HKScani netokäive 2015. aastal oli 1,9 miljardit eurot ja kontsernis töötab ligikaudu 7 400 töötajat.
Eilsel Toiduliidu juhtkogu koosolekul töötasime välja meie sektori suurimad murekohad ning täna saatsime kõigile võimalikku koalitsiooni moodustavatele erakondadele pöördumise.
Lugupeetud erakondade esindajad
Toiduainetööstus (sh joogitööstus) on üks olulisem haru Eesti töötlevas tööstuses, mis toodab ligi 15% kogu töötleva tööstuse toodangust ning annab olulise panuse üldisesse tööhõivesse. Viimaste aastate sündmused, eelkõige Venemaa kui kõige olulisema ekspordituru kadumine ning sigade Aafrika katk, on aga jätnud olulise jälje Eesti toidutootmise võimekusele, millest ülesaamine kestab veel aastaid. Sellega seoses tekitavad võimalikud maksutõusud või uute kehtestamine toidutööstustele tõsist muret. Kuna kõik maksud väljenduvad toodete lõpphinnas, siis suureneksid oluliselt tarbijate väljaminekud toidule, millest enim kannatavad just väiksema sissetulekuga pered. Kuna turul on ja jäävad olema importtooted, mis suudavad pakkuda taskukohasemat alternatiivi tarbijatele, siis seab kodumaisete toodete hinnatõus ohtu kohaliku toidutootmise tuleviku.
Toome järgnevalt välja neli olulisemat teemat:
Esiteks toidumaksud. Euroopa Liidus ei ole liikmesriikidel õigus ühtsel siseturul kehtestada diskrimineerivaid makse – selliseid, kus sarnaseid tooteid koheldakse erinevalt. Teisisõnu, kõiki sarnaseid tooteid tuleb kohelda sarnaselt. Kui riik soovib riigieelarvetulude paisutamiseks kehtestada maksu suhkruga magustatud jookidele, siis ei ole võimalik seal sees eristada kunstlikult ühtesid jooke teistest – vastasel juhul kvalifitseeruks need tooted, mis on näiteks suhkrusisalduselt sarnased, aga mida ei maksustata, ebaseaduslikku riigiabi saanuiks. Soome ja Taani loobumine senistest maksumudelitest on lisaks positiivsete tagajärgede puudumisele ajendatud just sellest loogikast.
Kui aga riik soovib põhimõtteliselt maksustada kogu toorainet ehk suhkrut, siis see muudaks kallimaks suure hulga toiduainetest ja oluliselt kehvemaks Eesti suhteliselt kalli omatoodangu konkurentsipositsiooni võrreldes mujalt Euroopa Liidust või kolmandatest riikidest imporditud toodetega. Iseäranis nõrgendaks see meie toidu- ja joogitööstuse ekspordisuutlikkust – vaid ühe miljoni tarbijaga turul on aga ekspordivõime Eesti toidutööstuse alles jäämise aluseeldus.
Teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kogemus on näidanud, et toidumaksude kehtestamine ei aita muuta paremaks inimeste tervisenäitajaid ega muuda tervisekäitumist. Tarbijad leiavad kiiresti sobivad alternatiivid ja suureneb ka piiriülene kaubandus. Meil on juba alkoholi põhjal väga ilmekas näide olemas.
Toidutööstusettevõtted on juba aastaid omal initsiatiivil vähendanud toodetes nii suhkru, soola kui rasva osakaalu ning me ei pea vajalikuks riigipoolset sekkumist. Lisaks - meil on juba toidumaks. Mitmetes riikides on toiduainete käibemaks oluliselt madalam kui Eestis (20%). Näiteks Soomes 14%, Hollandis 6%, Austria 10%, Saksamaa 7%, Iirimaal 0%.
Teiseks alkoholiaktsiis. Kodumaine joogitööstus on märkimisväärselt kaotamas konkurentsivõimet Läti tööstusele. Kui aasta lõpuks Lätist ostetud alkohol oleks ostetud Eestist, laekunuks riigile käesoleval aastal selle võrra 15-20 miljonit eurot rohkem maksutulu. Lätist ostetud alkohol aga tarbitakse Eestis ja võimalikud kahjud koormavad siinset sotsiaalsüsteemi. Lätis alkoholi järel käies ostetakse sealt aina enam nii toidukaupu kui tangitakse kütust. Lõuna-Eestis suletakse ohtralt maapiirkondade poode, mis tekitab olulise regionaalpoliitilise probleemi ja süvendab ääremaastumist. Tavapoodides tõstetakse Lõuna-Eestis toidu-ja esmatarbekaupade hindu, et katta alkoholimüügi olulistest langustest kaduvaid tulusid. Väiksemad kodumaised kange alkoholi tootjad lõpetavad kas tegevuse või Eestis tootmise, mille tagajärjel kaob 50 kuni paarsada töökohta. Kaasnevad laialdasemad majanduslikud mõjud teistele sektoritele nagu turism, jaekaubandus, hotelli-ja restoraniärid, mis kõik kaotavad konkurentsivõimes ning ettevõtlustuludes.
Kolmandaks pakendimaks. Juba praegu on Eestis üle Euroopa Liidu keskmise kõrgemad pakendite taaskasutusmäärad, lisandunud pakendiauditi läbiviimise kohustus muudavad meie ettevõtted vähem konkurentsivõimelistemaks nii sise- kui välisturgudel. Täiendava pakendimaksu lisamine, mida rahandusministeeriumis on kavandatud, muudab väljundite leidmise eriti eksporditurgudel veelgi keerulisemaks.
Neljandaks keskkonnaga seotud maksukoormus, mis ületab samuti Euroopa Liidu keskmist. Juba praeguste ja planeeritavate (näiteks reovee ohtlike ainete kõrgete piirmäärade täitmiseks tuleb toidutööstustel eelpuhastid välja ehitada) nõuete täitmine eeldab tööstustelt väga suuri investeeringuid, mis muutub võimatuks kõikides valdkondades suureneva maksukoormuse taustal.
Loodame, et kõigi nende teemade puhul arvestatakse väljatoodud argumente ning otsuste vastuvõtmise eel tehakse põhjalikud mõjuanalüüsid ega minda poliitilise populismi teed lühiajaliste eelarvehuvide täitmiseks. Sellel võivad olla tulevikus tõsised tagajärjed mitte ainult toidutööstustele, vaid Eesti majandusele laiemalt ning otseselt meie tarbijatele. Kodumaine toidutootmine on suur väärtus, mida hoida ja mis mõjutab lisaks meie toidulaule ka kümneid tuhandeid töökohti.
Eesti toidutööstuste nimel
Sirje Potisepp
Eesti toidutööstused saatsid loodava koalitsiooni erakondadele pöördumise, milles avaldasid muret kodumaise toidutootmise konkurentsivõime nõrgenemise pärast, mida süvendaks veelgi lisanduv maksukoormus. Järgneb pöördumise tekst.
Toiduainetööstus (sh joogitööstus) on üks olulisem haru Eesti töötlevas tööstuses, mis toodab ligi 15% kogu töötleva tööstuse toodangust ning annab olulise panuse üldisesse tööhõivesse. Viimaste aastate sündmused, eelkõige Venemaa kui kõige olulisema ekspordituru kadumine ning sigade Aafrika katk, on aga jätnud olulise jälje Eesti toidutootmise võimekusele, millest ülesaamine kestab veel aastaid. Sellega seoses tekitavad võimalikud maksutõusud või uute kehtestamine toidutööstustele tõsist muret. Kuna kõik maksud väljenduvad toodete lõpphinnas, siis suureneksid oluliselt tarbijate väljaminekud toidule, millest enim kannatavad just väiksema sissetulekuga pered. Kuna turul on ja jäävad olema importtooted, mis suudavad pakkuda taskukohasemat alternatiivi tarbijatele, siis seab kodumaisete toodete hinnatõus ohtu kohaliku toidutootmise tuleviku.
Toome järgnevalt välja neli olulisemat teemat:
Esiteks toidumaksud. Euroopa Liidus ei ole liikmesriikidel õigus ühtsel siseturul kehtestada diskrimineerivaid makse – selliseid, kus sarnaseid tooteid koheldakse erinevalt. Teisisõnu, kõiki sarnaseid tooteid tuleb kohelda sarnaselt. Kui riik soovib riigieelarvetulude paisutamiseks kehtestada maksu suhkruga magustatud jookidele, siis ei ole võimalik seal sees eristada kunstlikult ühtesid jooke teistest – vastasel juhul kvalifitseeruks need tooted, mis on näiteks suhkrusisalduselt sarnased, aga mida ei maksustata, ebaseaduslikku riigiabi saanuiks. Soome ja Taani loobumine senistest maksumudelitest on lisaks positiivsete tagajärgede puudumisele ajendatud just sellest loogikast.
Kui aga riik soovib põhimõtteliselt maksustada kogu toorainet ehk suhkrut, siis see muudaks kallimaks suure hulga toiduainetest ja oluliselt kehvemaks Eesti suhteliselt kalli omatoodangu konkurentsipositsiooni võrreldes mujalt Euroopa Liidust või kolmandatest riikidest imporditud toodetega. Iseäranis nõrgendaks see meie toidu- ja joogitööstuse ekspordisuutlikkust – vaid ühe miljoni tarbijaga turul on aga ekspordivõime Eesti toidutööstuse alles jäämise aluseeldus.
Teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kogemus on näidanud, et toidumaksude kehtestamine ei aita muuta paremaks inimeste tervisenäitajaid ega muuda tervisekäitumist. Tarbijad leiavad kiiresti sobivad alternatiivid ja suureneb ka piiriülene kaubandus. Meil on juba alkoholi põhjal väga ilmekas näide olemas.
Toidutööstusettevõtted on juba aastaid omal initsiatiivil vähendanud toodetes nii suhkru, soola kui rasva osakaalu ning me ei pea vajalikuks riigipoolset sekkumist. Lisaks - meil on juba toidumaks. Mitmetes riikides on toiduainete käibemaks oluliselt madalam kui Eestis (20%). Näiteks Soomes 14%, Hollandis 6%, Austria 10%, Saksamaa 7%, Iirimaal 0%.
Teiseks alkoholiaktsiis. Kodumaine joogitööstus on märkimisväärselt kaotamas konkurentsivõimet Läti tööstusele. Kui aasta lõpuks Lätist ostetud alkohol oleks ostetud Eestist, laekunuks riigile käesoleval aastal selle võrra 15-20 miljonit eurot rohkem maksutulu. Lätist ostetud alkohol aga tarbitakse Eestis ja võimalikud kahjud koormavad siinset sotsiaalsüsteemi. Lätis alkoholi järel käies ostetakse sealt aina enam nii toidukaupu kui tangitakse kütust. Lõuna-Eestis suletakse ohtralt maapiirkondade poode, mis tekitab olulise regionaalpoliitilise probleemi ja süvendab ääremaastumist. Tavapoodides tõstetakse Lõuna-Eestis toidu-ja esmatarbekaupade hindu, et katta alkoholimüügi olulistest langustest kaduvaid tulusid. Väiksemad kodumaised kange alkoholi tootjad lõpetavad kas tegevuse või Eestis tootmise, mille tagajärjel kaob 50 kuni paarsada töökohta. Kaasnevad laialdasemad majanduslikud mõjud teistele sektoritele nagu turism, jaekaubandus, hotelli-ja restoraniärid, mis kõik kaotavad konkurentsivõimes ning ettevõtlustuludes.
Kolmandaks pakendimaks. Juba praegu on Eestis üle Euroopa Liidu keskmise kõrgemad pakendite taaskasutusmäärad, lisandunud pakendiauditi läbiviimise kohustus muudavad meie ettevõtted vähem konkurentsivõimelistemaks nii sise- kui välisturgudel. Täiendava pakendimaksu lisamine, mida rahandusministeeriumis on kavandatud, muudab väljundite leidmise eriti eksporditurgudel veelgi keerulisemaks.
Neljandaks keskkonnaga seotud maksukoormus, mis ületab samuti Euroopa Liidu keskmist. Juba praeguste ja planeeritavate (näiteks reovee ohtlike ainete kõrgete piirmäärade täitmiseks tuleb toidutööstustel eelpuhastid välja ehitada) nõuete täitmine eeldab tööstustelt väga suuri investeeringuid, mis muutub võimatuks kõikides valdkondades suureneva maksukoormuse taustal.
Loodame, et kõigi nende teemade puhul arvestatakse väljatoodud argumente ning otsuste vastuvõtmise eel tehakse põhjalikud mõjuanalüüsid ega minda poliitilise populismi teed lühiajaliste eelarvehuvide täitmiseks. Sellel võivad olla tulevikus tõsised tagajärjed mitte ainult toidutööstustele, vaid Eesti majandusele laiemalt ning otseselt meie tarbijatele. Kodumaine toidutootmine on suur väärtus, mida hoida ja mis mõjutab lisaks meie toidulaule ka kümneid tuhandeid töökohti.
Eesti toidutööstuste nimel
Sirje Potisepp
Eesti Toidutööstuste Liidu juhataja